Riigikontroll: segane taust ja hasartmängude korraldamise tegevusluba ei käi kokku

Toomas Mattson | 16.03.2005 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 16. märts 2005 - Riigikontroll leiab, et riigil peaks olema võimalik keelduda hasartmängude korraldamise tegevuslubade andmisest äriühinguile, kelle omanike ja raha päritolu kohta loa andjal ei õnnestu usaldusväärseid andmeid saada.

Praegu seadus sellist võimalust ei anna - kui tegevusloa taotleja on tegevuslubade andmise komisjonile esitanud koos avaldusega kõik hasartmänguseaduses loetletud dokumendid, andnud komisjonile palutud lisateabe ja tasunud riigilõivu, pole komisjonil võimalik loa andmisest keelduda. Otsus taotluse kohta tuleb teha nelja kuu jooksul seaduses loetletud dokumentide esitamisest.

Näiteks OÜ Cityclub esitas avalduse tegevusloa saamiseks 2003. aasta oktoobris. Kuigi komisjon ei suutnud tuvastada äriühingu (maksuvaba firma) omanike tausta ega äriühingu raha päritolu, otsustati talle 2004. aasta veebruaris tegevusluba anda.
Vastusest Riigikontrollile selgus, et rahandusministeeriumis koostatavas uue hasartmängu seaduse eelnõus on kavas seostada tegevusloa taotleja tausta kohta kogutavad andmed tegevusloa andmisest keeldumise alustega.

Riigikontroll hindas Rahandusministeeriumi tegevust hasartmängude (osavus- ja õnnemängud, kihlveod, totalisaatorid) korraldamiseks lubade andmisel ja mängukorraldajate tegevuse üle järelevalve teostamisel. Eesmärgiks oli selgitada, kas eelmise samasisulise, 2001. aastal toimunud auditeerimise tulemusel selgunud puudused valdkonna regulatsioonis ja ametnike tegevuse korralduses on kõrvaldatud. Auditeeriti 2002. aasta algusest kuni 2004. aasta septembrini toimunut.

Mängukorraldajatele tegevus- ja korralduslubade andmise toimingutes olulisi puudusi ei tuvastatud, küll aga esines neid järelevalve korralduses.

Hasartmänguseaduses nimetatud hasartmängujärelevalve-asutust polnud valitsus auditeeritaval perioodil määranud, järelevalvet teostasid rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti töötajad. Seni on nad kontrollinud peaasjalikult vaid seda, kas mängude korraldajad on järginud riigi kehtestatud reegleid mängukohtades lubatud tegevuse ja mängudes osaleda lubatud isikute osas ning kas kõigi mänguautomaatide ja -laudade pealt on riigile maksud makstud. Olulisi puudusi selles osas pole tuvastatud, ühtegi tegevusluba pole tühistatud.

Seda, kas mänge korraldatakse ausalt, s.t kas mängijaid ei peteta, pole seni üldjuhul kontrollitud, sest riik pole selles osas omapoolseid, hasartmänguseaduses nimetatud nõudeid kehtestanud. Kehtivas hasartmänguseaduses (kehtib juba aastast 1995) on öeldud, et nõuded hasartmängukohas kasutatavale mänguinventarile ning mängureeglid kehtestab vabariigi valitsus või tema poolt volitatud minister. Mängureeglite ja -inventari nõudeid pole valitsus senini kehtestanud, samuti pole valitsus hasartmänguseaduses sätestatud volitusnormile tuginedes volitanud ühtegi ministrit neid kehtestama. Nende puudumisele juhtis Riigikontroll Rahandusministeeriumi tähelepanu juba 2001. aastal.

Eelmise auditeerimise ajal märkis Riigikontroll tõsiseid puudusi riigilõivude võtmisel hasartmängukorraldajatelt tegevus- ja korralduslubade eest. Praeguse auditeerimise tulemusel selgus, et 2001. aastal esile toodud puudused ei ole kordunud, küll aga polnud kõiki siis maksmata lõive sisse nõutud.

Auditeeriti kõiki otsuseid, mis hasartmängude korraldamise tegevuslubade andmise komisjon oli 2002. aasta algusest 2004. aasta novembrini teinud (sellel perioodil anti kaks tegevusluba). Rahandusministeeriumi sama perioodi otsustest hasartmängude korralduslubade taotluste kohta hinnati pooli (sel perioodil anti kokku sada korraldusluba).

Hasartmängude üle teostatud järelevalve korralduse hindamiseks vaadati läbi kõik järelevalveametnike koostatud aktid. Eelnimetatud toimingute korraldust arutati Rahandusministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti töötajatega, samuti Hasartmängu Korraldajate Liidu esindajatega.

Loteriide korraldamiseks lubade andmist ja loteriide korraldamise üle tehtavat järelevalvet ei hinnatud.

Rahandusministeeriumi andmete kohaselt korraldas Eestis 2004. aasta detsembri lõpus hasartmänge 18 äriühingut 154 mängukohas ja osavusmänge kolm äriühingut. Kaks viiendikku hasartmängukohtadest asub Tallinnas. Enamik hasartmängukorraldajaist tegutseb selles valdkonnas 1990. aastate esimesest poolest. Äriregistri andmete põhjal oli hasartmängukorraldajate käive 2003. aastal ilma muude tuludeta 1,1 miljardit krooni. 16st tegevusloaga äriühingust lõpetas 2003. aasta kasumiga 12, kokku said nad 113 miljonit krooni kasumit.

Hasartmängumaksu laekus riigieelarvesse 2003. aastal 174 miljonit krooni. 2004. aastal laekus Maksu-ja Tolliameti andmetel 204 miljonit krooni hasartmängumaksu, 2005. aastaks on planeeritud 254,1 miljonit krooni (sellest loteriidelt 29,1 miljonit).

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
GSM: 51 34900
E-post: toomas.mattson@riigikontroll.ee

  • Postitatud: 16.03.2005 0:00
  • Viimane muudatus: 22.09.2015 9:44
  • Viimane ülevaatus: 22.09.2015 9:44

Veel uudiseid