DNA-ekspertiiside pikk järjekord ohustab usaldust õiguskaitsesüsteemi vastu

Toomas Mattson | 15.12.2005 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 15. detsember 2005 - Riigikontroll leiab, et riik peab võtma kiiresti tarvitusele abinõud, et lõpetada olukord, kus DNA-ekspertiiside järjekorrad on nii pikad, et ainuüksi praeguseks hetkeks tellitud ekspertiiside lõpetamine võtaks üle kahe aasta.

 

 

 

Ajavahemikus 2002-2004 on nõudlus DNA-ekspertiiside järele seitsmekordistunud. Ekspertiiside tegemiseks ettenähtud ressursid pole aga samas mahus kasvanud. Seetõttu on tekkinud olukord, kus tellitud DNA- ja sõrmejärjeekspertiise ei suudeta ära teha mõistliku aja jooksul ning pika järjekorra tõttu venivad kriminaalmenetlused.

"Pikk järjekord takistab õigusemõistmist mõistliku tähtaja jooksul ning seab ohtu inimeste usalduse õiguskaitsesüsteemi vastu," märkis Riigikontrolli peakontrolör Ülle Madise. Tema sõnul on järjekorras olevate DNA-ekspertiiside hulga vähendamiseks ja nõudluse rahuldamiseks tarvis luua DNA-laborisse uusi töökohti ja investeerida tehnoloogiasse.

Riigikontroll leiab, et DNA- ja sõrmejäljeekspertide töö ning suutlikkus väärib tunnustust, sest ülisuurele koormusele vaatamata on loodud eeldused tegemaks kvaliteetseid ekspertiise. Lisaks on saavutatud ka märkimisväärne ekspertiisi maksumuse langus. Kui 2000. aastal maksis DNA-ekspertiis keskmiselt ligi 10 000 krooni, siis neli aastat hiljem viis korda vähem ehk 2000 krooni.

Riigikontrolli auditi käigus selgus, et mitmel juhul on järjekorras olevate ekspertiiside aluseks olnud kriminaalmenetlus lõppenud ja ekspertiisi sisuline vajalikkus on seetõttu kaheldav. Garanteeritud pole ka see, et ekspertiis tellitakse ainult siis, kui seda tõesti vaja on, st juhul, kui ekspertiisitulemusest sõltub kriminaalmenetluse tulemus.

Riigikontrolli analüüs, mille tegemisse olid kaasatud prokurörid ja kohtueksperdid, näitas, et enamikul juhtudel on ekspertiisi määramine olnud põhjendatud. Riigikontrolli hinnangul on määratud mitteotstarbekate ekspertiiside 7% osakaal rahuldav tulemus, sest uurimise algstaadiumis on võimatu sajaprotsendiliselt ekspertiisi otstarbekust kindlaks teha.

Riigikontrolli auditi tulemused annavad ainet analüüsiks ka ökonoomia aspektist. Analüüs näitas, et arvestades tellitud DNA- ja sõrmejäljeekspertiiside arvu, on 25% ehk ca 1850 ekspertiisi aluseks teise astme kuritegu, mille kogukahju ulatub kuni 2000 kroonini, mis on ühtlasi keskmiseks DNA- ja sõrmejäljeekspertiisi maksumuseks. Riigikontroll tõi selle asjaolu välja, rõhutamaks vajadust kaasata senisest rohkem menetlust juhtivat prokuröri, kes hindaks ekspertiisi tellimise vajalikkust olukorras, kus ekspertiiside järjekorrad on väga pikad.

Riigikontroll juhib ka tähelepanu kahetsusväärsele asjaolule, et uurijad, kes ekspertiise tellivad, teevad seda tihti lohakalt ja puudulikult. 2/3 DNA- ja sõrmejälje- ning 1/3 surnute kohtuarstliku ekspertiisi määrustest olid koostatud vigaselt, st ekspertiisi pole võimalik ilma lisatööta alustada. Ekspertidel tuleb seetõttu kontakteeruda tellijatega, paluda neil andmeid täpsustada või tellimus uuesti esitada – seega suurenevad kokkuvõttes ekspertiisikulutused ja pikeneb selle kestus.

Audit näitas ka, et 28% ekspertiisimäärustest sisaldab ebaotstarbekaid küsimusi, st et uurijad ei pööra piisavalt tähelepanu küsimuste sõnastamisele. Sellega kaasneb risk, et ebaotstarbekatele küsimustele vastates peab ekspert kulutama põhjendamatult raha ja aega, tegema analüüse, mille kasutegur on väike. Asjakohatud küsimused olid tavaliselt ebaloogilised või üksteist kordavad. Näiteks küsiti eksperdilt ainult seda, kas ekspertiisimaterjali alusel saab ekspertiisi teha. Halvemal juhul piirduski ekspertiisimäärus ainult sellise küsimusega.

