Kriminaalasju saab menetleda kiiremini ja odavamalt

17.12.2003 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

TALLINN, 17. detsember 2003 - Riigikontroll auditeeris kuritegude kohtueelset menetlust ja leidis, et seda - praegu keskmiselt 9 kuud kestvat protsessi - on inimõigusi kahjustamata võimalik teha kiiremini ja odavamalt. Selleks tuleb muuta kriminaalmenetluse seadustikku ja tõhustada koostööd ahelas "politsei-prokuratuur-kohus". Riigikontroll näeb siin muuhulgas häid võimalusi pisikuritegude menetlemisel, ülekuulamisel ja kriminaaltoimiku sisu kujundamisel.

Pisikuriteod - poevargused, auto joobes juhtimine jm - moodustavad ca 15-20% kõikidest kuritegudest. Ehkki nende puhul on kahju väike, süü tõendatud ja süüdlane kinni peetud, kestab menetlus ikkagi vähemalt 15 päeva ning koostatakse vähemalt 25-leheküljeline toimik. Riigikontrolli hinnangul muutuks pisikuritegude menetlemine märksa kiiremaks ja odavamaks, kui politsei ja prokuratuur teeksid sel alal tihedamat koostööd. Tänu sellele vabanevat aega ja raha saaks kasutada prioriteetsemate kuritegude menetlemiseks.

Igas kriminaalasjas viiakse läbi ülekuulamisi, mille tulemusena valmib ülekuulamisprotokoll. Sageli on need väga pikad, sisaldades hulgaliselt vähetähtsaid detaile. Süvenemine sellistesse sisutühjadesse protokollidesse kulutab hiljem palju prokuröride, kohtunike ja kaitsjate aega. Riigikontroll soovitab kõik mahukamad ja olulisemad ülekuulamised salvestada ning kanda protokolli kokkuvõtlikult ainult tõendamiseks vajalikud ütlused. Nii on võimalik kokku hoida vähemalt 7 miljoni krooni väärtuses tööaega ja ressurssi.

Iga kriminaalasja raames avatakse kriminaaltoimik, kuhu kogutakse dokumente kuriteo kohta. Ajapikku on uurijatel välja kujunenud harjumus koguda neisse "igaks juhuks" igasugune vähegi kriminaalasja puutuv materjal, olgu selleks siis vanad kohtuotsused, väljavõtted seadustest või mitmesugused kaaskirjad. Tavaliselt koosneb mitmeepisoodiline toimik 400-600 leheküljest. Riigikontroll tegi ettepaneku loobuda koostamast ja kriminaaltoimikusse lisamast selliseid dokumente, mida prokurörid, kohtunikud ja kaitsjad otsuste langetamisel ei vaja. Arvutused näitavad, et iga üheleheküljelise dokumendi kaotamisega toimikust säästaks riik aastas ligi miljoni krooni väärtuses tööaega ja ressurssi.

Õiguskantsler, justiits- ja siseminister olid Riigikontrolli ettepanekutega üldiselt nõus. Ettepanekute elluviimiseks lubati teha muudatused kriminaalmenetluse seadustikus ja asutuste töökorralduses.

Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: Sven.Soiver@riigikontroll.ee

  • Postitatud: 17.12.2003 0:00
  • Viimane muudatus: 2.10.2015 14:30
  • Viimane ülevaatus: 2.10.2015 14:30

Veel uudiseid