Maaelu Edendamise Sihtasutus on andnud miljoneid kroone tagatiseta laene

Toomas Mattson | 03.03.2005 | 00:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

TALLINN, 3. märts 2005 - Riigikontroll leidis Maaelu Edendamise Sihtasutust (MES) auditeerides miljoneid kroone tagatiseta laene ja 34 miljoni ulatuses puudulike dokumentide alusel antud maaostulaene, samuti on MES andnud pankadele miljoneid kroone tasuta laenuressurssi, kuigi pangad laenavad seda edasi 5 protsendiga.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) ja selle eelkäijate kaudu on viimase seitsme aasta jooksul liikunud maaelu ja ettevõtluse edendamiseks ligi 3,5 miljardit krooni. Sellest rahast on laene üle kahe miljardi ja tagatiste toel pankade finantseeritud laene üle miljardi krooni. Mullu suvel oli MESi laenude jääk 664,2 miljonit krooni ning sihtasutuse riskiga tagatislepingute jääk 190,8 miljonit krooni, kokku seega pisut vähem kui miljard krooni. MES toimib hetkel isemajandaval põhimõttel, ta on kasumit tootev. Asutajaõigusi teostab põllumajandusministeerium.

Riigikontroll on mures, kas on piisavalt kindlustatud, et raha, mis on välja laenatud, ka tagasi saadakse. MES ei ole nõudnud laenusaajatelt vastavalt sõlmitud lepingule iga kvartal regulaarseid aruandeid, et saaks õigel ajal jaole, kui hakkab tekkima probleeme. Nii ei ole välistatud, et kui kätte jõuab laenu põhiosa tagasimaksmise algus, pole millestki seda raha saada, sest äri, milleks maa osteti, ei ole käima läinud. Ohtu kätkeb ka see, et laenusaajad said enamikul juhtudel MESilt kohe kogu laenu oma kontole ja saavad praegu intressi tasuda sellesama laenuraha arvelt. Riigikontroll leidis ka umbes 34 miljoni krooni ulatuses selliseid maaostulaene, mille puhul ei ole täit veendumust, kas selle raha eest ka tegelikult maad osteti.

MES raporteerib oma aastaülevaadetes, et maaelu edendamiseks on jälle suunatud nii ja nii mitukümmend või mitusada miljonit krooni, kuid Riigikontrolli hinnangul on see vaatenurk vale. MESi tööd ei tohiks hinnata mitte maale panustatud miljonite hulga järgi, vaid selle järgi, kas sellest rahast on ka tulu tõusnud. "Me ei tea, kas ettevõtlus on ka tegelikkuses edenenud, kas töökohti on juurde tulnud, kui palju on omavalitsuste maksubaas seeläbi suurenenud jne. Need küsimused jäävad vastuseta, sest MES ei koosta selle kohta ülevaateid," märkis Riigikontrolli avalike suhete teenistuse juhataja Toomas Mattson. Ta lisas, et küllap on MESi tegevus paljusid aidanud, kuid samas ei tohi unustada, kelle rahaga opereeritakse. Riskid peavad olema viidud miinimumini.

Riigikontrolli hinnangul on suur risk laenude puhul, mis on antud hoiu-laenuühistutele (HLÜ). MES laenab hoiu-laenuühistutele raha 3,5% intressimääraga aastas. MES oli andnud laenu kaheksale HLÜ-le ja kõik need laenud, kokku üle 20 miljoni krooni, on tagatiseta. HLÜde puhul on nende maksejõuetuks osutumise korral raha tagasisaamise tõenäosus väga väike.

Hoiu-laenuühistutega seoses taunib Riigikontroll ka huvide konflikti seoses MESilt laenu saanud Kehtna hoiu-laenuühistuga. MESi poolt oli osa laenulepinguid allkirjastanud toonane sihtasutuse juhatuse liige Tõnis Blank, kes oli üheaegselt ka laenu saanud hoiu-laenuühistu juhatuse liige, ühistu nimel oli allkirja andnud küll keegi teine. Osa lepingute puhul on Blank alla kirjutanud laenuvõtja nimel ja MESi poolt keegi teine. Hetkel töötab Blank Rapla maavanemana, ta ei ole enam MESi juhatuses.

Kuigi see HLÜ on saanud, nagu teisedki, laenu miljonites, on üks summa, 70 000 krooni, mille nad on saanud MESilt üldse ilma igasuguse intressita. Teiste HLÜde puhul sellistel tingimustel laenu pole antud. Kehtna HLÜ on ka üks neist, kellele MES väidetava eksimuse tõttu on andnud laenu viieks aastaks, kuigi tohiks kolmeks aastaks.

MES on andnud krediidi- ja finantseerimisasutustele 0% intressimääraga laene edasilaenamiseks 2004. aasta keskpaiga seisuga ligi 38 miljoni krooni ulatuses. «Kui riik ikkagi sellist kehandit nagu MES peab, oleks asjal ehk mõtet siis, kui maaettevõtja saaks sealt laenu soodsamalt kui pangast. Tegelikult on aga paljude lepingute järgi paraku nii, et need, kes MESi tegevusest head tulu saavad, on just pangad,» nentis Mattson.

Riigikontrolli aruandest nähtub, et MES annab pangale raha, et too omakorda laenaks selle raha välja maaettevõtjatele. Probleem on selles, et pank saab selle raha mitmetel puhkudel MESilt nii, et pank ei maksa selle eest MESile esimese kolme aasta jooksul või isegi kogu laenuperioodi jooksul intressi ehk maksumaksja sisuliselt kingib kommertspankadele laenuressursi. Panga kaudu laenu võttev maaettevõtja hakkab selle eest kohe intressi maksma. Mitmed lepingud on aga tehtud nii, et alles siis, kui panga võetav intress läheb üle viie protsendi, hakkab MES sellest saama ühe protsendi.
MESi hoolimatus raha laenamisel on juba maksumaksjaile probleeme tekitanud, näiteid on aastatel 2001-2003 antud laenudest mitmeid. 2004. aasta keskel oli katkestatud lepinguid kümme, kokku ligi 12 miljoni krooni ulatuses. Siin on MES olnud lohakas, sest ei järginud nende laenude andmisel laenu väljastamise tingimusi, jättes nõudmata paljud vajalikud alusdokumendid - puudusid kinnistute ostuhinnad, tõendid maksevõlgnevuste puudumise kohta jne. Laenude sissenõudmisel ilmnes ka, et tagatiste väärtused ei ole piisavad laenude tagastamiseks.

Riigikontroll saatis MESi kohta oma ettepanekud põllumajandusministeeriumile. Minister teatas, et võtab need ettepanekud täitmiseks. Auditit arutas ka MESi nõukogu.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
GSM: 51 34900
E-post: [email protected]

  • Postitatud: 03.03.2005 00:00
  • Viimane muudatus: 22.09.2015 09:45
  • Viimane ülevaatus: 22.09.2015 09:45

Veel uudiseid