TALLINN, 16. august 2004 - Riigikontroll leiab, et Tööturuameti ja tema kohalike asutuste ehk tööhõiveametite raamatupidamises valitses 2003. aastal korralagedus – massiliselt rikuti nii raamatupidamise seadust kui muid finantsarvestuse nõudeid.

Auditi käigus selgus, et raamatupidamise sise-eeskirjad Tööturuametis olid ebapiisavad, mõnes tööhõiveametis raamatupidamiseeskiri suisa puudus. Finantsauditi osakonna auditijuhi Sale Ajaliku kinnitusel jätab asustuse raamatupidajate tase tublisti soovida. “Riigikontrollil polnud võimalik anda hinnangut Tööturuameti ja tööhõiveametite 2003. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta, sest koondaruande aluseks olevad vigased üksikaruanded moonutavad ka koondpilti,” selgitas Sale Ajalik.

Riigikontroll leidis, et osa tööhõiveameteid korraldas raamatupidamist mitte tekkepõhiselt, vaid kassapõhiselt. Kassapõhine arvestus tähendab, et majandustehing kajastatakse siis, kui raha on tegelikult laekunud või ära makstud, tekkepõhise arvestuse puhul kajastatakse majandustehing siis, kui see on tegelikult toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud.

«Kassapõhise arvestuse puhul varitseb oht, et osa raha jääb sisse nõudmata, või ka teistpidi – osa arveid jääb maksmata, sest puudub selge ülevaade,» selgitas auditijuht Sale Ajalik.

Riigikontroll leidis ka, et Tööturuametis ja tema kohalikes asutustes olid bilansis mitu aastat vanad nõuded, mille laekumine pole enam tõenäoline. See omakorda tähendab, et asutusel polnud reaalset pilti oma varadest.

Eikellegi võlg

Riigikontroll avastas, et 2003. aasta lõpu seisuga oli Tööturuameti raamatupidamises kajastamata kohustusi vähemalt 727 100 krooni. Tööturuamet koondas 1. jaanuarist 2004 raamatupidamisandmed ühte süsteemi, kuid tekkis olukord, kus kohalikud tööhõiveametid arvasid, et need kohustused kajastuvad edaspidi Tööturuameti raamatupidamises, aga tegelikult jättis Tööturuamet need kajastamata. «Kohustused muutusid justkui eikellegi omaks,» selgitas Sale Ajalik.

Mitmel juhul täheldas Riigikontroll, et Tööturuamet ja tööhõiveametid ei ole arvestanud, deklareerinud ega ka maksnud erisoodustusena/kingitusena käsitletavatelt kulutustelt erisoodustuse makse ega tehtud kingitustelt ka tulumaksu. Näiteks on tööhõiveametite töötajate premeerimiseks ostetud Tallinna Kaubamaja kinkekaarte 43 500 krooni väärtuses, millelt tulnuks tasuda kas erisoodustuse makse või tulumaksu tehtud kingitustelt. Riigikontroll ei pea õigeks nimetatud erisoodustuste ega ka kingituste tegemist riigieelarvest. Tööturuametil oleks tulnud ette näha töötajate premeerimiseks vajalik raha palgafondis.

Pistelisel kontrollimisel leidis Riigikontroll, et osa krediitkaardiga sooritatud maksete kohta (kokku summas 2404 krooni) ei olnud esitada kuludokumente. Algselt oli see summa 3785 krooni, kuid raamatupidajad leidsid hiljem siiski osa kuludokumente üles, mis näitab samuti, kui laokil arvestus oli.

Segadus registriga

Olulise probleemina selgitas Riigikontroll auditi käigus välja, et töötururegistri programmi andmeid ei ole võimalik võrrelda raamatupidamise andmetega. See tähendab, et pole võimalik mis tahes hetkel teada saada, kui palju tööturutoetuste saajatele määratud rahast on välja maksmata või kui palju raha tuleb tagasi nõuda. Auditijuht Sale Ajaliku hinnangul ei saa võrdlemise võimatuse tõttu välistada, et riigil võib olla jäänud tagasi nõudmata kümneid tuhandeid kroone.

Töötururegister võimaldab ka sisestada töötu kohta üheaegselt kahel koolitusel osalemise. Nii on Jõgevamaa Tööhõiveameti konsultant saatnud töötu kursustele, kus ühe kursuse viimane ja teise kursuse esimene õppepäev kattuvad.

Audit näitas ka, et Tööturuametis puudus riigihangete korraldamisel toimiv sisekontrollisüsteem, mis tagaks, et kõigi kaupade ja teenuste ostmisel peetaks kinni riigihangete seaduses kehtestatud piirmääradest. Mitmel juhul ei olnud korraldatud riigihanget ja tööturukoolituste ostmiseks korraldatud riigihangete korral ei olnud üldjuhul kasutatud mitte avatud, vaid väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust. «Siin on siiski olnud teatud positiivset arenguid, sest näiteks 2001. aastal jätsid nad tööturukoolituseks riigihanked üldse tegemata,» kommenteeris Sale Ajalik. Kokku jättis Tööturuamet 2003. aastal riigihanked korraldamata rohkem kui 2 miljoni krooni ulatuses.

Kahjulikud rendilepingud

Riigikontroll leidis, et Tööturuameti Tallinnas Luha tänav 16 asuvas hoones asuvate pindade väljarentimiseks sõlmitud rendilepingud ei olnud vastavuses riigivaraseaduse ega riigivara kasutusse andmise korraga. Tööturuametil oli möödunud aasta lõpu seisuga 15 kehtivat rendilepingut Luha tn 16 hoones kokku 1426 m2 pinna väljarentimiseks. Tööturuamet ei ole avalikke enampakkumisi korraldanud, samuti on enamik rendilepinguid sõlmitud määramata tähtajaks.

Valitsusasutuste valitsemisel olevate mitteeluruumide rentimise tähtajaga üle viie aasta otsustab valitsus. Seega on Tööturuamet sõlminud enamiku rendilepinguid riigivaraseadust rikkudes.

Riigikontroll leiab ka, et pindu on välja renditud põhjendamatult madalate hindadega. Seitsme rendilepingu puhul kõigub rendisumma 60–150 kr/m2 vahel, sisaldades kommunaalkulusid, ning kaheksas lepingus on kommunaalkuludeta rendisummad 10–60 kr/m2. Enamik rendilepinguid sisaldab sätet, mille järgi tuleks renditasu iga aasta jaanuarikuu jooksul üle vaadata, seda aga tehtud ei ole.

Auditijuht Sale Ajalik nentis, et mõne rendilepingu puhul maksab riik rentnikule sisuliselt peale, sest kommunaalkulud on suuremad, kui lepingus ette nähtud rendisumma, mis sisaldab juba ka kommunaalkulusid.

Kuna 2004. aastal on Sotsiaalministeerium Luha tn 16 hoone ja selle haldamise üle võtnud, tuleks nüüd ministeeriumil analüüsida kõigi rendilepingute tingimusi ja nende täitmist ning taotleda lepingutingimuste muutmist. Samuti tuleb võrrelda perioodiliselt rendilepingutelt teenitud tulu tehtud kulutustega. Riigikontroll asus seisukohale, et tuleb välja selgitada kahjulike rendilepingute sõlmimisest riigile tekitatud kahju suurus ja nõuda see vastutavatelt isikutelt sisse.

Maksuamet kontrollima

Tööturuamet ei ole nõudnud võlgnikelt 2003. aasta jooksul ühelgi juhul lepingujärgseid viiviseid, millega on rikutud kohustust nõuda sisse lepingu täitmata jätmise tõttu riigile põhjustatud kahju.

Auditijuht Sale Ajalik nentis, et lisaks tööturuameti tegematajätmistele on ka Sotsiaalministeerium oma valitsemisalas oleva asutuse raamatupidamisarvestuse korralduse ja muude sisekontrolli-süsteemide rakendamise koordineerimisel olnud nõrk.

Riigikontroll esitas auditis sotsiaalministrile ettepanekud, mida teha, et avastatud puudused kõrvaldada. Nii Tööturuameti kui ka tema kohalike asutuste majandustegevuse tulemuste õige ja õiglase kajastamise eest vastutab peadirektor Mati Ilisson.

Arvestades Tööturuameti ja tööhõiveametite raamatupidamises avastatud korralageduse ulatust ja asjaolu, et mitmel juhul ei ühtinud tööhõiveametite raamatupidamise andmed Maksuameti andmetega, tegi Riigikontroll Maksu- ja Tolliameti peadirektorile ettepaneku viia neis asutustes läbi maksuarvestuse õigsuse kontrollimine.


Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: [email protected]

• Postitatud: 16.08.2004 00:00
• Viimane muudatus: 01.10.2015 10:20
• Viimane ülevaatus: 01.10.2015 10:20