TALLINN, 31. august 2004 - Riigikontroll leidis, et hinnanguliselt 37 protsenti riigi hoonetest seisab tühjalt ning välja renditud majade ja ruumide rendilepingutest on 80 protsenti riigile kahjulikud.
Riik haldab kokku umbes 3,1 miljonit ruutmeetrit pinda, sellest tulu saamiseks kasutab riik 44%, riigivõimu teostamiseks 38% ja avalikuks otstarbeks 18%. Tulu saamise alla kuulub väljarenditav pind ja tühjalt seisev pind. Kogu kasulikust pinnast seisab tühjalt 31% ehk ligi miljon ruutmeetrit ja renditakse välja 13%.
“Tühjade hoonete hulk näitab maa ja ruumi halba kasutamist ning vähest efektiivsust hoonete haldamisel, sellega kaasnevad suured korrashoiukulud ja müügist saamata jääv tulu,” märkis Riigikontrolli tulemusauditi osakonna vanemaudiitor Janno Veskimets.
Riigikontrolli audit näitas ka, et riigi hooned lagunevad. Kasutatavate hoonete põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide säilimine pole üldjuhul tagatud. Põhikonstruktsiooni kõige olulisema elemendi – katuse – korrashoid on piisavalt tagatud vaid keskmiselt 27 protsendil hoonetel.
Tehnosüsteemide – kütte- ja veevarustussüsteemi ning kanalisatsiooni – vanus ületab 40 protsendil juhtudel nende kriitilise eluea. “Olukord viitab avariiohtlikkusele, mille kõrvaldamine võib mitu korda kallimaks minna kui nende asendamine uutega,” nentis vanemaudiitor Janno Veskimets.
Hoonete kehva säilimise tõttu on 20% hoonekompleksidest saanud 2003. aastal ettekirjutusi hoone normidele mittevastavuse kohta.
Kõige enam kuulub riigile hooneid, mis on ehitatud ajavahemikul 1960–1975. Hoonete keskmiseks vanuseks on 34 aastat ja üle poole hoonetest on valminud enne 1975. aastat.
Riigikontrolli analüüs näitas ka, et enamik rendilepingutest on riigile kahjulikud: 80 protsenti hoonete ja ruumide rendilepingutest on sõlmitud turuhinnast vähemalt 40 protsenti odavamalt, mistõttu jääb riigil ainuüksi eluruumide rendile andmisega aastas saamata hinnanguliselt 4 miljonit krooni tulu. Ainult ühel juhul tuvastas Riigikontroll üle keskmise turuhinna sõlmitud rendilepingu.
Lisaks pole järgitud mitmeid hea renditava põhimõtteid. Rendilepingud on sageli läbipaistmatud, kõrvalkulude (nt vesi, elekter jm) kujunemise alused ei ole selged. Samuti pole fikseeritud ei hoone seisukorda üleandmisel ega vastutust hoone säilimise eest. Vähene on praktika vaadata lepingutingimused perioodiliselt üle ning küsida viivist maksetähtaja ületamise eest.
Riigile kuulub ca 6800 erineva otstarbega hoonet, mille remondiks ja korrashoiuks kulutati 2003. aastal hinnanguliselt 1,6 miljardit krooni. 65% hoonetest jaguneb kaitseministeeriumi, siseministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning keskkonnaministeeriumi vahel.
Riigikontroll soovitab valitsusel riigi hoonete korrashoiukulude vähendamiseks ja tulude suurendamiseks töötada välja strateegia hoonete heaks haldamiseks ning seada hoonete haldamisele konkreetsed eesmärgid. Samuti tuleb need hooned, mida riik ei vaja, lammutada või maha müüa.
Valitsus on seisukohal, et kõigil ministritel tuleb oma valitsemisala ulatuses töötada välja tegevuskava tema valitseda oleva kinnisvara ja hoonete osas eesmärgiga optimeerida vara kasutamist ning seejuures analüüsida nende üleandmise otstarbekust Riigi Kinnisvara ASile.
Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: [email protected]
-
Postitatud:
31.08.2004 00:00
-
Viimane muudatus:
01.10.2015 10:11
-
Viimane ülevaatus:
01.10.2015 10:11