Riigikontroll: migratsioonifondi iseseisev pidamine on mõttetult kulukas

Toomas Mattson | 26.11.2004 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

TALLINN, 26. november 2004 - Riigikontroll leiab, et olukorras, kus Sihtasutus Eesti Migratsioonifond kulutab iseenda ülalpidamiseks üle neljandiku kogu aastaeelarvest, oleks majanduslikult mõistlik kaaluda, kas fondi tegevust jätkata või anda rändetoetuste maksmine üle Kodakondsus- ja Migratsiooniametile (KMA).

Fondi oluliste funktsioonide KMA-le üleandmise mõttekusele viitab ka fakt, et toetuste taotlejate arv on aasta-aastalt oluliselt vähenenud. Kui iseseisvuse taastamise järgsel perioodil, 1990ndate esimesel poolel, sai fondi kaudu rändetoetust ca 5000 inimest aastas, siis 2003. aastal toetas fond 317 inimest. Tegu on nii välismaalastega, kes lahkusid Eestist oma etnilisele kodumaale või teistesse riikidesse, kui ka Eestisse asunud etniliste eestlastega.

2003. aastal oli fondile antud 3,6 miljonist kroonist maksumaksja rahast fondi enda tugiprotsesside kuludeks prognoositud 770 000 krooni. Kokku olid fondi haldus- ja tegevuskulud 2003. aastal ligi miljon krooni. Fondi kõigist kulutustest moodustas tugiprotsesside kulude osa 2003. aastal 25 protsenti. 2004. aasta eelarves antud 3,6 miljonist kroonist on tugiprotsessidele arvestatud 800 000 krooni.

Fondil on seitsmeliikmeline nõukogu, kaheliikmeline juhatus ning kaks lepingulist töötajat. Raamatupidamisteenust ostetakse sisse. Riigikontroll kahtleb, kas fondi juhtimiseks on vaja nii suurt nõukogu ja juhatust, kui lisaks juhatuse liikmetele on ka eraldi tegevdirektor.

Riigikontrollile jäi arusaamatuks, miks taotles fond riigilt 2004. aastaks 6,2 miljonit krooni, sellest 1,4 miljonit krooni tagasipöördumise toetamiseks, kui tegelikult maksti 2003. aastal tagasipöördumistoetust kokku 37 inimesele 350 000 krooni ja taotlejaid ei olnudki rohkem. Tagasipöördumise all mõeldakse etniliste eestlaste Eestisse elama asumist ja nendegi hulk on aasta-aastalt vähenenud.

Fondi juhid ei suutnud veenvalt põhjendada, kuidas oleks raha siis kasutatud, kui riigil olnuks võimalus eraldada fondile kogu taotletud summa. Fond avaldas Riigikontrollile arvamust, et kui riik neile rohkem raha annaks, võiks senisest märksa suurem arv inimesi avaldada soovi remigreerumiseks oma etnilisele kodumaale ning ka fond aktiivistaks märkimisväärselt oma tegevust. Oma olemasolu vajadust põhjendades kirjutas migratsioonifondi nõukogu Riigikontrollile, et fond lähtub oma tegevuses põhiseaduses riigile pandud kohustusest tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade ning fond aitab riigil seda kohustust täita.

Riigikontroll leiab, et fondil puudub vajalik selgus lähemate aastate tegevuste suundumustes. Fondi valikud ja kriteeriumid rände- ja integratsiooniprotsesside toetamisel ei tulene ühestki seadusest ega riiklikust strateegiast. Ka fondil endal ei ole lähemate aastate strateegilist tegevuskava. Rändetoetuste maksmise maht on viimastel aastatel vähenenud ja peale riigieelarvelise raha ei ole selleks tarbeks mujalt raha saadud. Integratsiooniga ei ole fond kunagi tegelenud ega hakka sellega tegelema ilmselt ka edaspidi.

Riigikontroll nägi probleeme ka sisekontrollisüsteemis. Toimingute teostamisel ei olnud ette nähtud kohustuste lahususe põhimõtte rakendamist. Juhatuse tööle võetud tegevdirektor menetles taotlusi ja langetas ainuisikuliselt otsuseid rändetoetuste taotlejate kohta. Samuti korraldas tegevdirektor toetuste väljamaksmist, makstes seejuures toetusi välja ka sularahas. Samas ei ole juhatuse ja tegevdirektori vaheline koostöö asjaosaliste sõnul sujunud.

Eesti Migratsioonifond asutati valitsuse korraldusega 1992. aastal. 1998. aastal kujundati Eesti Migratsioonifond ümber sihtasutuseks Eesti Migratsioonifond. Asutajaõigusi teostab siseministeerium.

Siseminister nõustus suurema osaga Riigikontrolli ettepanekutest, kuid ei jaganud seisukohta, et mõttekas oleks fondi senise töö üleandmine Kodakondsus- ja Migratsiooniametile. Minister nendib aga, et muutunud olukorras (ELiga ühinemine) on vajalik muuta rändetoetust saavate isikute sihtrühma.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
Mob: 51 34900
E-post: toomas.mattson@riigikontroll.ee

  • Postitatud: 26.11.2004 0:00
  • Viimane muudatus: 30.09.2015 11:14
  • Viimane ülevaatus: 30.09.2015 11:14

Veel uudiseid