Riigikontrolli tegevuseülevaade ja revisjonimärkused riigi 1931/32 a. aruandele

Riigikontroll | 9.12.1932 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

Riigikontrolli tegevuseülevaade ja revisjonimärkused riigi 1931/32 a. aruandele n.n. „punane raamat” ilmus tänavu eelmise aasta ulatuses väheste muudatuste ja täiendustega. Raamat jaguneb kahte ossa: I ossa on mahutatud Riigikontrolli tegevuseülevaade 1931/32 a. kohta, kuna II osas on toodud parandused ja bilansiline kokkuvõte Riigikontrolli muudatustega riigi 1931/32 a. aruandele. Samas II osas vaadeldakse ka riigiasutiste ja -ettevõtete tegevuse revisjoni tulemusi, milles on toodud ka üldkokkuvõte Riigikontrolli poolt kõigis riigiasutistes selgitamisele võetud summade lahendamise kohta järel- ja faktilise kontrolli alal. Seda osa on täiendatud esmakordselt Riigikontrolli arvamistega riigivarade ja -tööde korraldamise ning arvepidamise, aruandmise ja kassa korra kohta.
Eelmise aasta eeskujul on paigutatud lõppu lisana E.V. 1931/32 a. eelarve ja eelarve täitmise aruanne, koostatud nettoeelarve põhimõtte alusel, ja nettoeelarve täitmise aruande kujundamine.
Ülevaate I osast nähtub, et Riigikontrolli tegevusealasse kuulus 1931/32 a. lõpul 1624 riigiasutise, ametkoha ja -ettevõtte arve- ja majapidamise ning rahalise asjaajamise kontrollimine nende korralduses olevate riigi rahasummade ja varade käitlemise, eelarvete täitmise ja majapidamise seadusepärasuse ning otstarbekohasuse suhtes. Teostades eel-, faktilist ja järelkontrolli, Riigikontroll on endiselt erilist rõhku pannud faktilisele kontrollile, kui tähtsamale ja tulemusrikkamale funktsioonile. Revisjonil avalikuks tulnud kuritarvituste tagajärjel on 1931/32 a. prokuratuuri korraldusse saadetud 18 asja 18 ametniku ja 2 eraisiku kohta eeluurimise algatamiseks. Ka on revideerimiste tagajärjel karistatud distsiplinaarkorras 58 ja ametist tagandatud 3 ametnikku.
Riigikontroll on ka selgitamisele võtnud asutiste operatsioone 2.072.434 krooni suuruses põhjusel, et need ei olnud küllaldaselt tõestatud dokumentidega või tekkis kahtlus nende seadusepärasuse kohta. Faktilise ja järelkontrolli korras selgitamisele võetud summade lahendamise kohta toodud tabelist selgub, et 1931/32 a. on lahendatud tasumisega riigitulude või summade uuendamise arvele 67.826 krooni ja juure- või tagasimaksu määramisega 5.784 krooni.
Ülevaate II osas on toodud riigiasutiste ja -ettevõtete tegevuse revisjoni tulemused üksikute ministeeriumite järele. Selles osas leiduvatest andmetest riigiasutiste tegevuse, samuti revisjonil leitud puuduste kohta võiks ära märkida järgmised:
Hariduse- ja sotsiaalministeerium:
Faktilise kontrolli korras ministeeriumi keskasutise kui ka allasutiste asjaajamise revideerimisel ilmestunud tähtsamad puudused olid: kassa puudujääk Tallinna merekoolis 2.206 kr., sellest erisummade arvel 2.146 kr. Tähendatud summa omandas asjaajaja, kasutades puudujäägi osaliseks varjamiseks ebaõigeid dokumente; kassa puudujääk Tartu õpetajate seminaris 2.231 kr., sellest erisummade arvel 1.205 kr., mida tarvitas asjaajaja isiklikuks otstarbeks; kassa puudujääk Tallinna tehnikumis erisummade arvel 17.725 kr., millise summa omandas Tehnikumi direktor koos sekretäriga, varjates puudujääki võltsitud dokumentide abil; erisummade kõrvaldamine Riigi tööstusekoolis abijuhataja poolt 4.000 kr. ulatuses; korratu järelevalve ja asjaajamine remont- ja ehitustööde teostamise alal Tartu ülikoolis ja Tartu rinnalaste ja emadekodus, mille tõttu ettevõtjatel oli võimalus tarvitada töödeks alaväärtuslikke materjale ja teha töid korratult; korratu arve- ja majapidamine ministeeriumi keskasutise materjaalsete varade ja operatsiooni- ja laenufondide alal.
