Riigikontroll: Eestit varitseb oht IT vallas pöördumatult maha jääda

Toomas Mattson | 27.07.2005 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 27. juuli 2005 - Riigikontroll leiab, et puudulik IT-valdkonna koordineerimine pidurdab Eestis infoühiskonna arengut. Olukord vajab kiiresti asjakohaseid otsuseid, vastasel juhul võib Eesti arengutase arenenud riikide omast pöördumatult maha jääda.

Audit tõi välja, et praegu ei toimu isegi riigiasutuste tasemel avaliku sektori IT-valdkonna ühtset koordineeritud juhtimist, rääkimata laiemalt infoühiskonna terviklikust arendamisest kogu riigis. Riigieelarve koostamisel puudub mehhanism, mis tagaks avaliku sektori infotehnoloogilise infrastruktuuri tasakaalustatud ja jätkusuutliku rahastamise ning infoühiskonna arendamise tervikliku käsitluse.

Rahandusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi senised erimeelsused riigi IT-valdkonna arendamise koordineerimise meetodite ja rahastamise korraldamise osas pidurdavad infoühiskonna arendamise sihtprogrammide kavandamist ja finantseerimist ning sellesse valdkonda tehtavate kulutuste ja nende tulemuslikkuse hindamist.

Riigikontroll leiab auditi aruandes, et riigil puudub ülevaade tegelikest IT-kulutustest, samuti pole kindel, et IT-valdkonnale eraldatud raha kasutatakse parimal viisil. Praegu pole avalikus sektoris infotehnoloogia valdkonna arendamisel peamiseks probleemiks mitte niivõrd rahanappus, kuivõrd raha kasutamise otstarbekus. Riigikontrollil puudub veendumus, et infosüsteemide jaoks kavandatud riigieelarve raha kasutatakse sihtotstarbeliselt, säästlikult ja parimal võimalikul viisil.

Riigieelarvest on infotehnoloogiakulud moodustanud eelnevatel aastatel ca 1% (ilma IT-spetsialistide personalikuluta). Infotehnoloogiakulu arvamisega ministeeriumi eelarve piirsumma sisse vähenes aastatel 2000 ja 2001 selle osakaal oluliselt.

Ümberkorraldused riigi IT-valdkonna juhtimisel tõid lisaks kaasa mõningase seisaku riigi infosüsteemide arendamisel ning alates 2003. aastast on seda süvendanud mahajäämus IT-kulude planeerimise korra kooskõlla viimisel riigieelarve uute planeerimise ja järelevalve põhimõtetega.

Infotehnoloogia rakendamine ja infosüsteemide arendamine avalikus halduses vajab stabiilset finantseerimist. Paljude riikide kogemuse põhjal võib väita, et minimaalselt vajalik IT-rahastamine on 1% jooksva aasta riigieelarve kulust. Riigi infosüsteemide jätkusuutlikuks toimimiseks soovitab Riigikontroll fikseerida see riigi eelarvestrateegias.

Probleemiks on, et infosüsteemide arendamist ei peeta ministeeriumiüleseks tegevuseks. Vähe pööratakse tähelepanu riigi infosüsteemi kui terviku arendamisele ja jätkusuutlikule toimimisele. Ministeeriumid, v.a majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, ei käsitle infosüsteemide arendamist ministeeriumiülese tegevusvaldkonnana, s.t valdkonnana, mille osas peaks ministeeriumide huvid allutama riigi kui terviku huvidele.

Ministeeriumidele on peatähtis see, et saavutatakse kavandatud tulemused valdkondades, mille eest nad vastutavad; infotehnoloogia osas tehtav on oluline vaid niivõrd, kuivõrd see toetab konkreetse ministeeriumi põhieesmärkide saavutamist. Vabariigi valitsuse seadus ei sätesta ühegi ministeeriumi, sh ka mitte majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastutust selle valdkonna tervikliku arendamise eest.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
GSM: 51 34900
E-post: toomas.mattson@riigikontroll.ee

  • Postitatud: 27.07.2005 0:00
  • Viimane muudatus: 22.09.2015 8:06
  • Viimane ülevaatus: 22.09.2015 8:06

Veel uudiseid