Riigikontroll: erakorraline arstiabi pole parimal viisil kättesaadav

20.09.2004 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 20. september 2004 - Riigikontroll leidis Eesti kiirabi tööd auditeerides, et tänane süsteem ei taga erakorralise arstiabi optimaalset kättesaadavust - ühest küljest on kiirabi üle koormatud kergekäeliselt tehtud väljakutsetega, teisest küljest ei ole inimestel perearsti tööaja välisel ajal piisavalt muid võimalusi arstiabi saada kui pöörduda kiirabi poole.

Riigikontrolli analüüs näitab, et 27 protsenti väljakutsetest ehk ligikaudu veerand ei ole üldse kiirabitöö ehk tegu pole eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgitusega.

Kiirabi on välja kutsutud isegi selleks, et kindaks teha, kas naine on rase või mitte. Kiirabi väljakutsumist on põhjendatud ka näiteks sooviga mitte tüüdata perearsti. Olukord, kus kiirabi on hõivatud selliste väljakutsetega, võib tuua kaasa selle, et nende juurde, kes tõesti kiiret abi vajavad, jõuab kiirabi hilinemisega - tõsised abivajajad võivad kannatada kergekäeliselt kiirabi poole pöördujate tõttu.

Eraldi probleem seoses kiirabi koormamisega, mille ulatust Riigikontroll ei saanud isegi hinnata, on kindlustamata isikute hulk patsientide hulgas: selle kohta praegu andmeid ei koguta.

Kiirabi perearsti asemel

Kerged kiirabikutsed, mis ei vaja kohest sekkumist, moodustavad kiirabi tööst ligikaudu 70 protsenti, raske kategooria väljakutseid on umbes 30 protsenti. Võrreldes põhjamaadega kasutatakse Eestis kiirabiteenuseid üldse palju: kutseid 1000 inimese kohta aastas on Eestis ligi kaks korda rohkem.

Eestis on kujunenud tavaks, et inimesed kutsuvad kiirabi õhtutundidel ja nädalavahetustel välja ka kergema probleemiga, mis otseselt ei vaja erakorralist abi. Samas tingib kiirabi mittesihipärase kasutamise olulisel määral ka asjaolu, et inimestel pole perearsti tööaja välisel ajal piisavalt muid võimalusi arstiabi saada. Senini on välja arendamata perearsti nõuandetelefon, teavitustöö haiglate erakorralise meditsiini osakondade tööst ja võimalustest on puudulik, korraldamata on transporditeenuse pakkumine patsientidele, kes seda vajavad.

Eestis võtab perearst vastu tööajal, 40 tundi nädalas (vastuvõtt 20 tundi, lisaks koduvisiitide aeg). Vastuvõtuajad peavad olema igal tööpäeval ajavahemikul kella 8–18. Perearsti tegevuskoht peab olema avatud tööpäeviti vähemalt kaheksa tundi päevas. Seega on perearstiabi osutamine tööajaga piiratud ning muul ajal peab inimene abi saamiseks kutsuma kiirabi või pöörduma ise erakorralise meditsiini osakonda (traumapunkti).

Kiirabi poole pöördumist kasvatab ka osa inimeste negatiivne kogemus perearstiga suhtlemisel või traumapunktis. EMORi 2003. aasta uuringu põhjal on 11% inimestest perearsti juurde minemata jätmise põhjusena toonud arsti või õe ebasõbraliku suhtumise. Viimase 3 aasta jooksul on perearsti vahetanud 15% inimestest, kellest omakorda ligikaudu viiendik on teinud seda rahulolematuse tõttu. Piirkonnas, kus on tugev perearst, on kiirabikutseid vähe, sest inimene on perearstiga harjunud ja usaldab teda.

Transpordi sokutamine kiirabile

Praeguse riikliku korralduse järgi on erakorralise meditsiini osakonnal õigus küsida 50kroonist visiiditasu, kui patsient läheb ise kohale. Seevastu kiirabi kutsumine on tasuta ning 50kroonist tasu ei pea patsient maksma ka siis, kui kiirabi ta haiglasse transpordib. Olukorrast tingituna ongi patsiendil kerge vigastuse/haiguse korral odavam tellida kiirabi kui pöörduda oma sõidukiga traumapunkti.

Analüüs näitab, et ka perearstid kasutavad ära võimalust n-ö sokutada patisendi transport kiirabile. Riigikontrolli tehtud intervjuudes on toodud esile juhtumeid, kus perearstid on soovitanud või lausa õpetanud, mida tuleb telefonis öelda, et kiirabi kohale tuleks. Üksikasjalikke kirjalikke juhendeid kiirabi kutsumiseks on brigaadid leidnud ka patsientide juurest telefoni kõrvalt.