Suuremate rahasummade omastamised on seega aset leidnud erisummade alal. Olgu tähendatud, et riigikoolid saavad peale riigieelarve korras määratud krediitide veel sissetulekuid õppemaksudest, varanduste kasutamisest ja muudest tuluallikatest, millised tulud kannavad „erisummade” nimetuse ja tarvitatakse väljaspool riigieelarvet koolidele lisakuludeks. Tegelik elu on nüüd näidanud, et väljaspool riigieelarvet koolidele erisummade kasutamiseks andmine ei ole annud positiivseid tagajärgi, kuna mõned koolid on tarvitanud nende kätte usaldatud summasid ebaotstarbekohaselt. Ka võimaldab senine kord, mille juures erisummad kogunevad õppeasutiste kassadesse, kuritarvitusi, nagu see on selgunud revideerimistel Tallinna tehnikumis ja Tallinna merekoolis. Seepärast oleks soovitav maksta kõik erisummad riigituludesse ning riigikoolidele ülalpidamine ühtlustada teiste riigiasutiste majapidamistega.
Ministeeriumi tegevuse alal oleks veel märkida, et raskusi sünnitab õppejõudude teenistusetasu arvutamine, maksmine ja kontrollimine, mis nõuab palju tööd asutistelt, sest õppejõu palk oleneb mitmest tingimusest: haridusest, kutsest, praktikaaastatest, koolitüübist, õppeainest, tundide, arvust, kõrgendustest palgaastmes ja haridusejärgus, riigi- ja omavalitsuse arvel makstavast palgaosast j.n.e., mille tõttu palgalehes harilikult peab olema 19 lahtrit. See arvutusekord tekitab möödapääsematult palju lahkarvamisi ja ebaõigeid tõlgitsemisi palkade maksmise alal. Töö lihtsustamise kui ka kokkuhoiu otstarbel tuleks ümber korraldada õppejõudude tasude alused.
Ümber korraldada tuleks ka koolivõrk. Avalikkude algkoolide seaduse järgi on klassikomplektis õpilaste maksimaalarvuks 50, normaalarvuks 40 ja minimaalarvuks 20. Paljudes maaalgkoolides õpilaste arv tõuseb vähe üle minimaalarvu. Ka keskkoolide arvu tihedus on liig suur. Kuigi 1930/31 a. arvati koolivõrgust välja mitmed keskkoolid, võeti hiljem osa neist võrku tagasi.
Kaitseministeerium.
Kaitseministeeriumi asutiste ja väeosade revideerimisel leiti mitmesuguseid puudusi. Arsenali palgabüroo ametnik oli omastanud haiguseraha summasid 2.122 kr. ulatuses võltsitud haiguselehtede põhjal ja peale selle veel 671 kr. allkirjade võltsimise teel tükitöölehtedel; ühes töökojas olid tükitöö hinnad määratud liiga suured, kui aga sellele tähelepanu juhiti, töötati hinnad ümber ja tükitööde tasu selles töökojas vähenes 4.000 kr. võrra; ühes väeosas oli riigieelarve summadest 1.157 kr. rohkem kui õigus kuluks kantud ja üle viidud säästusummadesse; kõlbmata varade üle otsustamisel asus vastav komisjon ühel juhul seisukohale, et varad tulevad hävitada, kuna neid riigile tululikult realiseerida ei saavat, kuid hiljem Rkt. protesti tõttu müüdi kõlbmata varad ära 1.000 kr. eest.
