Riigikontroll: koolitusvõimsus ei taga Eesti tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkust

Toomas Mattson | 16.05.2005 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 16.mai 2005 - Riigikontroll auditeeris Eesti tervishoiuvaldkonna töötajate ressursi praegust olukorda ja leidis, et olemasolevat tervishoiusüsteemi muutmata leevendust tänasele tervishoiutöötajate puudusele loota ei ole. Jätkates tervishoiutöötajate koolitust viimase aasta tasemel, on ka kõige optimistlikuma prognoosi järgi, ja arvestamata võimalikku väljarännet, aastaks 2025 Eestis ligikaudu 500 tööealist arsti vähem kui praegu ning õdede arv on praegusega võrreldes kasvanud vaid 8%.

Et tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi aluseks on aga piisava hulga tervishoiutöötajate olemasolu, seab riigi suutmatus piisavat hulka inimesi koolitada ohtu Eesti tervishoiu jätkusuutlikkuse. Kuna koolitustellimuse suurendamist takistab lisaks rahapuudusele ka koolide võimsus (õpperuumid ja ­vahendid, õppejõud) ning võimalike kandidaatide puudus õppekohtadele, on hädavajalik praeguse tervishoiusüsteem ülevaatamine.

Sotsiaalministeeriumi hinnangu järgi on Eestis aastaks 2015 vaja 4051 töötavat eriarsti, kuid ka ministeeriumi prognoosi kohaselt on meil selleks ajaks vaid 3769 töötavat eriarsti. Kuigi eesmärgiks on seatud, et Eestis võiks olla 8-10 õde 1000 inimese kohta, suudaks riik ka ideaalstsenaariumi järgi aastaks 2015 saavutada taseme, kus 1000 inimese kohta on vaid 7,5 õde. Haiglavõrgu arengukavasse kuuluvates haiglates on nende enda hinnangul lähema kolme aasta jooksul vaja täita 448 uut arsti ametikohta ning juba praegu on puudu üle 200 arsti.

2004. aasta lõpuks oli tervishoiutöötajate registrisse kantud 4972 arsti, 9414 õde, 1297 hambaarsti ja 448 ämmaemandat. Tegelik tööjõuressurss tervishoiusektoris on oluliselt väiksem registreeritud tervishoiutöötajate hulgast. Aktiivseid tööealisi arste, kellel vähemalt üks töökoht on tervishoiusektoris, on praegu tegelikult kokku vaid 3976 ehk tuhat arsti vähem kui registreeritud. Aktiivseid tööealisi hambaarste on kokku 1074, õdesid 8059 ja ämmaemandaid 376.

Paljud registreeritud tervishoiutöötajatest on pensioniealised, ei tööta erialal või on hõivatud mitmel töökohal. Töötavatest arstidest on 10% pensioniealised. Vanemate arstide peatse tööturult lahkumise kompenseerimiseks pole piisavalt juurdekasvu. Kõigist registreeritud tervishoiutöötajatest ligikaudu kümnendik (1660 inimest) ei töötanud auditeeritud perioodil (2004. aastal) tegelikult ühelgi tervishoiuteenuse pakkumisega seotud töökohal.

Auditi käigus tehtud töökohtade analüüsist selgus, et 550 registreeritud tööealist tervishoiutöötajat (sh 256 arsti, 203 õde, 62 hambaarsti ja 29 ämmaemandat) ei ole saanud Eestist 2004. aasta jooksul mingisugust töötasu ega ole töötanud ka füüsilisest isikust ettevõtjana. Samuti ei ole nende tööturult eemalviibimise põhjuseks rasedus- ja sünnituspuhkus või lapsehoolduspuhkus. Tõenäoliselt töötavad paljud neist välisriigis.

Mitmel töökohal töötab arstidest 46%, hambaarstidest 37%, ämmaemandatest 23% ja õdedest 12%. Kui kõik tervishoiutöötajad töötaksid ühel töökohal, jääks üksnes tervishoiusektoris täitmata ligikaudu 8000 töökohta (eeldusel, et kõik neist töökohtadest on vajalikud ja säilivad ka pärast tööjõuressursi vähenemist).

Probleemiks on ka, et üldarsti ning hooldusõe kutse omandanud koolilõpetajad lahkuvad tervishoiusektorist. Tervishoiutöötajad on suhteliselt kutsekindlad ning seega on investeering nende koolitustellimusse riigile üldiselt kasulik. Erinevate meditsiinierialade lõpetajatest asub 70-90% erialasele tööle ning peaaegu niisama palju ka jääb sinna. Arstidest asub pärast lõpetamist erialasele tööle koguni 91%, kellest jääb tervishoiusektorisse keskmiselt 86%. Erandiks on üldarsti ja hooldusõe eriala lõpetanud. Pärast ülikooli arstiteaduskonna põhiõppe sooritamist asub üldarstina erialasele tööle keskmiselt 71% lõpetajatest, kuid mõne aasta pärast on neist tervishoiusektoris alles vaid 61%, mis võrreldes teiste arstlike erialadega on väga kehv näitaja. Hooldusõe kutse omandanud lõpetanutest asub tervishoiusektoris tööle vaid 43%.

Riigikontroll tegi sotsiaalministrile ettepaneku kujundada tervishoiutöötajate register ja registreerimine ümber selliselt, et oleks võimalik hinnata, kui palju on Eestis tegelikult tervishoiuteenuse kvaliteetseks osutamiseks võimelisi tervishoiutöötajaid. Eesmärgiks on täpsema ülevaate saamine olemasolevast tervishoiutöötajate ressursist ning planeerimise parandamine. Samuti peab Riigikontroll vajalikuks tagada erinevate tasandite arengukavade omavaheline kooskõla ning ühtlustada hinnangud tervishoiutöötajate vajadusele. Lahendada tuleb olukord, kus erialaseltside arvamus, haiglate vajadus ning tegelik tööjõu hulk ei ole omavahel vastavuses, seades sellega ohtu tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse.

Riigikontrolli arvates tuleks sotsiaalministril koostöös haridus- ja teadusministriga tagada arstiteaduse põhiõppe lõpetajatele võimalus asuda edasi õppima residentuuri või leida neile senisest rohkem kvalifikatsioonile vastavat erialast rakendust. Eesmärgiks on vältida aastaid kestnud olukorda, kus suur osa riikliku koolitustellimuse alusel väga kulukalt koolitatud ja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudust lahkub tervishoiusektorist. Üle tuleks vaadata ka hooldusõe õppekava ning selgitada selle eriala lõpetajate nõrga kutsekindluse põhjuseid. Selle alusel kaaluda hooldusõe eriala ümberkorraldamise võimalusi nii, et investeering koolitustellimusse oleks riigile kasulik.

Riigikontrolli hinnangul tuleb vaadata üle ka olemasolev haiglavõrk ning hinnata võimalusi selle varustamiseks vajaliku hulga tervishoiutöötajatega olukorras, kus ka maksimumvõimsusel koolitustellimus ja erialaselt töölt lahkunud töötajate tagasitoomine sektorisse ei suuda praegust arstide hulka säilitada ega suurendada õdede arvu vajaduseks hinnatud tasemeni või täita haiglate enda poolt hinnatud vajadusi.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
GSM: 51 34900
E-post: toomas.mattson@riigikontroll.ee

  • Postitatud: 16.05.2005 0:00
  • Viimane muudatus: 22.09.2015 9:25
  • Viimane ülevaatus: 22.09.2015 9:25

Veel uudiseid