Riigikontroll: riigihangete korralduse süsteemil on arenguruumi

Toomas Mattson | 23.11.2004 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 23. november 2004 - Riigikontroll nendib, et riigiasutustes esineb vajakajäämisi seoses riigihangete planeerimise, hangete korraldamisel vastutuse kindlaksmääramise ja hangete osas siseauditi läbiviimisega. Siiski on riigiasutused asunud olukorda parandama ning Riigikontroll on toonud välja ka mitmeid positiivseid tendentse.

2003. aastal korraldasid riigi ja omavalitsuse asutused riigihangete registris registreerimisele kuuluvaid hankeid kogumaksumuses 4,1 miljardit krooni.

Riigikontroll analüüsis riigiasutuste tegevust hangete kavandamisel ja korraldamisel, eelkõige toimingute kavandamist ning asutusesisest kohustuste ja õiguste jaotumist nendes toimingutes. Eesmärgiks oli koondada ka asutuste positiivne kogemus ja sellele tuginedes anda omapoolseid soovitusi hangete korraldusele rakendatava sisekontrollisüsteemi tõhustamiseks.

Riigikontroll peab positiivseks, et mitmetes asutustes on hakatud koostama hangete aastaplaane. See aitab vähendada riigihankemenetluste algatamata jätmise ja hanketoimingute alustamisega hilinemise riski ning vältida toimingute ajalist kuhjumist ulatuses, mis võib hangete korraldust häirida ja nende tulemusi oluliselt halvendada.

Niisama oluline on õigel ajal alustada ka suuremahuliste ja keerukate hangete ettevalmistamisega, eriti juhtudel, kui ühes hankeprotsessis osalevad mitmed asutused ja nende struktuuriüksused.

Riigikontroll on korduvalt pidanud konstateerima, et nende toimingutega ei alustata õigel ajal, ebapiisav ettevalmistus ei võimalda saavutada soovitud eesmärke või tulemuseni jõutakse kavandatust oluliselt hiljem. Auditi raames toimunud aruteludel tunnistasid kõik auditeeritud asutused hankeplaanide koostamise vajalikkust ja auditi järel teatasid otsusest neid plaane rakendada.

Üldjuhul on asutustes määratud isikud ja struktuuriüksused, kelle ülesandeks on asutuse hangete korraldamine. Samas on paljudel juhtudel jäänud fikseerimata konkreetse riigihanke eest vastutavaks määratud isiku roll, tema suhe asutuses tavapäraselt moodustatava hankekomisjoniga ja see, mil määral vastutab ta asutuse eest suhetes pakkujatega.

Riigikontroll tegi rahandusministrile ettepaneku kaaluda riigihangete seadusesse muudatuse tegemist, millega kaotataks ostjate kohustus määrata riigihanke eest vastutav isik. Rahandusminister ei pidanud seda ettepanekut otstarbekaks, sest tema arvates võiks see hajutada riigihanke korraldajate vastutust ja põhjustada riigihangete korraldamise kvaliteedi halvenemise.

Paari viimase aasta jooksul on paljudes asutustes kehtestatud asutusesisesed hangete korraldamise juhised. Üldjuhul hõlmavad need toiminguid hanke väljakuulutamisest eduka pakkumise fikseerimiseni, kuid mitmetes asutustes ka hangete kavandamist, hankelepingute sõlmimist ja nendega asutusele võetavate kohustuste täitmise korraldust.

Auditi raames toimunud arutelude tulemusel tunnistasid kõik auditeeritud selliste juhiste vajalikkust, ja kellel neid polnud, asusid neid koostama. Riigikontroll tegi rahandusministrile ettepaneku anda riigiasutustele selles osas omapoolseid soovitusi. Rahandusminister teatas, et vastavasisuline juhend valmib ministeeriumis 2004. aasta lõpuks ja vajaduse korral annab ministeerium ostjatele täiendavaid selgitusi.

Paljudes asutustes pole siseaudititeenistus hangete korralduses esinevaid riske hinnanud ega hangete korraldust auditeerinud, mitmete ministeeriumide siseaudititeenistused pole sellele probleemistikule ministeeriumide valitsemisalas tähelepanu pööranud. Rahandusminister teatas, et ministeerium soovitab siseauditijuhtidel kaaluda hangete korraldusele rakendatava sisekontrollisüsteemi võtmist siseauditi tööplaani.

Riigikontroll auditeeris põllumajandusministeeriumi ja tema valitsemisalas tegutsevate Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ning Põllumajandusuuringute Keskuse, Välisministeeriumi ja Riigimetsa Majandamise Keskuse hangete korraldust. Auditi järelduste ja ettepanekute sõnastamisel arvestati ka varem korraldatud auditites tehtud tähelepanekuid.

Riigikontroll nendib, et ühelgi riigiasutusel pole koondülevaadet selle kohta, kui suure summa eest riigi ja omavalitsuse asutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud või eelnimetatutega seotud isikud aasta jooksul ostavad asju ning tellivad töid, teenuseid või ideelahendusi.

Riigihangete Ametis peetakse arvestust selliste hangete toimumise kohta, mille korraldamisel peab juhinduma riigihangete seaduses sätestatud nõuetest. Kuni 2004. aastani pidi seda tegema juhtudel, kui aasta jooksul ostetud üht liiki kauba või teenuse maksumus koos käibemaksuga oli vähemalt 100 000 krooni, ehitustöö puhul 500 000 krooni.

Selliste hangete menetlusi algatati ameti andmeil Eestis 2003. aastal kokku 4859 ja selliste hangete kohta sõlmiti hankelepinguid summas 10,4 miljardit krooni. 72% riigihangetena registreeritud hangetest korraldasid riigi ja omavalitsuse asutused, hangete kogumaksumusest moodustas see 39% (4,1 miljardit krooni).

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
Mob: 51 34900
E-post: toomas.mattson@riigikontroll.ee

  • Postitatud: 23.11.2004 0:00
  • Viimane muudatus: 30.09.2015 11:17
  • Viimane ülevaatus: 30.09.2015 11:17

Veel uudiseid