Kaitseministeeriumi tegevuse alal tuleks soovimata nähtustena märkida sõiduabinõude kasutamine isiklikkudes huvides ja ametlikkudel sõitudel olevate ametisikute ülevalpidamine säästsummade arvel. Viimane nähtus on teataval määral õigustatud Kaitseministeeriumi poolt.
Juhtnöörid säästsummade eelarvete kokkuseadmise kohta näevad ette ülemate ja teiste ametisikute „vastuvõtmisi” säästsummade arvel. Selle soovimata nähtuse kõrvaldamiseks nõudis kontroll, et juhtnöörides „vastuvõtmisi” käsitlew paragrahw täiendataks märkusega, et ametsõidul olevad ametisikud, kes seaduse alusel päevaraha saavad, ei käiks nimetatud paragrahvi alla. Selle nõudmise jättis Kaitseministeerium tähele panemata. Peab üldiselt märkima, et säästsummade tarvitamisel ei peeta kinni kokkuhoiupõhimõttest ja ei püüta piirata ebaproduktiivseid kulusid. Näiteks üksikutes väeosades kulutatakse kuni 1000 kr. aastas pidude ja vastuvõtmiste peale.
Ka ei saa pidada loomulikuks nähtuseks kaitseväes suureulatuslikkude põllumajapidamiste soetamist erisissetulekute hankimiseks. See on liigne kõrvalekaldumine oma ülesannetest ja kaudselt mõjub see pidurdavalt ja kahjulikult kaitseväe väljaarendamisele. Lisaks Vorbuse (diviismõis Tartu-maal) mõisa majapidamisele võeti diviismõisaks Uuemõisa – Läänemaal, mida hakatakse pidama ärilisel alusel.
Kohtu- ja siseministeeriumi
alal selgus faktilise revisjoni alal, et mitmes kohtuasutises arvepidamine deposiit-summade alal on puudulik, mille tõttu väljamaksmata deposiitide kogusummad ei olnud kooskõlas vastavate arvete saldodega Eesti Panga osakondades. Riigikontrolli sellekohasel nõudmisel asuti arvete kooskõlastamisele.
Omavalitsuste maksude sissenõudmised moodustavad õige tunduva osa politsei tööst, eriti selle tõttu, et mõne maksu alal teostatakse sissenõudmist eranditult politsei kaudu ja ei saadeta maksukohuslastele isegi maksuteadaandeid (suvitusemaks) võttes sellega võimaluse maksukohuslasel õiendada makse vabatahtlikult. Silmas pidades et seadus võimaldab panna sissenõudmise ülesanded omavalitsustele ja et mõned omavalitsused on isegi esinenud vastavate sooviavaldustega, soovitas Riigikontroll Kohtu- ja siseministeeriumile vabastada politseiametnikud omavalitsuste maksude sissenõudmisest, mis võimaldaks ka politseinikkude koosseise vähendada. Ministeerium asus eitavale seisukohale selles küsimuses, pidades mitte otstarbekohaseks luua paralleelseid organe maksude sissenõudmiseks.
Riigikontroll on korduvalt soovitanud maksustada adressbüroodes eraisikutele antavad õiendused, millised praeguse korra juures antakse tasuta. Seda maksu võeti ka varemalt, kuni uue Tempelmaksu seaduse maksmahakkamiseni tempelmaksu näol.
Majandusministeerium.
Mitmed eksportöörid võlgnevad riigile trahvina 1920 a. müümata jäänud valuuta eest üldsummas 255.305 kr. Vaatamata sellele, et Riigikontrolli poolt korduvalt juhiti ministeeriumi tähelepanu selle summa sissenõudmise vajadusele, ei ole seda selle ajani teostatud, olgugi, et enamjagu tulu-võlgnikest on täiesti maksuvõimelised.
Maksudevalitsuse tulude arvestamine ja aruandmine otsemaksude alal on puudulik. Riigikontrollile esitatud otsemaksude tulude aruanne ei ole kooskõlas maksuametite andmetega. Aruandes on näitamata jäetud tuluvõlad 331.973,03 kr. summas.
