Riigikontroll: riigiasutused peaks uuringute avalikustamisel olema seaduskuulekad

Toomas Mattson | 19.04.2005 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 19. aprill 2005 - Riigikontroll leidis oma auditis, et kuigi aastatel 2001-2004 tellisid riigiasutused enam kui tuhat uurimust ja analüüsi kogumaksumuses 200 miljonit krooni, ei avalikustatud neist kahetsusväärselt ligikaudu nelja viiendikku veebilehel, nagu avaliku teabe seadus seda nõuab.

Uurimusi ja analüüse (uuringuid) tellis kokku 63 asutust. Kõige enam uuringuid (koguarvust 40%) telliti keskkonnaministeeriumis ja tema valitsemisalas. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ja tema valitsemisalas telliti 16% uuringutest ning põllumajandusministeeriumis ja tema valitsemisalas 13% uuringutest.

Riigikontrolli arvates oleks otstarbekas, kui uurimuste ja analüüside tellimisel avalikustatakse järgmised andmed: tellitud töö nimetus ja lähteülesande kirjeldus, töö tegija, maksumus ja rahastaja, töö valmimise aeg ja isiku kontaktandmed, kellelt tellitud töö kohta vajaduse korral lisainfot võib saada.

Pärast töö valmimist tuleks see avalikustada kas tervikuna töö tellinud asutuse veebilehel või peaks veebilehel olema viide mõnele teisele veebilehele, kus töö on avalikustatud. Väga mahukate tööde puhul võiks piirduda töö kokkuvõtte ning kogu tööga tutvumise võimaluste avalikustamisega.

Riigikontroll analüüsis põhjusi, miks andmed riigiasutuste tellitud uurimuste ja analüüside kohta on jäänud veebilehel avalikustamata. Audit näitas, et pole selge, mida seadusandja on mõelnud avalikustamisele kuuluvate uurimuste ja analüüsidena. Samuti pole selge, millised andmed uurimuste ja analüüside kohta tuleb avalikustada ning millal seda peab tegema. Lepingute sõlmimisel uurimuste ja analüüside teostamiseks ei arvesta riigiasutused mitte alati sellega, et nad peavad tellitud tööd avalikustama.

Riigikontroll möönab, et teatud juhtudel tuleb uuringute avalikustamisel arvestada eriseadustega, mis piiravad avalikustatava info mahtu. See probleem kerkib esile eelkõige taime-, looma- ja linnuliike käsitlevate uuringute korral. Näiteks ei luba looduskaitseseadus avalikustada I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpset elupaika massiteabevahendites. Seega tuleb uuringute avalikustamisel arvestada eriseadustega, mis piiravad avalikustatava info mahtu.

Samas ei saa uuringu aruandes sisalduvate mõningate andmete avalikustamise keeld olla Riigikontrolli hinnangul uuringu põhiandmete avalikustamise takistuseks, sest avaliku teabe seaduse kohaselt tuleb tagada juurdepääs sellele osale teabest, mida ei ole õigus salastada. Näiteks on võimalik uuringu osaline avalikustamine, jättes välja või kattes kinni andmed, mida avalikustada ei tohi, või esitades tulemused lühikese sisukokkuvõttena.

Mitmes asutuses pole kindlaks määratud, kuidas toimub uurimuste ja analüüside avalikustamine veebilehel ning kes konkreetselt selle eest vastutab.

Riigikontroll leiab, et uuringute lähteülesande, tegijate ja uuringute eest makstud tasu avalikustamine suurendab avaliku kontrolli võimalusi ning vähendab riski, et võetakse vastu lähteülesandele mittevastavaid töid; tellitakse töid isikuilt, kes pole nende täitmiseks piisavalt pädevad; või makstakse tehtu eest põhjendamatult suurt tasu.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
GSM: 51 34900
E-post: toomas.mattson@riigikontroll.ee

  • Postitatud: 19.04.2005 0:00
  • Viimane muudatus: 22.09.2015 9:28
  • Viimane ülevaatus: 22.09.2015 9:28

Veel uudiseid