Riigikontroll: Põhja-Eesti Regionaalhaigla peaks parandama tööd riigihangete vallas

Toomas Mattson | 25.07.2005 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 25. juuli 2005 - Riigikontroll leiab, et kuigi Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) on viimastel aastatel riigihangete vallas aset leidnud märkimisväärne positiivne areng ja hankeid tehakse üha rohkem, tuleks jõupingutusi intensiivistada, sest 2004. aastal on PERH ostnud suures mahus kaupu ja teenuseid siiski veel ilma riigihanketa.

Kui 2004. aastal algatas PERH 84 riigihanget, mille tulemusena sõlmiti 63 hankelepingut kogumahus 74 miljonit krooni, on Riigikontrolli hinnangul siiski umbes 84 miljoni krooni ulatuses oste, mille puhul riigihankemenetlust ei korraldatud.

Riigikontroll ei väida, et kõigil neil juhtudel oleks tulnud riigihange korraldada (kuna näiteks kõigi proteeside koondamine ühte riigihankesse ei ole võimalik või otstarbekas), kuid enamikul juhtudel on siiski jäetud riigihankemenetlus korraldamata. Sellega on nõustunud ka PERHi esindajad, kes audiitorile antud selgitustes mainisid, et hanketeenistus ei ole füüsiliselt jõudnud kõigi hangitavate kaupade riigihankeid ette valmistada ja läbi viia.

Riigikontrollile esitatud materjalidest nähtub viimase kolme aasta jooksul aset leidnud selge positiivne tendents hangete korraldamisel – riigihangete hulk ja maht on kasvanud kolm-neli korda.

Samas on siiski arenguruumi, sest kuigi PERHis oli 2004. aastal kehtestatud kaupade ja teenuste ostu ning riigihangete läbiviimise kord (määratud on protseduurid, nende täitjad ja vastutajad), ei ole alati ka nimetatud korda järgitud.

Riigikontroll leidis auditis, et alati ei olnud pakkumise kutse dokumendid koostatud selgelt ja üheselt mõistetavalt. Nii näiteks tõi ühe hanke puhul hindamiskriteeriumite ebaselge sõnastus kaasa selle, et pakkumised ei olnud võrreldavad ning võitja ei olnud soodsaima pakkumise tegija. Kuigi pakkumise kutse dokumendid peavad oma allkirjaga kinnitama kõik nende koostamises osalenud komisjoni liikmed, ei olnud seda alati tehtud, mistõttu puudub Riigikontrollil kindlus, kas lõppdokumendid olid samad, milles komisjoni liikmed kokku leppisid.

PERHis ei olnud mitte alati järgitud ka pakkujate valiku põhimõtteid. Kuigi PERH on deklareerinud, et hankijatena soovitakse näha firmasid, kelle käibest üle poole ei moodustaks tehingud PERHiga, on tegelikult hangitud kaupu ka firmadelt, kelle käibe moodustavad peaaegu kogu mahus tehingud PERHiga.

Riigikontroll ei saa ka olla kindel, et erinevate kaupade ja teenuste ostul on Põhja-Eesti Regionaalhaiglas alati järgitud haigla raha säästliku ja ratsionaalse kasutamise põhimõtet.

Huvide konflikti risk

Põhja-Eesti Regionaalhaigla on 2004. aastal ostnud Elkdata OÜ-lt ilma riigihanketa (liigese)proteese 10,4 miljoni krooni eest. Audiitorile antud selgitustest selgus, et PERHi ortopeediakeskuses on nimetatud proteeside vaheladu, kusjuures laos olevad proteesid kuuluvad Elkdata OÜ-le. Kui patsiendile on vaja paigaldada protees, võtab raviarst selle laost ning hiljem esitab Elkdata OÜ PERHile arve. Kui mingi komponendi osas hakkavad laovarud lõppema, tellib PERHi ortopeediakeskuse juhataja neid Elkdata OÜst juurde.
Riigikontroll tuvastas, et Elkdata OÜ ainus osanik ja ühtlasi juhatuse liige on lähedastes sugulussidemetes PERHi ortopeediakeskuse juhatajaga, mis viitab võimalikule huvide konfliktile nende tehingute tegemisel.