Maksudevalitsuse ametnikud on saanud peale palga mitmesuguseid lisatasusid Maksudevalitsuse ja tolliasutiste deposiidist kokku 124.548.77 kr. Ka politseiametnikkudele on jagatud lisarahasid 70.580.29 kr. Kuna lisatasude maksmist üksikutele ametnikkudele tegevuse eest, mis kuulub nende otsekoheste ülesannete hulka ei saa pidada põhjendatuks ja otstarbekohaseks esines Riigikontrolör ettepanekuga Vabariigi Valitsuse ees lõpetada lisatasude maksmine lisaraha ja lisatollisummadest kuni vastavate seaduste muutmiseni.
Otsemaksude alal maksvates seadustes tuleks Riigikontrolli arvamise järele, viia läbi mõned muudatused. Nimelt on veneaegsed aruandvad ettevõtted, millede kapitalid kuldbilansside seaduse põhjal ümber hinnati, soodustatud seisukorras maksude suhtes, sest et neilt võetakse kapitalimaksu ümberhindamata põhikapitalide pealt, kuna tulu- ja kasuprotsendi maksude määramisel võetakse arvesse ümberhinnatud kapital. Kuldbilansside seaduse § 14 märkus tuleks muuta selles mõttes, et maksude määramisel ei võetaks arvesse põhikapitali summa muutusi, mis tekkinud bilansside ümberhindamise tagajärjel.
Tolli alal leiti muuseas järgmised puudused: Kreenholmi manufaktuuri poolt veeti välismaalt sisse elektri jõujaama sisseseadeosad, makstes neilt sisseveotoll deposiiti. Hiljem esines Kreenholmi manufaktuur palvega vabastada nimetatud sisseseadeosad sisseveotollist. Riigikontroll läbivaadates üksikasjalikult Majanduseministri poolt vabastamiseks ettepandud summa leidis, et see ei kuulu täiesti tagasimaksmisele, kuna seal hulgas leidus esemeid, millised elektrijõujaama omade hulka ei kuulu, nagu tööriistad, tagavaraosad j.n.e. Selle tõttu vähendati Majanduseministri poolt tagasimaksmiseks ettepandud summat 10.576.56 kr. võrra.
Kaebuste tagajärjel, nagu tuleks vastavate määruste kohaselt välismaale ületöötamiseks saadetavate kodumaa puuvillaste kangaste asemel Eestisse tagasi välismaa saadused, saades seega nende tollisoodustuste osaliseks, mis lubatud ainult kodumaa saadustele, juhtis Riigikontroll Majanduseministeeriumi tähelepanu eeltoodud asjaolule, paludes vastavaid kaitseabinõusid tarvitusele võtta võimalikkude arusaamatuste ärahoidmiseks. Majanduseministeerium omas vastuses teatas, et on võimata leida teisi kaitseabinõusid peale juba määrusega elluviidud abinõude.
Riigikontrollil peale vastavate katsete korraldamist läks korda saada erilise koosseisuga templivärve, mille jäljendid puuvillariidel jäävad püsima ka pärast riide ümbertöötamist, mille järele Majanduseministeeriumi Kaubanduse-tööstuse osakonna poolt muudeti vastavad määrused ning võeti tarvitusele välismaale ümbertöötamiseks saadetavate puuvillaste kangaste märkimine ülaltähendatud templivärvidega.
Aruandeaastal oli tollimaksudest vabastamisi kogusummas 1.802.302 kr., sellest oli vabastatud eraisikutele ja ettevõtetele 1.363.160 kr. sisseveotollimakse, kuna möödunud eelarveaastal vabastati 642.179 kr. ja 1929/30 a. 345.343 kr., seega eraisikute ja ettevõtete sisseveotollimaksudest vabastatud summa kahe aasta jooksul kasvanud kolmekordseks, kuna laekunud sisseveotollisummad sama ajavahemikul olid keskmiselt 5% vähenenud. Üksikute alade järele anti soodustusi tööstustele sisseveetud sisseseadete peale 168.684 kr; tööstustele toorainetelt 150.401 kr., toiduainetelt (nisujahu, manna) 35.605 kr. ja kodumaa saaduste tagasiveo puhul välismaalt 36.308 kr. Ülejäänud 972.162 kr. ehk 69% kogu ärajäetud sisseveotollisummadest langeb mitmesuguste esemete ja kandeasjade (toetuseks saadud riided, pärandusesemed j.n.e.) arvele.