Suuri probleeme on ka ekspertiisimaterjali esitamisega – puudusi esineb ligikaudu pooltel sõrmejälje- ja DNA-ekspertiisidel. Puuduliku ekspertiisimaterjali korral ei ole võimalik ekspertiisi kohe teostada ja ekspert peab tegema täpsustavaid päringuid või paluma täiendavat materjali.

Riigikontroll tegi siseministrile ja justiitsministrile hulga ettepanekuid, mille eesmärk on viia vastavusse ekspertiiside maht ja ekspertiiside tegemiseks ette nähtud raha ja inimjõud, samuti parandada ekspertiiside tellimise korraldust. Riigikontroll soovitab luua süsteemi, mis võimaldab vältida vigu ekspertiisi määramisel.

Kohtuekspertiise teevad Politseiameti haldusalas asuv Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus ning Justiitsministeeriumi haldusalas asuv Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisibüroo. Lisaks riiklikele ekspertiisiasutustele teevad ekspertiise ka riiklikult tunnustatud eksperdid.

2004. aastal tehti Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuses 26 erinevas ekspertiisiliigis kokku 7709 ekspertiisi. Asutuses töötas 110 töötajat ja ekspertiiside tegemisele kulutati 27 miljonit krooni. Eesti Kohtuarstlikus Ekspertiisibüroos tehti kaheksas erinevas ekspertiisiliigis kokku 6460 ekspertiisi. Asutuses töötas 80 töötajat ja ekspertiiside tegemiseks kulutati 22 miljonit krooni.

Lisainfo: põhjalikum ülevaade auditist:

Riigikontrolli auditis Kohtuekspertiisi järjekorrad uuriti kahe riikliku ekspertiisiasutuse - Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse (KEKK) ning Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo (EKEB) suutlikkust teha neilt tellitud ekspertiise mõistliku aja jookusul. Eesmärgiks oli selgitada välja, millistes ekspertiisiliikides on järjekorrad kriitilised, milline on lõpetatud ekspertiiside kestus ja lõpetamata ekspertiiside hulk, miks on järjekorrad tekkinud ning mida saab teha ekspertiiside kestuse vähendamiseks.

2004. aastal tehti Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuses (KEKK) 26 erinevas ekspertiisiliigis kokku 7709 ekspertiisi. Asutuses töötas 110 töötajat ja ekspertiiside tegemisele kulutati 27 miljonit krooni. Eesti Kohtuarstlikus Ekspertiisibüroos (EKEB) tehti kaheksas erinevas ekspertiisiliigis kokku 6460 ekspertiisi. Asutuses töötas 80 töötajat ja ekspertiiside tegemiseks kulutati 22 miljonit krooni.

Riigikontrolli poolt tehtud olulisemad järeldused olid järgmised:

DNA- ja sõrmejäljeekspertiiside pikad järjekorrad takistavad õigusemõistmise toimumist mõistliku tähtaja jooksul ning seavad ohtu inimeste usalduse õiguskaitsesüsteemi vastu. KEKKis on peetud normiks ekspertiisi tegemist ühe kuu jooksul pärast tellimuse saamist. Tegelikult võtab ekspertiisi tulemuste saamine aega mõnest päevast kuni 1,5 aastani. KEKKi DNA- ja sõrmejälje­ekspertiisid on kõige pikema kestusega ekspertiisid, esimese kuu jooksul lõpetati neist kolmandik. Suurem osa ajast kulub nende ekspertiiside puhul järjekorras ootamisele, ekspertiisi tegemine ise ei ole nii aeganõudev.

Nõudlus DNA-ekspertiiside järele on suurem kui ekspertiisiasutuste võime neid teha. Perioodil 2002–2004 on nõudlus DNA-ekspertiiside järele seitsmekordistunud. Kui 2002. aastal suudeti täita kõik tellimused, siis 2003. ja 2004. aastal suudeti lõpetada alla poole tellitud ekspertiisidest. Sellest tulenevalt oli 2004. aasta lõpu seisuga lõpetamata DNA-ekspertiiside hulk KEKKis kasvanud 5061-ni. Tingimusel, et ühtegi uut tellimust juurde ei tule, peab KEKKi DNA-labor olemasoleva järje­korra kaotamiseks tegema tööd kaks aastat ja neli kuud.

