Teatavasti tegutseb meie Riigikontroll Eesti Maanõukogu poolt 5. veebruaril 1919 a. vastuvõetud seaduse „Ajutine seadus Eesti riigikontrolli kohta”, mis mitmel korral muudetud ja täiendatud, ning Vene riigikontrolli seaduse (VSK. I. k.) põhjal.
Kuigi tähendatud seadused võrdlemisi otstarbekohased ja modernsed, ei vasta nad siiski täiel määral meie riiklikkudele elunõuetele.
Seepärast on tekkinud tarvidus uue kontrolli seaduse järele, mis oleks kõigiti kohane meie oludele.
Juba 1923 aastal esitas tolleaegne Riigikontrolör A. Oinas Riigikogule Riigikontrolli seaduse põhilaused. Need põhilaused kiideti heaks ja võeti vastu Riigikogu vastava komisjoni poolt ja nende põhilausete alusel kokkuseatud Riigikontrolli seaduse eelnõu esitati 1926. a. Riigikogu juhatusele. Kuid edaspidist käiku see seaduse eelnõu ei ole saanud.
Ka pole saanud seaduseks eelnõud, mis esitas III ja IV Riigikogule rkl. J. Zimmermann. (Olgu tähendatud, et Riigikontrolöril ei ole õigust algatada seadusi, sellepärast esitas eelpoolnimetatud eelnõusid Riigikogule tolleaegne Riigikontrolör riigikoguliikmena.)
Möödunud nädalal esitas Riigikogule praegune Riigikontrolör K. Soonberg, jällegi riigikoguliikmena uue seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu kokkuseadmisel on silmas peetud nii Riigikogu vastava komisjoni poolt heaks kiidetud põhilaused Riigikontrolli seaduse kohta kui ka kõik Riigikontrolli tööhuvides väärtuslikud eeskirjad endistest seaduseelnõudest.
Tähtsamatest põhimõtetest, milledest on kinni peetud eelnõu kokkuseadmisel, võiks nimetada:
1) Riigikontroll peab olema Vabariigi Valitsusest lahusolev, rippumatu ja otsekohe Riigikogule alluv järelvalve asutus.
2) Riigikontroll tuleb korraldada kollegiaal alusel. Tähtsamate asjade otsustamine peab kuuluma Riigikontrollnõukogule.
3) Riigikontrolli eduka tegevuse kindlustamiseks tuleb kontrollasutuse juhataja ning Riigikontrollnõukogu liikmed määrata rahvaesituse poolt.
4) Kontrolli järelvalvele peavad alluma kõik asutused ja isikud, kelle valitsemisel või korralduses on riigi rahasummad või muud varandused.
5) Riigikontrolli ülesandeks on riigi eelarve täitmise ja riigiasutuste ning -ettevõtete majandusliku tegevuse järele valvamine selle seaduslikkuse, eelarvetele vastavuse ja õige arvestamise suhtes.
Mis puutub eelnõu üksikutesse §§-desse ja eeskirjadesse, siis mõned neist fikseerivad praegu maksvat korda, teised täiendavad ja arendavad seda ehk loovad midagi uut.
Nii on lahendamist leidnud küsimused, mis seni polnud selged. Näiteks, Riigiteenistuseseaduse § 42 järele on Vabariigi Valitsusel õigus teatud juhtudel ametnikku ametist vabastada. Kuna aga Riigikontroll ei allu Vab. Valitsusele ja soovitavaks ei saa pidada, et Riigikontrolli ametniku vabastamise küsimus antakse Vab. Valitsuse otsustada, siis näeb eelnõu ette, et teenistuse alal kõigi nende õiguste teostamine Riigikontrolli ametnikkude suhtes, mis Vab. Valitsusel on teiste riigiametnikkude suhtes, kuulub Riigikontrollnõukogule.
Samuti on nähtud ette Riigikontrolöri protesti esitamise kord Vab. Valitsuse otsuste vastu ja nende protestide lahendamise viis.
Lõpuks võiks puudutada Riigikontrolli eelarve täitmise aruande revisjoni. Praegu teostab Riigikontrolli aruande revisjoni Riigikontrollnõukogu poolt Rkt. ametnikkude hulgast valitud komisjon. Ehk küll Riigikontroll ei teosta suuri majanduslikke operatsioone ja temale määratud krediit suuremas osas kulub ära seadusega normeeritud teenistustasude maksmiseks, siiski võimalikkudelt etteheidetelt igasuguse aluse võtmiseks on eelnõus ette nähtud, et Riigikontrolli aruande revideerib komisjon, kelle koosseisu kuulub ka kaks riigikogu liiget.

V.a. „Päevalehe”
„Vaba Maa”
„Rahva Sõna”
„Maalehe”
„Postimehe”
„Kaja”
„Revalsche Zeitungi”
„Vesti dnja“
toimetusele lahkeks avaldamiseks.

/A. Leufeldt/
Rkt. peasekretär

7/III 1933 a. 

• Postitatud: 07.03.1933 00:00
• Viimane muudatus: 19.03.2010 13:30
• Viimane ülevaatus: 19.03.2010 13:30