Piiravad tingimused

PERHis esines ka juhtumeid, kus ei olnud selge, kas hanke tehnilises kirjelduses nõutud tingimused on põhjendamatult piiravad või mitte. Näiteks PERHi kiirabiautode ostmisel võtsid pakkumise kutse dokumendid välja kaks pakkujat, kuid pakkumise esitas vaid üks. Selgus, et teisel pakkujal ei olnud võimalik pakkumist esitada, kuna üheks nõudeks, millele pakutav auto pidi vastama, oli esisillavedu, esisillaveoga autosid aga mainitud pakkujal ei olnud. Samas on nimetatud firma müünud tagasillaveoga kiirabiautosid Soome.

Esisillaveo nõuet põhjendas PERH sellega, et kiirabiautode puhul on vaja tagada hea läbitavus halbades teeoludes (eriti talvel, viletsate taluteede korral). Ei saa välistada, et just nimetatud esisillaveo nõude tõttu on aastatel 2001–2003 erinevatele Eesti haiglatele tarnitud uutest kiirabiautodest ca 80% pärit samalt hankijalt, kes võitis ka PERHi hankekonkursi.

Lisaks on üksikute vaadeldud hangete korral esitatud pakkujatele ka sarnaste asjade müügikäibe miinimumnõudeid. Näiteks on meditsiiniliste kinnaste hanke puhul üheks pakkujate kvalifitseerimise tingimuseks, et pakkuja peab olema tarninud Eestis haiglatele viimase kolme aasta jooksul igal aastal hankes pakutavaid lateksist läbivaatuskindaid üle 1,5 miljoni. Põhimõtteliselt võib sellise tingimuse seadmine välistada väiksemate tarnijate pakkumised.

Paberite järjekord kaustas sai otsustavaks

Riigikontrolli audiitor tuvastas ka juhtumi, kus pakkumine tunnistati mittevastavaks nõutud dokumentide puudumise tõttu, kuigi dokumendid olid olemas, kuid mitte samas järjekorras kui PKDs nõutud. See, et dokumendid tegelikult olemas olid, on fikseeritud ka pakkumise mittevastavaks tunnistamise otsuses. Riigikontrolli hinnangul ei saa sellist praktikat heaks kiita. Riigihangete seadus sätestab, et pakkumismenetluse korraldamise eesmärk on ostja raha säästlik ja ratsionaalne kasutamine. Kui tunnistatakse mittevastavaks pakkumine, kus kõik nõutud dokumendid on küll olemas, kuid mitte PKDs nõutud järjekorras, võib juhtuda, et pakkumismenetluse eesmärk jääb täitmata ning edukaks osutub pakkumine, mille hind on kõrgem, kuid muud tingimused samad mis mittevastavaks tunnistatud pakkumisel.

Minister taunib

Sotsiaalminister taunis oma vastuses olukorda, kus sihtasutus on hangete korraldamisel läinud vastuollu riigihangete seaduse või enda kehtestatud korraga. Minister teatas, et soovitab korraldada PERHi nõukogul siseauditi selgitamaks välja aruandes toodud eksimustega seotud isikud, nende poolt hangete korraldamisel tehtud toimingud ning nende toimingute vastuolu kehtivate õigusaktide ja kordadega.

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees teatas oma vastuses, et riigihangete maht regionaalhaiglas on aasta-aastalt suurenenud, kusjuures haigla hanketeenistustel on koostatud esialgne plaan riigihangete korraldamiseks perioodil 2003–2005. Konkreetset tegevusplaani ettepanekute täitmiseks PERHi juhatuse esimees oma vastuses Riigikontrollile ei esitanud.

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) moodustati Vabariigi Valitsuse korraldusega 2001. aastal seitsme sotsiaalministeeriumi hallatava tervishoiuasutuse varade baasil. 2003. aastal liideti PERHiga varem iseseisvalt tegutsenud Keila Haigla.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
GSM: 51 34900
E-post: toomas.mattson@riigikontroll.ee

  • Postitatud: 25.07.2005 0:00
  • Viimane muudatus: 22.09.2015 8:23
  • Viimane ülevaatus: 22.09.2015 8:23

Veel uudiseid