Ka häirekeskuste tegevus ei ole alati efektiivne. Puudub ühtne kiirabi väljakutsete töötlemise juhend, mistõttu häirekeskused töötavad erinevate juhiste alusel ning hindavad kiirabikutsete raskusastet erinevalt. Juhendi puudumine põhjustab ka kiirabi liiga kergekäelist väljasaatmist, sest puudub alus kutsest loobumiseks. Samuti ei suuda häirekeskused kinni pidada kutsete töötlemiseks ettenähtud ajast ning esineb juhtumeid, kus kiirete kutsete puhul ületab tegelik kutsete töötlemise aeg mitu korda kehtestatud normatiive.

Kiirabi kohalejõudmine raskete väljakutsete korral on väga erinev. Linnades jõuab kiirabi raske kutse korral kohale enamasti 15 minuti jooksul, kuid mitte 7 minuti jooksul, nagu näeb ette Eesti Kiirabi Liidu sisene norm. Probleemsem on kiirabi kohalejõudmine maapiirkondades, kus see võib isegi raskete kutsete puhul aega võtta üle 30 minuti.

Riigikontrolli ettepanekud

Riigikontroll soovitab kiirabibrigaadide töökoormuse vähendamiseks töötada välja esmase erakorralise arstiabi korralduse mudel, kus on arvestatud kõikide süsteemi osade koosmõju tervishoiuteenuse kättesaadavusele patsiendi jaoks. Mudel peaks korrastama kiirabi, perearsti, erakorralise meditsiiniabi osakondade ja transporditeenuse osutajate tööjaotust ning parandama esmase erakorralise arstiabi kättesaadavust.

Riigikontroll leiab ka, et perearsti tööjuhendis tuleb kindlaks määrata, millal perearst peab tegema koduvisiite ja millal võib ta koduvisiidist keelduda. See aitab patsiendil selgemini teadvustada juhud, kui perearst peab koduvisiidi tegema ning ei ole vaja kutsuda kiirabi.

Tagada tuleb ka perearsti infotelefoni võimalikult kiire käivitamine, et inimestel saaksid arstlikku konsultatsiooni ka perearstide töövälisel ajal. Riigikontroll peab kahetsusväärseks, et perearsti ööpäevaringse nõuandetelefoni töölepanek on veninud. Projekti ettevalmistuse lõpparuanne valmis küll 2003. aasta novembris, kuid projekti arendus seisab praegu sobiva pakkuja leidmise taga. Haigekassa andmetel ei käivitu nõuandetelefon enne 2005. aastat.

Perearsti infotelefon aitab vähendada kergete kutsete osakaalu kiirabikutsete seas, luues patsiendile alternatiivi esmase abi saamiseks. Juhul kui infotelefon ei aita vähendada kergete kutsete osakaalu, tuleb kaaluda suuremates linnades perearsti öövalve rakendamist.

Riigikontrolli arvates tuleks ka lõpetada kiirabibrigaadide kasutamine patsientide transpordiks, kui selleks puudub erakorraline vajadus. See aitab vähendada kiirabibrigaadide hõivatust ning tagab brigaadide parema valmisoleku neile pandud ülesannete täitmiseks. Lisaks võimaldab hoida kokku kiirabi põhitööks vajalikke ressursse.

Samuti tuleb välja töötada sõidukulude hüvitamise kord, kus oleks selgelt sätestatud patsiendi võimalused saada transporditeenust tervishoiusasutusse ja tagasi, et vältida kiirabi kasutamist tavatranspordiks. Sõidukulude hüvitamine vähendab kutseid, kus kiirabi on tellitud ainult selleks, et jõuda tasuta haiglasse.

Eestis on 26 kiirabiteenuse pakkujat, kiirabibrigaade on 90. Kiirabi tegevust rahastatakse riigieelarvest, eraldise suurus kiirabile oli 2003. aastal ca 170 miljonit krooni. Järgmise, 2005. aasta eelarves ette nähtud summa, ligemale 183 miljonit, jääb aga endiselt alla soovitule: sotsiaalministeeriumi välja töötatud kiirabi kulumudeli kohaselt peaks praeguse brigaadide arvu ja meeskonna suuruse juures kiirabi eelarve olema ligikaudu 215 miljonit. Seetõttu tulebki Riigikontrolli arvates leida võimalusi süsteemi tõhustamiseks, et tagada teenuse kvaliteeti.

Riigikontroll leidis ka, et kiirabi valdkonna juhtimine on kohati nõrk. Riiklikult ei koguta piisavalt andmeid ega teostata analüüse, mis võimaldaks saada ülevaadet kiirabi tööst. Elementaarse statistika ja analüüsi puudumine näitab juhtimise süsteemitust. Enam kui aasta jooksul pole suudetud lõplikku otsust teha kiirabi-pakkujate konkursi kohta.

Mitmed kiirabitööd puudutavad küsimused on reguleerimata (kiirabi kasutamine massiüritustel, reanimobiilide töökorraldus). Samuti pole suudetud järgida väljatöötatud kiirabilogistika dokumenti.


Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: Sven.Soiver@riigikontroll.ee

  • Postitatud: 20.09.2004 0:00
  • Viimane muudatus: 1.10.2015 9:32
  • Viimane ülevaatus: 1.10.2015 9:32

Veel uudiseid