Riigikontroll auditeeris riigi teatripoliitikat

3.10.2001 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 3. oktoober 2001 - Riigikontroll auditeeris teatripoliitika planeerimist ja eelarvestamist Kultuuriministeeriumis, mis peaks muu hulgas lahendama teatrikunsti rahastamise probleemi.

Eesmärgistatud ja läbipaistev rahastamine saab põhineda üksnes pikaajalistel kavadel, mis ühtlasi väljendaksid terviklikku nägemust teatrisüsteemi arengust. Praegu on Kultuuriministeeriumi strateegilised dokumendid üldsõnalised, aitamata mõista teatripoliitikat tervikuna. Kuigi ministeeriumi väitel toetab riik teatreid nende eelmise aasta külastajate arvu arvestades, siis Riigikontrolli hinnangul tegelikult sellist korda ei järgita. Teatrite finantseerimine tähendab pigem riigiteatrite tegevuskulude katmist külastajate arvu tellimise sildi all.

Praegu rahastatakse riigi-, munitsipaal- ja ka erateatreid toetuste alusel, mis põhinevad riigipoolsel külastajate tellimisel ehk külastajate arvu prognoosimisel. Riigikontrolli tulemusauditi osakonna auditi juht Kristjan Paas märkis: "Auditi käigus selgus, et teatrite rahastamisel puuduvad ühtsed põhimõtted. Kuna senini ei ole külastajate tellimisel lähtutud teatrite tegelikest eelmiste aastate tulemustest, pole võimalik aru saada, miks toimub külastajate tellimine ja teatrite rahastamine just sellises mahus, nagu ta toimub."

Näiteks ei ole Tartu “Vanemuine” suutnud ühelgi aastal täita tellitud külastajate arvu, kuid ometi suurenes eelmisel aastal tellimus veelgi. Samasugune arusaamatu olukord valitseb ka lasteetenduste puhul. Nii on Eesti Riiklikust Nukuteatrist tellitud ligi 10 000 külastajat vähem, kui on tegelik lasteetenduste külastajate arv. Pärnu “Endlalt” aga on Kultuuriministeerium tellinud rohkem lasteetenduse külastajaid, kui “Endla” on suutnud teenindada.

Kuni riik ei arvesta külastajate arvu tellimisel varasemate aastate tegelike tulemustega, jääb praegu kehtiv rahastamiskorraldus sisutuks ega suuda toimima hakata.

Tegelikult erineb suuresti ka riigi toetus ühe külastaja kohta teatrite kaupa, sõltudes mitmesuguste lisatoetuste mahust (lasteetenduste ja maaelanikest külastajate lisatoetus, toetus kunstilise taseme eest jne) ning tegelikust külastajate arvust. Nii näiteks sai "Vanemuine“ 2000.aastal riiklikku toetust ühe teatrikülastuse kohta ligi 300 krooni, Vanalinnastuudio aga ainult 70 krooni.

Kultuuriministeeriumil tuleb korraldada teatrite rahastamine nii, et see oleks läbipaistev ja kõigile mõistetav. Seejuures peab järgima ka kehtivat rahastamiskorraldust ning tagama kõigile teatritele, sõltumata nende omandivormist, võrdsed võimalused ja tingimused, arvestades teatrite kunstilist taset, tegevuse kooskõla riigi teatripoliitika eesmärkidega, aga ka teatrikülastajate vajadusi.

Riigikontroll soovitab oma auditis Kultuuriministeeriumil algatada kõigi huvipoolte diskussioon teatrikunsti ja teatrite tuleviku üle. Välja tuleks töötada pikaajaline teatripoliitika, milles oleks täpselt kirjeldatud teatrite võrgustiku arendamise põhimõtted ja teatrite rahastamise mahud järgnevatel aastatel.

Oma vastuses Riigikontrollile märgib Kultuuriministeerium, et ministeerium on alustanud ühtse teatripoliitika väljatöötamist, mille aluseks saavad olema juba tegutsevate teatrite reaalsed ja majanduslikult tasakaalustatud arengukavad. Ministeerium loodab lõpetada riiklike teatrite arengukavade analüüsimise selle aasta lõpuks.

Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: Sven.Soiver@riigikontroll.ee

  • Postitatud: 3.10.2001 0:00
  • Viimane muudatus: 15.10.2015 20:19
  • Viimane ülevaatus: 15.10.2015 20:19

Veel uudiseid