Ravijärjekordi saaks paremini hallata

19.12.2003 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

TALLINN, 19. detsember 2003 - Riigikontroll jõudis ambulatoorse eriarstiabi nõudlust auditeerides järeldusele, et ravijärjekordi saaks paremini hallata - paljud abivajajad ei jõua arsti juurde ning samas on nimekirjad täis inimesi, kes tegelikult arsti juurde ei tule. Lahendust näeb Riigikontroll klienditeeninduse parandamises raviasutustes, perearstide rolli suurendamises ja ühtse järjekorrasüsteemi loomises. Riigikontrolli hinnangul on probleeme ka Tervishoiuameti kontrollitegevuses haiglate üle.

Registratuuride tööd jälgides leidis Riigikontroll, et ligi pooled vaadeldud raviasutustest ei täida ravijärjekordade pidamisel kehtestatud nõudeid ning üldine klienditeeninduse tase on madal. Näiteks on registratuuri telefonid pikalt hõivatud ning info saamine sõltub juhusest või patsiendi kannatusest. Ühendust saades või raviasutusse kohale jõudes selgub aga tihti, et soovitud arsti vastuvõtule ei registreerita ning numbri saamiseks tuleb helistada uuesti mingil piiritletud ajavahemikul. Sellises olukorras jääb osa patsientidest ravita ja vastav osa nõudlusest registreerimata, mistõttu pole tervishoiu rahastamisel võimalik arvestada tegeliku nõudlusega.

Riigikontrolli audiitori Aalo Kuke sõnul on probleemil ka teine pool: "Raviasutustele on probleemiks patsiendid, kes on ennast järjekorda registreerinud, kuid vastuvõtule ei ilmu. Neljast nädalast pikemate järjekordade puhul on selliseid patsiente kuni 40%, mis annab tunnistust sellest, et näiliselt pikad järjekorrad on tegelikult nö. õhku täis. Samas ei saa patsient registratuuri telefonide ülekoormatuse tõttu loobumisest teatada ning ka raviasutus ise ei võta temaga ühendust."

Riigikontroll peab oluliseks, et kõigil patsientidel oleksid võrdsed võimalused saada raviasutusest infot teenuste kohta ja registreerida ennast ravijärjekorda. Riigikontrolli hinnangul tuleb ülalkirjeldatud probleemi lahendamiseks ka tagada, et raviasutused peaksid kinni järjekorra pidamiseks kehtestatud nõuetest. Kuna seni pole sellealast süstemaatilist järelevalvet teostatud, tegi Riigikontroll vastava ettepaneku.

Järjekordadega seotud probleeme aitab Riigikontrolli hinnangul lahendada perearstidele suuremate võimaluste andmine. Enamasti pöördub patsient esmase arstiabi saamiseks oma perearsti poole, kes vajadusel suunab patsiendi eriarsti vastuvõtule. Perearste küsitledes selgus, et tavaliselt aitavad nad patsiendil sobivat spetsialisti leida ning ligi pooltel juhtudest registreerivad ka patsiendi isiklikult järjekorda. Rohkem registreerimast takistavad registratuuri telefonide suur koormus ja alternatiivsete registreerimisvõimaluste puudumine. Riigikontroll leiab, et perearstide rolli patsiendile sobiva ravivõimaluse leidmisel ja tema ravile suunamisel tuleks senisest enam toetada.

Järjekordade paremale haldamisele aitaks kaasa ka ühise järjekorrainfo avalikustamise süsteem, mille abil jooksvalt kogutaks järjekorrainfo kõigist raviasutustest ning mis võimaldaks kõigil kasutajatel leida vajalikku infot lihtsalt ja mugavalt näiteks veebilehe vahendusel. Sama allikat peaksid kasutama kõik järjekorrainfo kasutajad. Praegu avaldab internetis järjekorrainfot vaid kaks raviasutust ning enamasti on patsiendile (või tema perearstile) peaaegu ainsaks infoallikas registratuur, mida ei saa pidada ideaalseks.

Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: Sven.Soiver@riigikontroll.ee

  • Postitatud: 19.12.2003 0:00
  • Viimane muudatus: 2.10.2015 14:26
  • Viimane ülevaatus: 2.10.2015 14:26

Veel uudiseid