TALLINN, 26. november 2002 - Riigikontroll leidis töötasuhüvitise maksmist pankrotistunud ettevõtte töötajatele auditeerides, et riigil tuleks senisest rohkem kontrollida, kuidas pankrotihaldurid raha töötajatele välja maksavad.
Auditiga selgus, et mõnikord said töötajad hüvitist õigustatust rohkem, mõnikord vähem. Riigikontroll peab oluliseks, et rahandusminister (järgmisest aastast sotsiaalminister, sest siis on see valdkond tema pädevuses) nõuaks pankrotihalduritelt alusdokumente, veendumaks, et inimesel on õigus toetusele ning et summade arvestus on õige.
Mõnikord tegid pankrotihaldurid töötajatele väljamakseid väga pika ajavahemiku jooksul. Esines juhuseid, kus raha jäi koguni maksmata, sest töötajat ei leitud, kuid samas polnud Rahandusministeeriumil ülevaadet, kui palju on pankrotihaldurite arvetel raha, mis tuleks sellisel juhul riigieelarvesse tagasi kanda. Riigikontroll on seisukohal, et raha peaks kandma töötajate pangakontodele, et selle sihtotstarbeline kasutamine oleks kindlam.
Riiki kahjustab ka nõuetekohase raamatupidamisarvestuse puudumine töötasuhüvitise üle. Ehkki riik on väljamakse ulatuses pankrotimenetluses võlausaldaja, pole hüvitist nõudena kajastatud, samuti pole ülevaadet, kui suur peaks nõue olema.
2001. aastal maksti pankrotistunud ettevõtete töötajaile 21,4 mln krooni ning hüvitist said 112 ettevõtte töötajad. 2002. aasta kolme kuuga maksti tagatisfondist välja 3,8 mln krooni.
Audit on osa Riigikontrolli tegevusriske käsitlevate auditite programmist, millega uuritakse riigieelarvest eraldatavate toetuste, s.o niisuguste summade maksmist, mille eest riik ei saa vastu konkreetset kaupa või teenust.
Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: [email protected]
-
Postitatud:
26.11.2002 00:00
-
Viimane muudatus:
15.10.2015 09:32
-
Viimane ülevaatus:
15.10.2015 09:32