Riik ei arenda õpilaskodusid süsteemselt

Toomas Mattson | 1.04.2005 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 1. aprill 2005 - Riigikontroll leiab, et kahetsusväärselt ei arendata Eestis õpilaskodude võrku süsteemselt ning õpilaskodude arvu, asukoha ning õpilaste arvu määramise aluseks olevad analüüsid pole piisavad. Õpilaskodude projekti eesmärk on aidata sotsiaalsetesse raskustesse sattunud perede lastel leida turvatunne, luues neile võimalused elada ja õppida õpilaskodus.

Õpilaskodude finantseerimiseks on riigieelarvest viimasel paaril aastal eraldatud 18 miljonit krooni. Kui 2003/2004. õppeaastal oli 15 õpilaskodus kokku 215 riiklikult toetatavat kohta, siis 2004/2005. õppeaastal on 21 õpilaskodus juba 317 riiklikult toetatavat kohta.

Riigikontroll leidis, et ka õpilaskodude loomise ning nende rahastamise alused on ebaselged. Ka polnud haridus- ja teadusministeerium suutnud õpilaskodude tegutsemise esimestel aastatel rakendada piisavaid kontrollimeetmeid õpilaskodude projektile eraldatud raha sihtotstarbelise kasutamise tagamiseks.

Kui projekti käivitamisel oli eesmärgiks luua sellised õpilaskodud kõikidesse maakondadesse, siis 2004/2005. õppeaastaks polnud ühtegi õpilaskodu loodud ei Tartu ega Viljandi maakonda. Samal ajal oli aga näiteks Pärnumaal neli ning Jõgevamaal kolm õpilaskodu.

See näitab, et ministeerium pole piisavalt analüüsinud õpilaskodude loomise vajadust just nende koolide juurde, kuhu need on loodud. Ministeerium teatas, et on siiani pidanud õigeks jätta õpilaskodu moodustamise otsustamise maakonna tasemele, kuid haridus- ja teadusminister nentis oma vastuses Riigikontrollile kahetsusega, et mitte kõigis piirkondades pole täie vastutustundega suhtutud õpilaskodude loomise otsustesse ning lähtutud piirkonna hariduse arengukavast. Seetõttu ongi ministeerium asunud analüüsima olemasolevate õpilaskodude võrku ning vastavate koolide jätkusuutlikkust.

Kuigi aastate jooksul on riigieelarvest finantseeritud pea kõikide loodud õpilaskodude investeeringuid ehk renoveerimis- ja ehitustöid ja sisustuse soetamist, oli loodud õpilaskodudes tihti vähem õppureid, kui ehitusi planeerides oli arvestatud. Näiteks Raplamaal Järvakandis prognoositi 2003/2004. õppeaasta õpilaste arvuks õpilaskodus 20, nendest riiklikult toetatavatel kohtadel 10 õpilast. Tegelikult kasutas 2003/2004. õppeaastal õpilaskodu kõigest viis õpilast ning 2004/2005. õppeaasta I poolaastal mõnikord kaks õpilast. Riiklikult toetatavatel kohtadel pole mitte ühtegi õpilast.

Peale selle leidis Riigikontroll, et kõikides õpilaskodudes oli ka nimekirja kantud õpilastest osa kuude kaupa puudunud. Osa õpilastest olid haiged, osa kadunud, osa puudus sotsiaalsete probleemide tõttu.

Kuigi õppurite õpilaskodudesse arvamiseks on kehtestatud kindel kord, ei olnud õpilaskodud mõnelgi juhul seda järginud. Taotlused laste paigutamiseks õpilaskodudesse olid tihti puudulikud või puudusid sootuks.

Kuigi õpilaskodude projekti esimestel tööaastatel ei ole ministeerium suutnud tagada õpilaskodude rajamist ainult jätkusuutlike koolide juurde ja igasse maakonda ega luua toimivat kontrollisüsteemi õpilaskodude toetuseks mineva raha planeerimisel, määramisel ja hilisemal kontrollil, tunnustab Riigikontroll haridus- ja teadusministeeriumi juba ette võetud ja kavandatavaid samme kontrolliaruandes tõstatatud probleemide lahendamisel.

Riigikontrolör Mihkel Oviir märkis seoses õpilaskodude auditiga:
"Õpilaskodude programm on väga tähtis riiklik algatus, mis annab hea võimaluse nendele lastele, kelle kodu ei suuda või ei soovi tagada lapsele turvalist ja soodsat keskkonda. Samas tuleb tagada, et loodud võimalused saaksid efektiivselt ära kasutatud - ainult siis saavutame õpilaskodude programmi eesmärgi ja maksumaksja raha kulub asja ette. Praegused lahendused jäävad poolele teele: lapsed peavad õpilaskodust nädalavahetuseks ikkagi minema nn päriskodusse, kus neil tuleb taluda alkoholilembest perekonda või tühja kõhtu ja sotsiaalset kahjulikku õhkkonda. Ühest küljest oleks mõistlik vähendada õpilaskodus viibiva lapsega seotud toetuste maksmist vanematele, sest õpilaskodus viibimise ajal ei ole vanematel lapsega seotud kulutusi. Samas seisab haridus- ja teadusministeeriumil ees suur töö koos sotsiaalministeeriumiga, et vältida olukorda, kus toetuse vähendamise vältimiseks keelduvad vanemad kirjutamast taotlust lapse vastuvõtmiseks õpilaskodusse ja kasutavad last n-ö kilbina toetusraha vähendamise või äravõtmise vastu."

 

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
GSM: 51 34900
E-post: toomas.mattson@riigikontroll.ee

  • Postitatud: 1.04.2005 0:00
  • Viimane muudatus: 22.09.2015 9:41
  • Viimane ülevaatus: 22.09.2015 9:41

Veel uudiseid