Valmis ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2000. aastal

10.09.2001 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 10. september 2001 - Põhiseadusliku kohustusena koostab Riigikontroll iga-aastaselt ülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta eelmisel eelarveaastal. Selleaastane ülevaade on valminud ning esitatud Riigikogule dokumendis esitatud tähelepanekute ja arvamuste läbiarutamiseks ning valitsusele tegevuskava väljatöötamiseks ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks.

Riigikontroll esitas Riigikogule ülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta möödunud eelarveaastal ja selle koosseisus arvamuse 2000. aasta riigieelarve täitmise aruande kohta. Ülevaade koosneb kahest osast: esimeses osas annab Riigikontroll oma arvamuse valitsuse koostatud riigieelarve täitmise aruande kohta. Teises osas esitab Riigikontroll kokkuvõtte, mis koosneb peamiselt auditite käigus tehtud olulisematest tähelepanekutest ja ettepanekutest teemadel, mis puudutavad kogu valitsussektori toimimist eelmisel eelarveaastal. Nii on Riigikontrolli töö aluseks ülevaadet koostades ühelt poolt valitsuse aruanne sellest, kuidas ta kulutas maksumaksja raha, teiselt poolt aga Riigikontrolli viimase aasta olulisemad auditileiud.

I osa: Arvamus riigieelarve täitmise aruande kohta

Esimese osa koostamisel lähtus Riigikontroll kõrgeima kontrolliasutuse ülesandest anda avalikkusele teavet, kas riigi vara üle peetav arvestus on õige ning aruandlus kajastab tõetruult riigi vara ja finantsolukorda. Kokku auditeeris Riigikontroll 97% riigieelarve tuludest ning kõigi ministeeriumide kulutusi.

  • Riigikontroll jõudis järeldusele, et valitsuse poolt Riigikogule esitatud riigieelarve täitmise aruanne on esitatud kooskõlas riigieelarve seadusega, kuid aruandes sisaldub vigu ning selles esitatud info ei ole piisav, et Riigikogu saaks arusaadava ülevaate riigieelarve rahade ning riigivara kasutamisest ning riigi finantsseisundist.
  • Kuna riigieelarve täitmise aruanne on valitsuse vastutuse tagamise peamine instrument, peab Riigikogu võtma seisukoha, millist infot ta valitsuselt riigi kui terviku, ministeeriumide ja üksikute asutuste kohta otsuste langetamisel nende riigieelarve täitmise ja finantspositsiooni kohta vajab. Riigikogu infovajadusest tulenevalt saab määratleda, millised subjektid aruandesse lülitada ja milline peaks olema aruande struktuur, detailiseeritus ning kajastamisprintsiip, et tagada piisav ja eelmiste perioodidega võrreldav ülevaadet riigi finantsseisundist.
  • Riigikontroll ei võta seisukohta valitsuse aruande kinnitamise või mittekinnitamise suhtes Riigikogus, kuna seadustes ei ole avatud, millised tagajärjed tulenevad aruande mittekinnitamisest ning seega ei oma vastav Riigikogu otsus ka Eesti seadusandlikus ruumis tähendust.

II osa: Kokkuvõte tähelepanekutest riigivara kasutamise ja säilimise kohta 2000. aastal

Ülevaate teises osas toob Riigikontroll välja oma arvamuse ja tähelepanekud mitmete riigi juhtimise ning vara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise seisukohalt oluliste teemade suhtes.