Põllutööministeeriumi alal eelkontrolli teostamisel
selgus, et üksikutel juhtudel ei täitnud ministeeriumi asutised eelkontrolli määrusi, jättes saatmata tehingud Riigikontrolli eelkontrollimiseks. Faktilistel revideerimistel leitud puudustest võib märkida, et 1) Viljandi maakorralduse komisjoni revideerimisel selgus, et Viiratsi valla talude korraldamisel kavatseti tasu maksta 6140 kr. võrra rohkem, kui seda võimaldavad maksvad seadused. Riigikontrolli seisukohaga ühines ministeerium ning küsimus leidis seadusliku lahendamise; 2) Viru maakorraldusekomisjoni revideerimisel leiti, et komisjoni alaline liige peab riigiraha omal isiklikul jooksval arvel. Riigikontrolli nõudmisel keelas ministeerium sarnase korra; 3) Võru metskonnas oli laiaulatuslik päevatöötabelite võltsimine. Asja toimetis on üle antud prokuröri korraldusse 2 ametniku ja 1 eraisiku vastutuselevõtmiseks. Esialgne selgitamisele võetud riigikahju suurus 1239 krooni; 4) Märjamaa metskonnas oli asunduse- ja riigirenditalude metsade hooletu ja ebaõige hindamine, mille tagajärjel tuli metskonnas hinnata ümber suur osa metsi; 5) Jäärja metskonnas – suuremaulatusline omavoliline metsaraiumine riigirenditalude metsades metskonna ametnikkude teadmisel; metsamaterjalide omavoliline väljavedu riigimetsast ja metsavahtide metsaga hangeldamine. Selgitamisele võetud riigi kahjusumma suurus esialgsetel andmetel 2.708.– kr. Revideerimise tagajärjel on ametist vabastatud abimetsaülem ja 2 metsavahti. Asjatoimetis saadeti prokuröri korraldusse; 6) Saaremaal riigirendikohtade planeerimisel riigimetsast juurelõigetena jagatud metsad antud kohapidajatele seadusevastaselt tasuta vabaks, millisest metsast revideerimise ajaks oli kohapidajate poolt realiseeritud 13.655 kr. väärtuses. Asjatoimetis on saadetud Riigimaade ja metsade valitsusele selgitamiseks seadusevastaselt tasuta vabaks antud metsade üldiseks hindamiseks ja kohapidajatega ostu-müügilepingute sõlmimiseks. Põllutööministeeriumi asutistest võttis Riigikontroll lähema vaatluse alla põllumajanduslikud koolid. Selle tulemusena Põllutööministeerium viis läbi uue eri- ja üldainete jaotuse ning tegi teisi ümberkorraldusi (õpetajate kohtade vähendamine j.t.), mis lõpptulemuses andis põllumajanduslikkude kutsekoolide alal võrreldes eelmise aastaga 67.683 kr. kokkuhoidu.
Kutse- ja täiendusekoolide õpetajate paralleelse ettevalmistamise alal Pedagoogiumis ja Kehtna kõrgemas kodumajandusekoolis, millise küsimuse Riigikontroll võttis eelmisel aastal üles, ei ole saavutatud Põllutöö- ja Hariduse-sotsiaalministeeriumide vahel rahuldavaid tulemusi.
Teedeministeeriumi keskasutise ning maanteede- ja ehituseosakonna alal selgus, et mõned omavalitsused mitme kuu jooksul (4–5 k.) pidasid oma käsutuses jõuvankrimaksust saadud summad, kuigi määruse järgi need kuulusid edasisaatmisele hiljemalt laekumisele järgneval kuul.
