TALLINN, 21. aprill 2005 - Riigikontroll hoiatab, et kui riik ei võta kiiresti tarvitusele meetmeid maaparandussüsteemide hooldamise tagamiseks võib halvimal juhul 25-30 aasta pärast ligi pool Eestis kasutusel olevast põllumaast muutuda harimiskõlbmatuks. Riigil pole praegu terviklikku ülevaadet maaparandussüsteemide olukorrast ega kava, mis fikseeriks, millises järjekorras neid hooldada ja uuendada tuleks.
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on maaparanduse hooldustoetust antud seni vaid ühel korral - 2003. aastal 15,7 miljonit krooni. 2004. aastal selleks raha ei eraldatud, tänavu on põllumajandusministeerium selleks kavandanud 9 miljonit krooni.
Eesti 1,12 mln ha haritavast maast on kuivendatud 726 748 ha. Valitsuse kinnitatud Eesti riiklikus arengukavas aastateks 2004-2006 on konstateeritud, et "…70 protsenti kuivendussüsteemidest on rajatud rohkem kui 20 aastat tagasi. Maaparandussüsteemid vananevad (amortiseeruvad) 25-30 aastaga. /---/ Põllumajandustootmise langus ja investeeringute nappus sektorisse vähendab hea ja rahuldava kuivendusseisundiga maade osakaalu ligikaudu 3-4% aastas. Põllumajandusmaa osas on tekkimas olukord, kus hooldamata aladel võib 6-10 aasta pärast kaduda hästikuivendatud põllumaa ja 25-30 aasta pärast langeda põllumajanduslikust kasutusest välja kogu kuivendatud maa."
Korras maaparandussüsteemid võimaldaksid vähendada põllumajandustootjate kaotusi liigniisketel aastatel ja sellest tulenevalt ka riigi kulutusi nende osaliseks kompenseerimiseks (näiteks 1998. aasta kahjude kompenseerimiseks maksti põllumajandustootjatele ikaldustoetusi 227 miljonit krooni).
Seega on mõistlik olemasolevaid süsteeme hooldada, selle asemel, et lasta neil hukka minna ja pärast kulutada sadu miljoneid või isegi miljardeid kroone taastamistöödele. Hooldamise kohustus lasub maaomanikel (maaparandussüsteemid asuvad nii era- kui ka riigimaadel) ja isikuil, kes teistele isikutele kuuluvaid maaparandussüsteeme kasutavad.
2003. aastal hooldati riigi toel hinnanguliselt vaid 10 protsenti maaparandussüsteemide kogupinnast, hooldatud alade piirnemine hooldamata aladega vähendas hooldusega saavutada võidavat efekti.
Riigikontroll ei pea normaalseks, et riik, suunates märkimisväärseid summasid maaparandussüsteemide rekonstrueerimisse (90-ndate aastate teisel poolel kulutati selleks 130 miljonit krooni, aastail 2005-2006 on kavandatud selleks eraldada 160 miljonit krooni), ei suuda tagada ka juba korda tehtud rajatiste nõuetekohast hooldamist.
Ülevaadet sellest, kui suures ulatuses maaomanikud ja -valdajad hooldustöid vaid oma raha eest on teinud, riigis pole. Põllumajandusministeeriumi ja maaparandusbüroode spetsialistide hinnangul on enamikul maaparandussüsteemidel vajalikud hooldustööd tegemata jäänud, mistõttu nende normaalse toimimise tagamiseks ei piisa vaid hooldusel kasutatavatest võtetest, tuleb teha oluliselt suuremaid kulutusi.
Riik on maksnud ja maksab tõenäoliselt ka 2005. aastal toetust neile, kes seda küsivad, omalt poolt mingit konkreetset suunda maaparandussüsteemide säilitamiseks ja arendamiseks välja pakkumata.
Auditeerimisel konstateeriti, et 2003. aastal jagati toetusi ka selliste süsteemide hooldamiseks, mis maatulundusmaana kasutuses ei olnud või mille puhul oli teada, et pelgalt hooldusmeetoditega ei ole nende seisundit enam võimalik oluliselt parandada. Selline toetuste määramine ei lähtunud maaparandusseaduses sätestatud maaparandushoiu eesmärgist - säilitada ja suurendada maatulundusmaa ja eluasemekohtade maa viljelusväärtust, sellist rahakasutust ei saa hinnata tõhusaks. Kompenseeriti ka kultuurtehniliste tööde tegemise kulusid, ehkki kultuurtehnilisi töid ei saa käsitleda maaparandussüsteemide hooldamisena.
Hooldustoetusi administreerivas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis toetuste määramisel kasutatud metoodika ja ameti ning maaparandusbüroode kontrolliprotseduurid tagasid toetuste maksmise maaparandussüsteeme tegelikult hooldanud isikuile ja toetusi maksti vastavalt põllumajandusministri kehtestatud määradele. Riigikontroll ei saa aga kinnitada, et toetusetaotlejaid koheldi võrdselt -osale neist võimaldati lisaaega toetuse saamiseks ettenähtud toimingute tegemiseks, kuid kõiki toetusetaotlejaid sellisest võimalusest ei teavitatud
Mõned toetuste taotlemisel esitatud tehtavate tööde kavasid hinnanud ja kinnitanud ning tööde tegemist kontrollinud maaparandusbüroode töötajad kuulusid toetusi taotlenud maaparandusühistute juhatustesse, eirates seeläbi avaliku teenistuse eetikakoodeksi nõuet, et ametnik peab hoiduma ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse.
Põllumajandusminister oma vastuses Riigikontrollile nõustus aruande eelnõud läbiva seisukohaga, et maaparandussüsteemide hooldamine riigis tervikuna ei ole vajalikul tasemel. Enamiku maaparandushooldustoetuse kohta esitatud Riigikontrolli ettepanekuid kavatseb ministeerium oma edasises sellealases tegevuses arvesse võtta.
Oma vastuses tõstatas minister küsimuse jätkuvalt riigi omandis oleval põllumajandusmaal paiknevate maaparandussüsteemide hoolduse korraldamisest. Selle maa osas täidavad riigivara valitseja õigusi ja kohustusi maavanemad, samas on sellel maal paiknevad maaparandusrajatised põllumajandusministeeriumi bilansis. Maavalitsustel nende hooldamiseks raha pole. Ministeerium olevat sellega seonduvaist probleemidest ja nende lahendusvariantidest teavitanud vabariigi valitsust, kuid seni pole selles osas mingit otsust tehtud.
Põllumajandusministeerium kavandab anda jätkuvalt riigi omandis olevatel maadel olevad maaparandusrajatised üle maavalitsuste haldusesse, kuid see iseenesest ei lahenda probleemi. Riigikontrolli arvates peaks vabariigi valitsus otsustama, kes konkreetselt ning millise raha arvel peaks korraldama maaparandussüsteemide hoiutöid jätkuvalt riigi omandis oleval maal.
Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
GSM: 51 34900
E-post: [email protected]
-
Postitatud:
21.04.2005 00:00
-
Viimane muudatus:
22.09.2015 09:30
-
Viimane ülevaatus:
22.09.2015 09:30