TALLINN, 6. aprill 2005 - Riigikontroll leiab, et Eesti kutsehariduses on head algatused olemas, kuid need on praegu kahjuks juhuslikku laadi või alles kava tasemel ning on murettekitav, et kutseharidusele kvaliteedigarantii andmine riigil sedavõrd palju aega võtab. Seetõttu sõltub kutsehariduse kvaliteet veel enamasti piirkonnast, koolist ja õpetatavast erialast.
Haridus- ja teadusministeerium on seadnud eesmärgiks tagada ühtlane kvaliteet kogu kutsehariduses. Paraku enamikku selleks vajalikke tegevusi alles planeeritakse. Markantseim näide on riiklikud õppekavad. Neid on välja töötatud juba ligi 10 aastat ja väljatöötamise tähtaega on veelgi pikendatud kuni aastani 2008. Ühtsete õppekavade puududes on osa vastutust pandud ettevõtjate õlule, kellel koolid peavad laskma oma õppekavad üle vaadata. Samas ei ole selge, millise ettevõtja nägu võiks valmiv õppekava olla, kui mitme ettevõtja arvamust tuleks küsida, kas kutseliidu arvamus on ettevõtjate arvamuse ülene.
Akrediteerimisega ehk kogu kutseõppe sisulise kvaliteedi hindamisega kavatseb ministeerium alustada ületuleval aastal. Eelnõu faasis on kutseharidusstandard, mis annab võimaluse omandada tööoskused ka neil, kes üldhariduse omandamisega toime ei tule. Samuti on alles kavatsuste tasemel luua keskhariduse täiendamise võimalus neile, kes tahavad pärast kutsehariduse omandamist edasi õppida.
Oodatust kauem aega võtab Eesti hariduse infosüsteemi käivitamine. See mõjutab ka kutseharidust, kus andmeid paremate juhtimisotsuste tegemiseks tuleks koguda hoopis põhjalikumalt. Olulisemaid puudusi on, et juba viiendat aastat ei ole ülevaadet õpetajatest, viimased andmed on kogutud 2000. aasta kohta. Seetõttu ei ole teada, millise staa¸i ja kvalifikatsiooniga pedagoogid kutsekoolides praegu õpetavad ja millistes valdkonnas tuntakse neist kõige suuremat puudust. Põhjalikumat teavet oleks vaja katkestajate ja töötuks jääjate, samuti ettevõtjate ootuste ja rahulolu kohta.
Haridus- ja teadusministeerium soovib muuta ka koolitustellimuse kujundamist. Kuni seda pole tehtud, püüavad koolid endiselt ebapopulaarseid erialasid reklaamida atraktiivsete nimetustega või siis võtta õpilasi lähedastele erialadele, hoolimata sellest et neid spetsialiste tööturul ei vajata. Silmapaistvamaid valupunkte on õmblejad, keda ettevõtjad vajavad, kuid kelle asemel koolid hoopis rätsepa erialale vastu võtavad, sest see on õpilaste hulgas populaarsem.
Kooliti ja erialati erineb suurel määral kutseharidusele tunnuslik praktiline õpe. Juba aastaid on riiklike õppekavade puudumise tõttu täiesti erinev selle osakaal koolide õppekavades.
Koolipraktikat mõjutab otseselt õppebaaside olukord. Paraku pole neile kehtestatud miinimumnõudeid, mida täitmata ei tohiks eriala õpetada, ega ka maksimumpiiri, mis väldiks ülearendamist ja raharaiskamist. Ka ettevõttepraktikas on palju erisusi ja ebamäärasust. Selgeks on rääkimata, kas ettevõtjale praktika kvaliteetse korraldamise nimel maksta või mitte. Erinevalt suhtutakse koolides õpetajate sta¸eerimisse ettevõtetes. Osa õpetajaid on pidevalt kursis muutustega oma eriala ettevõtetes, kuid õpetajal on võimalik töötada ka nii, et tema kontakt ettevõtetega on jäänud aastate taha.
Haridus- ja teadusminister nõustus Riigikontrolli ettepanekutega, tõdedes, et kutsehariduse kvaliteet vajab süsteemset parandamist.
Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
GSM: 51 34900
E-post: [email protected]
-
Postitatud:
06.04.2005 00:00
-
Viimane muudatus:
22.09.2015 09:38
-
Viimane ülevaatus:
22.09.2015 09:38