TALLINN, 12. juuni 2003 - Riigikontroll leidis Võru- ja Tartumaa tööhõiveametite näitel töötute koolitust ja õppestipendiumide maksmist auditeerides, et raha saaks kasutada senisest palju tõhusamalt. Sama teema oli vaatluse all ka 2001. aastal ning mitut toonast ettepanekut tuli korrata.
Seni pole regulatsioonis arvesse võetud ettepanekut võimaldada ka lühiajaliste koolituste ostmist töötutele. Kuna alla 120 tundi kestva õppe puhul koolituslube ei väljastata, ei saa tööhõiveametid lühemaid koolitusi osta, kuigi tuntakse vajadust näiteks umbes nädalaste arvutikursuste järele. Ainult pikkade koolituste ostmine suurendab ka riski, et koolitajad lülitavad töötute koolituse õppekavasse aineid, mida poleks vaja õpetada.
Rahakasutuse tõhustamiseks soovitas Riigikontroll ühtlustada ka koolituse eest makstavat tasu muutmist juhul kui tegelike õppetundide arv on väiksem kokkulepitust. Võrumaa tööhõiveametis muudeti koolitajale makstavat summat ainult siis, kui koolitatav katkestas õpingud; Tartumaal arvestati tasust maha kõik muul põhjusel kui haiguse tõttu puudutud tunnid. Niimoodi motiveeris Tartumaa Tööhõiveameti praktika koolitajaid töötute puudumisi varjama ning tõi kaasa ohu, et töötule makstakse puudutud tundide eest põhjendamatult õppestipendiumi.
Õpetatava sisu ja kvaliteedi kontrolli läbiviimiseks koguti koolituse taseme kohta infot tööandjatelt ja kutsekoolidest ning käidi kohapeal koolituse tasemega tutvumas, samuti kontrolliti kursuste külastatavust. Järelevalve läbiviimisele ei tulnud kasuks koolitajatelt tunniplaanide mittenõudmine. Samuti ei olnud koolituse taseme hindamiseks ettenähtud küsitlust, kas ja mil määral õppekavas ja tunniplaanis olevaid õppeaineid käsitleti.
Koolituse üle järelevalve korraldamine sõltub suurel määral ametnike töökoormusest. Auditeerimine näitas, et erinevates tööhõiveametites on koolitusspetsialisti töökoormus väga erinev. Nii näiteks oli Võrumaa Tööhõiveametis koolituse korraldamise ja õppestipendiumide maksmise üle parem kontroll kui Tartumaa Tööhõiveametis, kus tööotsijaid on ametniku kohta rohkem ja spetsialistil koordineerida ka rohkem koolitusi.
Poliitikauuringute Keskuse Praxis nädala algul valminud uuringu kohaselt toob iga tööturukoolitusse pandud kroon ühiskonnale pikemas perspektiivis tagasi kolm krooni. Praxise andmetel on kulutused aktiivsele tööpoliitikale seni Eestis võrreldes nii Euroopa Liidu riikide kui liiduga liituvate riikide seas kõige madalamad. Selle taustal on üllatav Riigikontrolli leid, et vaatamata üldisele rahanappusele jäi auditeeritud tööhõiveametites üle viiendiku stipendiumisummadest kulutamata - peamiselt põhjusel, et stipendium ei kata tegelikke kulusid sõiduks elukohast koolitusele ja tagasi ning paljud töötud on sunnitud pikematest koolitustest loobuma.
Mullu eraldati riigieelarvest töötute koolituseks 47,8 mln ja stipendiumideks 9,4 mln krooni.
Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: [email protected]
-
Postitatud:
12.06.2003 00:00
-
Viimane muudatus:
02.10.2015 17:50
-
Viimane ülevaatus:
02.10.2015 17:50