Riigikontroll: haridusinvesteeringud võivad tuulde lennata

Toomas Mattson | 4.10.2004 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 4. oktoober 2004 - Riigikontroll hoiatab, et kümned miljonid koolidesse investeeringuteks mõeldud kroonid võivad raisku minna, sest haridus- ja teadusministeerium pole paika pannud kriteeriume, mille järgi kindlaks määrata, missugune kool on suuteline tulevikus ellu jääma.

Selline otsustamatus loob ohu, et investeeritakse koolihoonetesse, kus mõne aasta pärast õppetööd enam ei toimu, sest kooli elushoidmiseks pole piisavalt lapsi ja õpetajaid.

Riigikontroll leiab, et probleemi lahendamiseks on tarvis planeerida koolivõrgu arengut ja luua jätkusuutlikkuse kriteeriumid. "Valitsusel tuleb otsustada, milline on kooli minimaalne suurus tagamaks kvaliteetset haridust ja milline saab olema tuleviku koolivõrk," ütles Riigikontrolli auditijuht Kristjan Paas.

Jätkusuutlikkuse puhul on Riigikontrolli visioonis võtmeteguriks just kvaliteet. "Ka väikestel maakoolidel on eluõigus, juhul kui nad suudavad õpilastele kvaliteetset haridust pakkuda. Ratsionaalne mõistus ütleb, et kõik koolid, mis selle ülesandega toime ei tule, on tarvis reorganiseerida. Laste hariduse taseme arvelt ei tohi teha ühtegi mööndust," kinnitas auditijuht Kristjan Paas.
Paas rõhutas, et koolide tulevikku puudutavate otsuste langetamisel tuleb lähtuda ennekõike objektiivsest reaalsusest ja püüda saavutada, et leitav lahend põhineks ratsionaalsete majanduslike argumentide ning sotsiaalsete tegurite vahelisel tasakaalul. "Kui kõigekülgne analüüs siiski näitab, et üks või teine kool tuleb sulgeda, siis tuleb seda ka teha," nentis Riigikontrolli auditijuht.

Riigikontrolli hinnangul on koolivõrgu planeerimine hädavajalik ka investeeringute uudse rahastamisskeemi korral, mida valitsus rakendada soovib. Investeeringuteks eraldatud raha sidumine õpilase pearahaga oleks läbipaistvam lahendus, kui seni kasutatud rahajagamise skeem.

Riigikontroll leiab samas, et investeeringute paigutamine pearaha sisse ei taga veel koolivõrgu automaatset isekorrastumist. Siin tuleb arvesse võtta, et investeeringu- ja palgaraha ühtekoondamise kaudu võimaldab uudne süsteem piiripealsetel koolidel aastaid kiratseda (piiripealne sulgemise ja õpilaste hulga mõttes). Pearahaga paralleelselt toimiv baasraha süsteem võib osa koolide agooniat veelgi pikendada. Minister peaks koostöös Riigikoguga paika panema hariduse kvaliteedi parameetrid, pidades sealhulgas silmas ka kvantitatiivset mõõdet (näiteks õpilaste arv koolis).

Riigikontroll peab taunimisväärseks, et 2004. aasta eelarvest "21. sajandi kooli" projekti kaudu ligi 80 miljoni krooni jaotamisest jäeti haridus- ja teadusminister üldse kõrvale ning otsused sündisid Riigikogus vaid valitsuskoalitsiooni poliitikute omavaheliste kokkulepete tulemusena. See raha jagati puhtpoliitiliste kriteeriumide alusel kümne kooli vahel.

Eestis on üldhariduskoole praegu kokku 609. Kuna õpilaste hulk väheneb aasta-aastalt, väheneb ka vajatavate koolide hulk. Alates 1990ndate teisest poolest on igal aastal mõni kool suletud. Aastatel 1991-2003 on suletud või reorganiseeritud kokku üle 150 üldhariduskooli. Eesti iseseisvuse taastamisest 2003. aastani rajatud uutest koolidest on tänaseks suletud juba ligi 40 protsenti.

Haridus- ja teadusministeerium prognoosib õpilaste arvu vähenemise tõttu ka koolide arvu jätkuvat vähenemist - 2006.-2007. aastaks jõuab koolide arv samale tasemele kui 1980. aastal ehk 544-ni.


Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
Mob: 51 34900
E-post: toomas.mattson@riigikontroll.ee

  • Postitatud: 4.10.2004 0:00
  • Viimane muudatus: 1.10.2015 9:26
  • Viimane ülevaatus: 1.10.2015 9:26

Veel uudiseid