DNA-ekspertiiside tegemine vajab täiendavaid investeeringuid. Vaatamata sellele et DNA-laborid KEKKis ja EKEBis on suutnud suhteliselt lühikese aja jooksul mitmekordistada ekspertiiside tegemise mahte, ei ole suudetud rahuldada üha kasvavat nõudlust ja järjekorrad aina pikenevad. 2005. aasta novembri lõpu seisuga oli KEKKis järjekorras 6504 DNA-ekspertiisi. Järjekorras olevate DNA-ekspertiiside hulga vähendamiseks ja nõudluse rahuldamiseks on tarvis luua DNA-laborisse uusi töökohti ja investeerida tehnoloogiasse.

Järjekorras on tuhat ekspertiisi, mille vajalikkus on ebaselge. Kohtu­ekspertiisi ja Krimi­na­lis­tika Keskuse DNA- ja sõrmejälje­ekspertiiside järjekorras on hinnanguliselt 1000 ekspertiisi, mille aluseks oleva kriminaalasja menetlus on lõpetatud tuvastamatuse tõttu. Pole teada, kas kriminaal­menet­luse lõpetamine oli põhjendamatu või jäeti lõpetamisel tühistamata ekspertiisi tellimus ning sellest tulenevalt jääb ebaselgeks nimetatud ekspertiiside vajalikkus. Kuna ekspertiisi tellimuste tühistamine ja sellest riiklikele ekspertiisi­asutustele teatamine ei toimu õigel ajal, tehakse ekspertiise, mille tulemus võib osutuda mitte­vajalikuks.

Ekspertiiside tellimise kvaliteet on halb. Vaatamata koolitustele ja juhendite olemasolule ei järgi uurijad ekspertiisimääruse koostamisele ning -materjali esitamisele kehtestatud nõudeid. 2/3 DNA- ja sõrmejälje- ning 1/3 surnute kohtuarstliku ekspertiisi määrustest sisaldas vigu. Ligikaudu pooled sõrmejälje- ja DNA-ekspertiiside materjalid olid esitatud puudu­likult. Hilisem vigade paranda­mine nõuab palju aega ja selle tõttu pikeneb ka järjekord. Puuduliku ekspertiisi­määruse koostamise ning -materjali esitamise tõttu on ekspertiisi tegemine raskendatud.

Riigikontrolli tehtud olulisemad ettepanekud olid järgmised:

Justiitsministril ja siseministril leida lisaraha Eesti Kohtuarstlikule Ekspertiisibüroole ning Kohtu­ekspertiisi ja Kriminalistika Keskusele eesmärgiga suurendada DNA-ekspertiiside tegemise mahtu. Vastasel juhul pole võimalik lühendada DNA-ekspertiiside järjekorda ja rahuldada nõudlust nende ekspertiiside järele. Selle tagajärjeks on DNA-ekspertiisiga kriminaalasjade menetlemise pikk kestus.

Justiitsministril ja siseministril hinnata riiklike ekspertiisiasutuste ressursside kasutamist ka nendes ekspertiisi­liikides, mida auditis ei käsitletud. Hinnates perioodiliselt võrreldavat informatsiooni ekspertiiside kestuse, järjekorra ja ekspertiisi tegijate töökoormuse kohta, saab vajaduse korral ümber paigutada ressursse ekspertiisiliikide vahel.

Justiitsministril ja siseministril kehtestada koostöös riiklike ekspertiisiasutustega kriminaalasja prioriteetsusest, raskus­astmest ja vahialuse olemasolust lähtuvad ekspertiiside tege­mise tähtajad. Näiteks võiks 90% I astme kuritegudes tellitud DNA-ekspertiisidest olla lõpetatud 30 päeva jooksul. Selged tähtajad annavad riiklikele ekspertiisi­asutustele aluse paremaks eelarvestamiseks ning seeläbi tõhusamaks ja mõjusamaks toimimiseks.

Justiitsministril ja siseministril korraldada koostöös Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse järje­korras olevate ekspertiiside inventuur. Inventuuri tulemusena tuleb kõikides kriminaal­asjades, mille menetlemine on lõpetatud ja ekspertiis mittevajalik, ekspertiisi­määrused tühistada ja sellest viivitamatult teatada riiklikele ekspertiisiasutustele. Kui selgub, et ekspertiis on vajalik, tuleb tühis­tada kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Inventuur aitab välistada mittevajalikuks muutunud ekspertii­side tegemise, hoides kokku aega ja raha ning kiirendades vajalike ekspertiiside tegemist.