Raudteevalitsuse alal selgus, et uute raudteede ehituseamet ei arvestanud ega nõudnud sisse Tartu-Petseri raudtee ehitusetööde ettevõtjalt lepingutingimuste põhjal raudteele kuuluvaid tasusid ettevõtja ehitusematerjalide vedude eest töörongidega. Riigikontrolli nõudel Raudteevalitsus asus selgitama tasumisele kuuluvaid vedusid ning teatas, et ettevõtja arvele on kantud 495.10 kr. ja et temal ei ole rohkem andmeid veotasude nõudmiseks ettevõtjalt. Riigikontroll võttis selgitamisele ja akteeris tasumata vedusid üle 2000 krooni, ning pärast seda, kui need tasumata veod tehti teatavaks Raudteevalitsusele, kandis viimane ettevõtja arvele tasud akteeritud vedude eest, mille tagajärjel ettevõtjalt sissenõutav summa tõusis 2696.06 kroonile. Raudteevalitsus andis 1929. a. Tartu-Petseri raudtee ehitusetööde ettevõtjale kasutada mullatööde teostamiseks raudtee pealisehitusematerjale – rööpaid, pööranguid, sidelappe, polte j.m. umbes 52.000 kr. väärtuses. Revideerimisel selgus, et pärast raudtee ehitusetööde vastuvõtmist 1931. a. lõpul ettevõtjalt rendileantud materjalide vastuvõtmisel ei selgitanud Raudteevalitsus nende seisukorda. Riigikontroll nõudis tagasisaadud materjalide arvu ja seisukorra selgitamist ja kahjude sissenõudmist, kuna rendilevõtja on vastutav materjalide eest ja on kohustatud tasuma rikutud ja puuduvate materjalide väärtuse. Ehkki materjalide tagasisaamisest on möödunud üle aasta, ei ole Raudteevalitsus seni suutnud tarviliselt lahendada asja. Raudteeladude revideerimisel selgus, et ladudes seisab suurel arvul materjale, mis aastate kestel, isegi 1920. a. alates, ei ole leidnud tarvitamist või on neid tarvitatud nii vähe, et mõnede materjalide tagavaradest senise tarvitamise ulatuses jätkub isegi kümneteks aastateks. Riigikontrolli nõudel asus Raudteevalitsus seismajäänud materjalide sorteerimisele ja nende realiseerimisele.
Posti-telegraafi-telefonivalitsuse alal selgus, et telefonikõnepunktide ehitus pikkade liinide kulukuse juures ei tasu end kaugeltki ära. Postiagentuuride ja postitalude kõnepunktide sissetulekud kõiguvad 3–100 kr. aastas ja ainult väike protsent üldarvust annab tulu üle 100 kr.
Veeteede valitsuse alal selgus, et Peipsi järve veepinna alandusetöid, seniste tulemuste järgi otsustades, ei suudeta lubatud krediidiga kavatsetud ulatuses täita ega Peipsi järve veepinda ettenähtud määral alandada. Selle põhjuseks on asjaolu, et tööd kujunevad kallimaks kui eelarves kalkuleeritud.
Avalikkude tööde aruanded esitatakse Riigikontrollile suure hilinemisega. Veeteede valitsuse 1931/32. a. talvise hooaja avalikkude tööde aruanded on Riigikontrollis veel saamata.
Riigiettevõtted
Eesti Maapanga alal selgus, et ühe rahaasutise 3,5% pantkirjadelt kogusummas 33.348 kr. ei ole pank arvanud intresse, mille tõttu on kaotanud saamata jäänud protsentidena 1.047.22 kr.
Asundusekapital on jätnud üle andmata riigikassale 100.000 kr., mis oli nähtud ette aruandeaasta eelarves kui kulude tagasimaks Põllutööministeeriumi koosseisu kasutamise eest Asundusekapitali ülesannete täitmisel.
Asundusekomisjoni asjaajamine on ebaotstarbekohane ning nõuab ülearust tööd. Pealegi ei võimalda praegune asjaajamise kord maksvate seaduste ja määruste kohast järelkontrolli teostamist.