  • Analüüsinud valitsuse tegevust pikaajalise planeerimise ja eelarvestamise korraldamisel, leidis Riigikontroll, et kuna planeerimise korraldus avalikus sektoris on selgelt paikapanemata, esineb planeerimisel kaootilisust. Enamikus riigielu valdkondades strateegiline dokument puudub ning rahastatakse tegevusi või siis asutusi, kuid mitte oodatavaid tulemusi. Kuna arengukavades pole tihti ei konkreetsed tegevused ega ressursid väljatoodud, pole neist võimalik ka eelarvestamisel lähtuda. Riigikontroll soovitab valitsusel riikliku planeerimise korraldus ühtlustada. See võimaldaks senisest täpsemalt suunata riigieelarve raha pikaajaliste plaanide elluviimiseks ning tagaks nende plaanide korrigeerimise vastavalt ressursside ja eesmärkide muutumisele.
  • Hinnates valitsuse tegevust siseauditisüsteemi arendamisel, leiab Riigikontroll, et aastaga on siseauditi korraldus oluliselt arenenud ja loodud on vajalik seadusandlik raamistik. Nüüd on peamiseks probleemiks ministeeriumide lõikes ebaühtlane siseauditi kvaliteet. Riigikontrolli arvates tuleks rahandusministeeriumil, kui siseauditi arengu koordineerijal, enam tähelepanu pöörata siseaudiitorite nõustamisele ning loodud auditisüsteemide auditeerimisele.
  • Haldusreformi läbiviimist on Riigikontroll jälginud nii kõrvalt kui ka ise mitmes töörühmas ja Haldusreformi Komitee töös osaledes oma seisukohti ja ettepanekuid esitanud. Oleme seisukohal, et valitsus peaks senisest rohkem tähelepanu pöörama selliste muutuste läbiviimiseks halduses, mille kaudu jõuaks haldusreformi kasu avalike teenuste tarbijateni. Kuna pole reaalne muuta suuri asju korraga, peaks alustama projektidest, milles soovitakse lähemal ajal tegelikku edu saavutada. Riigikontroll ei saa jätta ka väljatoomata, et kuigi haldusterritoriaalse, avalike teenuste ja avaliku teenuse reformimisel on jõutud konkreetsete tegevusteni, on nende eelduseks olev eelarvereform jätkuvalt tagaplaanil.
  • Auditeerinud olulisemate infrastruktuuriettevõtete erastamist, jõudis Riigikontroll järeldusele, et suurerastamisi iseloomustab vähene ettevalmistus, pole olnud selget erastamise eesmärkidest lähtumist, erastamislepingute tulemusel on riik pandud tihti soovimatusse olukorda ning palju probleeme on tekitanud asjaolu, et erastamised ei ole olnud läbipaistvad ning arusaadavalt selgitatud nii Riigikogule kui avalikkusele.
  • Hinnanud toetuste määramise korraldust, leidis Riigikontroll, et kuigi toetuste maksmisel on suur risk kuritarvitusteks, ei ole ministrid pööranud piisavat tähelepanu toetuste määramise aluste kindlaksmääramisele, toetuste maksmise aluseks oleva info õiguse kontrollimisele jt väärkasutuste ja korruptsiooni välistamiseks vajalikele küsimustele. Nii saab tõdeda, et toetuste väljamaksmise süsteem ei välista täna riigi raha kuritarvitamist ja väärkasutust. Riigikontroll soovitab siinkohal ministeeriumidel kujundada ühtne poliitika kuritarvituste ja väärkasutuste ennetamiseks.
  • Riigi raha otstarbeka kasutamise küsimuses on Riigikontroll auditeerinud ka riigieelarvest toitlustuskuludeks eraldatud raha kasutamisest. Auditi põhjal leiab Riigikontroll, et kuna tasuta toitlustamise otsused on langetataud väga erineval tasandil või pole sellist otsust üldse, on eri valitsemialade teenistujad või kõrgkoolide õppurid ebavõrdses olukorras. Riigikontrolli ettepaneku kohaselt tuleks toitlustamiskulude planeerimine riigieelarves tasakaalustada tõhusa järelevalve ja vajaduse korral sanktsioonide rakendamisega.
  • Arvestades riigihangete tähtsust riigi kulutuste läbipaistvuse ja säästlikkuse seisukohalt, on Riigikontroll samuti auditeerinud riigi tegevust mootorikütuse hankimisel. Vastav auditi tõi esile, et kütuse ostmiseks kulunud summaga võrreldes on riigihankekonkursside maht olnud väike. Riigis puudub pidev ja süstemaatiline kontroll riigihangete üle - kontrollitakse vaid hankeid, mis välja kuulutatakse, kuid kas hange üldse korraldatakse, seda ei kontrollita.

Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: Sven.Soiver@riigikontroll.ee

  • Postitatud: 10.09.2001 0:00
  • Viimane muudatus: 15.10.2015 20:44
  • Viimane ülevaatus: 15.10.2015 20:44

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid