TALLINN, 5. oktoober 2004 - Riigikontroll leidis, et laevajäätmed võivad riigi tegevusetuse tõttu sattuda Läänemerre, sest Eesti sadamates ei ole loodud võimalusi kõigi laevajäätmete vastuvõtuks hoolimata vastavatest riigi võetud rahvusvahelistest kohustustest.
Eesti sadamaregistris on 21 sadamat, mida külastab aastas 27 000 laeva. Laevajäätmete vastuvõtmine on sadamavaldaja kohustus, kuid reguleerimata on jäetud, kuidas sadamavaldajad seda tegema peaksid. See on tinginud olukorra, kus sadamad on jäätmete vastuvõtu korraldanud ebaühtlaselt või delegeerinud korraldamise omakorda edasi.
Sadamates peab olema loodud võimalus, et laev saaks tekkinud jäätmed ära anda ühtse tasusüsteemi alusel. See tähendab, et kõik jäätmed võetakse vastu sadamatasu arvel või kehtestatakse eraldi jäätmete vastuvõtutasu, kusjuures tasu arvutamise põhimõtted peavad olema mõlemal juhul samad. See motiveeriks laeva jäätmeid sadamas ära andma, selle asemel et need merre heita.
Eestis pole jäätmete vastuvõtt ühtse sadamatasu süsteemi järgi seadustega tagatud ning seda ei toimu ka tegelikkuses, kuigi ka Euroopa Liidu direktiivis on vastav nõue. Sellega seotult ei ole ka sadamavaldajatel tegelikku ülevaadet sadamat läbivatest jäätmevoogudest ning lisaks sellele võetakse osas sadamates jäätmeid vastu vaid piiratud koguses.
Auditis vaadeldi laevadelt mahuliselt kõige enam tekkivate heitmete – pilsivee, olmejäätmete ja reovee – vastuvõtu korraldust sadamates. Neist kogutakse andmeid käideldud pilsivee kohta, sest pilsivesi on ohtlik jääde, mis tekib laevapõhja kondenseerunud vee segunemisel õlijääkidega.
Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuses kogutakse ettevõtete jäätmearuandeid ja ohtlike jäätmete saatekirju, ometigi ei anna need selget ülevaadet tegelikust olukorrast. Nii on näiteks jäätmearuannetes pilsivee kogused aastatel 1999–2003 kõikunud enam kui kolm korda.
Ohtlike jäätmete saatekirjades toodud 2002. aasta pilsivee kogused on aga 29% võrra väiksemad jäätmearuannetes toodud kogustest.
Riigikontrolli hinnangul ei ole keskkonnaministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium taganud laevajäätmete käitlemist sadamates viisil, mis vastab Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni ehk Helsingi konventsiooni nõuetele.
Samuti ei ole ministeeriumid jõudnud kokkuleppele, kelle kohustus on näiteks järelevalve teostamine. Praegu puuduvad ka sanktsioonid juhuks, kui laev lahkub sadamast jäätmeid ära andmata.
Kuigi laevajäätmete vastuvõtt toimub sadamates, mis asuvad veeteede ameti ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas, on Helsingi konventsiooni täitmise eest vastutaja keskkonnaministeerium, kes pole seni oma koordineerivat ja korraldavat rolli rahuldavalt täitnud.
Riigikontroll auditeeris laevajäätmete käitlemise korraldamist sadamates perioodil jaanuar 2000 kuni juuni 2004. Audit korraldati koostöös teiste Läänemere riikide kõrgeimate kontrolliasutustega ning sellega vaadeldi riigi tegevust Helsingi konventsiooni täitmisel laevadelt pärineva reostuse vältimisel.
Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
Mob: 51 34900
E-post: [email protected]
-
Postitatud:
05.10.2004 00:00
-
Viimane muudatus:
01.10.2015 09:20
-
Viimane ülevaatus:
01.10.2015 09:20