Tervisekahjuhüvitis - üks üha rohkem riigi raha nõudvatest toetustest

15.11.2002 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 15. november 2002 - Riigikontroll auditeeris, kuidas riik maksab tööl tervisekahjustuse saanud inimestele hüvitist. See on riigi kohus tööandja likvideerimise korral. Summad, mida jagab Sotsiaalministeerium, on aasta-aastalt üha suurenenud ning Riigikontrolli arvates osalt põhjendamatult.

Suureks probleemiks on toetuste paralleelne maksmine: praegu võib tervisekahjuhüvitise saaja võtta samaaegselt vastu ka vanaduspensioni või sooduspensioni eriti rasketes tingimustes töötamise eest ning puuetega inimestele mõeldud toetusi.

Mõningatel juhtudel maksavad kahjuhüvitist ettevõtja(d) ja ka riik. Ei ole aga maandatud risk, et riik võtab endale kahjuhüvitise maksmisel suuremad kohustused, kui on õigustatud. Riigikontroll soovitas kehtestada ühtse metoodika, mille alusel jaotuks kahjuhüvitise ja lisakulutuste maksmise kohustus erinevate maksjate vahel.

Täiesti lubamatuks peab Riigikontroll olukorda, kus kahjuhüvitist saavad ka need inimesed, kes jätkavad töötamist tervist kahjustanud tingimustes. Sellisel juhul võib inimese töövõime aja jooksul veelgi väheneda ning riigil tuleb hüvitada üha suuremaid summasid. Praegu ei kontrolli keegi, kas inimene jätkab töötamist tervisekahjustuse põhjustanud alal.

Peale ebasihipäraste kulutuste võib ette heita võrdne kohtlemise printsiibi eiramist: kuna pole nõudeid kutsehaiguse tuvastamist puudutavale dokumentatsioonile, pole ka kindel, et hüvitist määratakse ühtedel ja samadel alustel. Samuti pole sätestatud, kui palju aega peab tööandja tegevuse lõpetamisest möödas olema kutsehaiguse tuvastamisest keeldumiseks, ega kriteeriume, mille alusel kompenseeritakse lisakulutusi (sanatooriumituusikud jms).

Tuvastatud puuduste kõrvaldamist on oodata tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse vastuvõtmisega. Uus süsteem plaanitakse käivitada tuleva aasta 1. jaanuarist.

Tervisekahjuhüvitisele kuluvad summad on viimastel aastatel aina suurenenud: kui 1999. aastal kulus 17,5 mln, siis 2002. aastaks eraldati juba 31 mln krooni.

Audit on osa Riigikontrolli tegevusriske käsitlevate auditite programmist, millega uuritakse riigieelarvest eraldatavate toetuste, s.o niisuguste summade maksmist, mille eest riik ei saa vastu konkreetset kaupa või teenust.


Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: Sven.Soiver@riigikontroll.ee

  • Postitatud: 15.11.2002 0:00
  • Viimane muudatus: 15.10.2015 9:34
  • Viimane ülevaatus: 15.10.2015 9:34

Veel uudiseid