Pikalaenu Pank. Erapankade finantseerimist on toimetatud osalt odava protsendiga, osalt ilma protsendita, mille tagajärjel on võimaldatud erapankadel saada teenimata kasusid riigi arvel. Mitteeitades tervete erapankade aitamise vajadust rahututel aegadel, ei saa siiski pidada vastuvõetavaks nende toetamist aruandeaastal asetleidnud kujul, kus tähendatud asutised teenisid veel suuremaid summasid riigi kulul. Tähendatud talitusviis on seda enam vastuvõtmata, et riigi arvel toetati ka majanduslikult ebaterveid pankasid. Selle tagajärjel Pikalaenu Pank kaotas intresse ümmarguselt 310.000 kr. Riigieelarve korras Hariduse-sotsiaalministeeriumi käsutusse määratud fondide laenudest osutus suurem osa 166.005.20 kr. kindlustamatuks ning nende väljaandmise tingimuste (laenu protsent, kindlustus, kestvus) kohta puuduvad määrused ja juhtnöörid.
Maatulundusekapital alustas oma tegevust 1. juulist 1930. a. Möödunud esimese aruandeaasta kestvusel Maatulundusekapital andis laene kinnis- ja vallasvara pantimisel kuni 81% materjaalväärtusest, kusjuures üksikud laenusaajad olid väheelujõulised oma suurte tööstusekulude tõttu. Maatulundusekapitali seaduse § 16 järgi võib anda laene tähendatud varade vastu aga mitte üle 75% nende hinnatud väärtusest, ning seda vaid elujõulistele ettevõtetele, nii et laenude andmisel ei ole kinni peetud kapitali seadusest ega ka üldisest korrast kindlustuse hindamisel. Suuremad kahjud tähendatud laenude saneerimise kui ka kustutamise puhul on tulevikus mööda pääsemata.
Põllutööministeeriumilt Maatulundusekapitali arvele ülevõetud vanades linaharijate ühingute laenudes leidus puudulikult kindlustatud nõudmisi. Kokku oli kindlustamata võlga tähendatud laenude alal 147.730 kr. Kindlustamata võla tekkimine oli tingitud asjaolust, et Põllutööministeerium pole jälginud omal ajal võlaosaliste tegevust ega nõudnud täiendavaid kindlustusi, kui viimased koormasid oma kinnisvarasid obligatsioonidega.
Riigi põlevkivitööstus on maksnud aruandeaastal riigiraudtee esindajale – põlevkivi vastuvõtjale lisatasu ületunnitööde näol 660 kr., kuna nimetatud esindaja saab täieliku tasu Raudteevalitsuse koosseisu järgi. Tööstus jättis arvele võtmata väljarenditud talude rendilepingutes ettenähtud tähtajal maksmata jäänud rendi 753 kr., kuna tasumata jäänud rendi üldsumma 2.127.46 kr. kindlustuseks pole võetud tagatisi.
Riigi põlevkivitööstus andis ühele ametnikule suuri avansse ja tasus tema isiklikke arveid, mille tõttu selle ametniku surma puhul on ettevõte saanud kahju 455.75 kr. Aruandeaastal leidis aset tööstuses suurem kuritarvitus kaevanduse laekuri poolt, kes kõrvaldas 17.335.14 kr.
Raamatu lõpupool on toodud Riigikontrolli arvamisi riigivarade ja tööde korraldamise ning arvepidamise, aruandmise ja kassakorra kohta.
Selles osas toodud andmetest võiks märkida järgmised:
Riigiasutiste poolt teostuvate majanduslikkude operatsioonide kasulikkus ja edu riigikassa seisukohalt oleneb suurel määral asutistele tarvilikkude ainete, materjalide ja igasuguste varade valmistamise, samuti ka ehitusetööde teostamise korrast, mis on määratud kindlaks maksvate seadustega. Need seadused tsiviilasutiste jaoks sisalduvad Riigi hangete ja töövõtete seaduses V.S.K. X k. l j.
Suurem osa Riigi hangete ja töövõtete seaduse määrusi olid töötatud välja üle 100 aasta tagasi. Tol ajal riigiasutiste tarvidused ei olnud nii mitmekesised kui käesoleval ajal. Ka ei olnud siis nende täitmise viisid nii laialdased kui nüüdsel ajal.