Justiitsministril tagada ekspertiisi­määruste tühistamiskannete süsteemne ja korrapärane kandmine kriminaalmenetluse regist­risse ning võimaldada riiklikele ekspertiisiasutustele juurdepääs kriminaal­menetluse registrile. Juurdepääs loob riiklikele ekspertiisiasutustele laialdased võimalused ekspertiisi tegemiseks vajaliku info saamiseks (kriminaalasjade prioriteetsus, tühistamise määrused jm) ja edastamiseks (ekspertiisi valmimise tähtaeg, ekspertiisiaktid tellijale jm). Tõhus ekspertiiside tellimise korraldus ja kõigi osapoolte õigeaegne teavitamine aitab välistada mittevajalike eksper­tii­side tegemise, hoiab kokku ressursse ning vähendab järjekordi kriitilistes ekspertiisiliikides.

Siseministril rakendada politseiprefektuurides ekspertiisimääruste koostamise ja -materjalide esita­mise eelkontrolli. Enne dokumentide esitamist ekspertiisiasutustele tuleks veenduda, et need on koos­tatud nõuetekohaselt. Kontrollimisel avastatud puuduste parandamine suurendab korrektsete dokumen­tide hulka ning selle tulemusena saavad eksperdid keskenduda ekspertiiside tegemisele, ühtlasi lüheneb ka ekspertiiside järjekord.

Justiits- ja siseministri seisukohad Riigikontrolli tehtud ettepanekute osas olid järgmised:

Justiitsminister nõustus osaliselt või täielikult kõikide Riigikontrolli ettepanekutega. Minister nõustus probleemipüstitusega, et kriminaalmenetluste lõpetamine tuvastamatuse tõttu pole põhjendatud enne ekspertiisitulemuste teadasaamist. Probleemi lahendamiseks on Riigiprokuratuur koostöös ekspertiisi­asutustega alustanud ekspertiisi järjekordade inventuuri, kus vaadatakse üle ekspertii­side põhjendatus ja vajaduse korral tühistatakse kriminaalmenetluse lõpetamine või tühistatakse ekspertiisimäärus. Lisaks arvestati ettepanekut tagada prokuratuuri juhiste abil ekspertiiside tellimise põhjendatus, edas­pidi kasutatakse ekspertiisimääruse tühista­mist praktikas erandkorras. Teistest ettepanekutest nõustus minister kriminaalmenetlusregistri arendustööde kavandamisel ekspertidele registrile juurdepääsu taga­misega. Ettepanekute elluviimise tähtaega polnud ühelgi juhul fikseeritud.

Justiitsminister juhtis tähelepanu sellele, et Riigi­kontroll ei teinud eraldi ettepanekut sõlmida Justiits- ja Siseministeeriumi koostöös kokkulepet DNA-ekspertiiside tege­mise tööjaotuse kohta. Riigikontroll on seisukohal, et nimetatud kokkulepe on vajalik praeguse olu­korra parandamiseks.

Siseminister nõustus osaliselt või täielikult kaheksa Riigikontrolli tehtud ettepanekuga. Politseiamet on alustanud KEKKi järjekorras olevate ekspertiiside inventuuri ning koostöös Riigiprokuratuuriga kontrollitakse ekspertiisi vajalikkust ning otsustatakse ekspertiisimääruste tühistamine. KEKKi struk­tuuri ja teenistujate koosseisu hindamine on kavas lõpetada 2006. aasta 1. jaanuariks, ülejäänud ette­panekute elluviimise tähtaega ei ole fikseeritud.

Siseminister ei toetanud ekspertiiside tegemise tähtaegade kehtestamise ettepanekut. Riigikontroll jääb kriminaalasja prioriteetsusest, raskusastmest ja vahialuse olemasolust lähtuvate ekspertiiside tegemise tähtaegade kehtestamise osas oma seisukoha juurde. Lisaks juhtis siseminister tähelepanu asjaolule, et Riigikontrolli ettepanek lisaraha leidmise kohta KEKKile ja EKEBile toob kaasa DNA-ekspertiisiliigi killustamise ja topeltrahastamise. Riigikontroll on seisukohal, et praeguse ilma kindla tööjaotuseta DNA-ekspertiiside tegemise korralduse parandamiseks on vaja Justiits- ja Siseministeeriumi koostöös sõlmida tööjaotuse kokkulepe.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
GSM: 51 34900
E-post: toomas.mattson@riigikontroll.ee

  • Postitatud: 15.12.2005 0:00
  • Viimane muudatus: 22.09.2015 7:49
  • Viimane ülevaatus: 22.09.2015 7:49

Veel uudiseid