TALLINN, 10. juuli 2003 - Riigikontroll koondas andmeid põhihariduseta inimeste kohta ja uuris, milliseid pingutusi teeb riik nende taastoomiseks haridussüsteemi. Auditi tulemuste põhjal võib öelda, et probleem on ulatuslik ja kuigi on loodud õppimisvõimalusi, puudub riigil tegevuskava, kuidas põhikoolist väljalangenuid leida, koolipinki tuua ning neid õpingute ajal motiveerida.
Igal aastal katkestab põhikooli ligi 1000 noort. Rahvaloenduse andmetel oli 2000. aastal Eestis kõige töövõimelisemate elanike hulgas ehk vanuserühmas 17–49 põhihariduseta ligi 12 000 inimest. Riigikontrolli poolt kohalike omavalitsuste seas läbi viidud küsitluse põhjal võib neid olla kuni 20 000.
Audit näitas, et põhihariduse puudumine raskendab olulisel määral toimetulekut ühiskonnas. Tööta on üle poole põhihariduseta 17–24-aastastest noortest, 25–49-aastastest mõnevõrra vähem (24%), kuid ikkagi üle kahe korra rohkem Eesti tööealiste keskmisest. Seetõttu on väga madal ka nende inimeste sissetulek. 2001. aastal oli see keskmiselt 1581 krooni kuus, samas kui kutsehariduse omandanu teenis ligi kaks korda enam. Et töötuid on palju, koormab lõviosa põhihariduseta inimeste sissetulekust riiklikku toetussüsteemi. Märkimisväärsel hulgal põhihariduseta inimesi on valinud kuritegeliku tee – ligi 13% neist on kinnipeetavad või kriminaalhooldusalused.
Kõik tõsiasjad osutavad sellele, et riigil oleks kasulik aidata kaasa põhihariduseta inimeste konkurentsivõime tõstmisele. Riigikontrolli audit näitas, et paraku pole ülevaadet, kui palju põhihariduseta isikuid on ja kus nad asuvad; samuti on määratlemata, kes põhihariduseta isikute probleemidega üldse tegelema peaks – kas kool, kohalik omavalitsus, Haridus- ja Teadusministeerium või mõni teine institutsioon. Riigikontrolli küsitluse järgi saavad põhihariduseta inimesed infot õppimisvõimaluste kohta peamiselt sõpradelt, vanematelt või eelmisest koolist, mitte kohalikust omavalitsusest või tööhõiveametist.
Katkestatud põhihariduse omandamist saab jätkata täiskasvanute gümnaasiumis ja kutsealast eelkoolitust pakkuvas kutseõppeasutuses, kus paralleelselt kutseõppega kutsekoolis toimub põhihariduse omandamine täiskasvanute gümnaasiumis. Kahjuks pole need võimalused alati kättesaadavad. Eriti puudutab see eelkutseõpet, mida auditi ajal pakkus ainult kolm 3 kutsekooli. Probleemiks on ka majanduslik toimetulek õpingute ajal . Kui töötutele makstakse tööturukoolituses osalemise ajal töötu abiraha ja õppestipendiumi, siis täiskasvanud põhihariduse omandajaid riik ei toeta.
Riigikontroll soovitas Haridusministeeriumil koostöös Sotsiaalministeeriumi ja kohalike omavalitsustega välja töötada tegevuskava põhihariduseta isikute leidmiseks ja taastoomiseks haridussüsteemi. Kindlasti aitaks olukorda paremaks muuta see, kui ka kutsekoolidel võimaldataks täiskasvanutele põhiharidust anda ning parandataks täiskasvanud õppurite majanduslikku toimetulekut põhihariduse omandamise ajal.
Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: [email protected]
-
Postitatud:
10.07.2003 00:00
-
Viimane muudatus:
02.10.2015 17:13
-
Viimane ülevaatus:
02.10.2015 17:13