TALLINN, 8. jaanuar 2025 – Koroonaviiruse levikust tingitud kriisi mõjude leevenduseks antud laenude riskid ei ole realiseerunud, leiab Riigikontroll täna avaldatud ülevaates, mis käsitleb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EISA) vahendatud koroonakriisimeetmete rakendumist. Osa laenudest on riigieelarvesse tagasi makstud ka enne tähtaega, lisaks on intresside ja teenustasudega teenitud 25 miljonit eurot. Lõpliku hinnangu kriisilaenude tagasilaekumise kohta saab anda pärast kõigi lepingutähtaegade saabumist 2026. aastal.
Koroonaviiruse levikust tingitud kriisi alguses töötati välja suuremahulised meetmed, mille abil toetas riik Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu ettevõtteid, laenates neile 224 miljonit eurot ja käendades nende pankadest saadud laene 102 miljoni euro väärtuses. „Üldiselt on kriisilaenud tagasi laekunud kardetust paremini ja kiiremini, suurematest laenudest on tagastatud näiteks Tallinki ning nüüdseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kinnituse kohaselt ka Porto Franco laenud. Samuti pole pangad pidanud käendusi suures ulatuses sisse nõudma,“ ütles Riigikontrolli peakontrolör Märt Loite. Laenude väljaandmise aegne pessimistlik riskide prognoos, mis tulenes kriisi kulgemise ettearvamatusest, oli, et laenukahjud võivad ulatuda kuni 50%-ni. Seda ei ole aga juhtunud.
Tegelikkuses oli 2024. aasta esimese poolaasta lõpu seisuga kriisilaenude lepingute alusel tagasi makstud 133 miljonit eurot. Laekunud on 22 miljonit intresse ja 1,1 miljoni euro eest teenustasusid. Laenu oli esimese poolaasta lõpuks täies mahus tagasi maksnud 69 ettevõtet 155-st. Käendatud pangalaenude summa oli kokku 166 miljonit, millest käendatud osa oli 102 miljonit eurot. Tagatistasudena on laekunud 2,3 miljonit, teenustasudena 0,3 miljonit ning täitmisele on pööratud käendusi 0,3 miljoni euro eest.
Üle 60 päeva viivises olevate laenude maht on 4 miljonit ning maha kantud on laenusid 2 miljoni euro ulatuses.
Kriisimeetmeteks arvestati 2020. aastal 850 miljonit eurot, millest 550 miljonit oli mõeldud laenudeks ja 300 miljonit käendusteks. Raha eraldati varuga, millega anti signaal, et riik tuleb appi. Hiljem selgus, et ettearvamatus koroonakriisis kiiruga valmis pandud kriisimeetmeid majanduse päästmiseks sellises mahus tarvis ei läinud.
Taustaks
2021. aasta juuni avaldas Riigikontroll aruande „Riiklikult oluliste projektide kriisilaenude menetlus KredExis“ ja 2020. aasta novembris aruande „KredExi erakorralised meetmed ettevõtetele koroonakriisi mõju leevendamiseks“. Koroonakriisi laenude-käenduste suure mõju tõttu riigieelarvele vaatas Riigikontroll jätkutööna täpsemalt, milline on tagasimaksmise ja laekunud tulude seis.
25.11.2020 – KredExi erakorralised meetmed ettevõtetele koroonakriisi mõju leevendamiseks
11.06.2021 – Riiklikult oluliste projektide kriisilaenude menetlus KredExis
Kriisilaenude ja käenduste seis 30.06.2024. aasta seisuga
|
Laenud
|
Summad (mln eurot)
|
|
Laenulepingute maht
|
250
|
|
Kasutusse võetud laenude maht
|
224
|
|
Tagasi makstud laenude summa
|
133
|
|
Laekunud intresse
|
22
|
|
Teenustasud
|
1,1
|
|
Maha kantud laenud
|
2
|
|
Käendused
|
Summad (mln eurot)
|
|
Käendatavate laenude kogusumma pankadelt
|
166
|
|
Käendussumma
|
102
|
|
Lõppenud käenduslepingud
|
30,6
|
|
Laekunud tagatistasud
|
2,3
|
|
Teenustasud
|
0,3
|
|
Pankadele välja makstud käendused
|
0,3
|
Toomas Mattson
Riigikontrolli nõunik
+372 513 4900
[email protected]
[email protected]
http://www.riigikontroll.ee/
-
Postitatud:
08.01.2025 11:00
-
Viimane muudatus:
08.01.2025 09:17
-
Viimane ülevaatus:
08.01.2025 09:17
Kriisimeetmeteks arvestati 2020. aastal 850 miljonit eurot, millest 550 miljonit oli mõeldud laenudeks ja 300 miljonit käendusteks. Raha eraldati varuga, millega anti signaal, et riik tuleb appi.
Caro / Scanpix Baltics
Lisamaterjalid
Dokumendid