Seaduses sisalduvate määruste puudulikkus äratas valitsuse ringkondade tähelepanu ja juba 1924 a. eelarve läbivaatamisel valitsus tegi otsuse seaduse ümbertöötamise kohta; otsusega 11.VIII.1926 a. pandi see ümbertöötamine Rahaministeeriumile. Kuid neid otsuseid ei ole täidetud omal ajal.
1927 a. kutsuti ellu Kohtuministeeriumi juures ametkondade vaheline „Võõrkeelsete seaduste eestistamise komisjon”.
Komisjoni tööde tulemusena ja Kohtuministri kokkuleppel Riigikontrolöriga tehti hangete ja töövõtete seaduse ümbertöötamine ülesandeks Riigikontrollile Kaitse-, Kohtu- ja Teedeministeeriumide osavõtul.
Riigikontroll töötas välja uue seaduseelnõu riigisoetuste ja -tööde kohta ja 1928 a. saadeti tähendatud eelnõu Kohtuministrile edaspidiseks korraldamiseks. Vaatamata sellele, et eelnõu väljatöötamisest võttis osa Kohtuministeeriumi esindaja, nimetatud ministeerium töötas eelnõu ümber (kodifikatsiooniosakond töötas ta ümber 5 korda), kuid seni on see eelnõu ikkagi veel alles Riigikogule esitamata.
Nii siis peaaegu neljaaastane vahetpidamata töö selle seaduse väljatöötamise alal ei ole annud konkreetseid tulemusi. Samal ajal maksvate seaduste puudulikkus riigisoetuste ja -tööde teostamise alal mõjuvad endiselt kahjulikult riigi majanduslikkude operatsioonide edule ja kasulikkusele.
Samuti pole seni läinud korda ka katsed muuta kogemuste nõuetele vastavalt maksvate seadustega kindlaksmääratud riigivarade valitsemise ja käsutamise korda, mis vananenud ja mitmeti puudulik. Vastav eelnõu „Riigi varade ja ettevõtete seaduse“ nime all töötati küll välja Kohtu- ja siseministeeriumi poolt, vaadati läbi Riigikontrollis, kus vastavalt kogemustele ja kooskõlas riigimajapidamise nõuetega tehti 251 §§ sisalduvas eelnõus 178 märkust ja saadeti Kohtu- ja siseministeeriumile tagasi 1931 a. oktoobrikuul, kuid sellest on nüüd möödunud juba üle aasta, aga tähendatud eelnõule ei ole samuti antud edaspidist liikumist.
Samuti ei ole edaspidist käiku saanud Riigikontrolli poolt ümber töötatud „Riigiasutiste arvepidamise, aruandmise ja revisjoni seaduse” kava.
Kohtuministeeriumi juures 1927 a. moodustatud „Võõrkeelsete seaduste eestistamise komisjon” otsustas täielikult töötada ümber arveseaduse ja tegi selle töö Riigikontrollile ülesandeks. Lõpetanud selle töö Riigikontroll 1929 a. juunis saatis selle Kohtu- ja siseministeeriumile edaspidiseks korraldamiseks. Sama kava oli hiljem Ministeeriumide korraldusseaduste ümbertöötamise komisjonis läbivaatamisel, kus leiti, et ses palju puudusi, eriti kavas, mis käib revisjonikorra kohta. Hiljem Riigikontroll ühes Kohtu- ja siseministeeriumi ja Majanduseministeeriumi esindajatega vaatas uuesti läbi esialgse eelnõu ühenduses komisjoni märkustega. Uus kava saadeti Kohtu- ja siseministrile 1930 a. aprillis, kuid edaspidist liikumist see ei saanud, vaatamata sellele, et sama ministeeriumi esindajad jäid eriarvamise juure ainult kolme paragrahvi suhtes.
Nii siis kolme ametkonna poolt kulutatud vaev pole tänapäevani annud tulemusi. 

  • Postitatud: 9.12.1932 0:00
  • Viimane muudatus: 19.03.2010 13:32
  • Viimane ülevaatus: 19.03.2010 13:32

Veel uudiseid