Valitsused võiksid avaliku sektori hoonete energiatõhususe valdkonnas palju rohkem ära teha

Toomas Mattson | 05.10.2018 | 11:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

BUDAPEST-BRATISLAVA-BRÜSSEL-LISSABON-RIIA-SOFIA-TALLINN-VILNIUS, 5. oktoober 2018 – Kaheksa Euroopa kõrgeimat kontrolliasutust korraldasid ühisauditi, mille käigus leiti, et liikmesriigid oleksid pidanud tegema suuremaid ja süstemaatilisemaid jõupingutusi, et täita ehitiste energiatõhususe valdkonnas avaliku sektori juhtrolli, mis on energiatõhususe direktiivi keskne nõue.

Auditeeritud riigid on enamjaolt teinud head tööd direktiivide konkreetsete eesmärkide ülevõtmisel riiklikesse õigusaktidesse. Näiteks on enamik riike seadnud avaliku sektori hoonete puhul eesmärgi rekonstrueerida igal aastal vähemalt 3% keskvalitsuse hoonete pinnast energiatõhusaks, välja töötanud vajalikud finantsinstrumendid ning kehtestanud liginullenergiahoonetele ja avaliku sektori hoonetele energiamärgiste kohta nõuded. Samuti on välja töötatud järelevalve- ja kontrollisüsteemid.

Samas on nõuete täideviimine valmistanud raskusi. Riiklikes auditites vaadati lähemalt, kuidas eesmärke, nõudeid ja süsteeme on rakendatud, ning leiti, et rahastamine on olnud enamasti ebaühtlane ja finantseerimise efektiivsust on analüüsitud vaid ühes riigis. Samuti oli ainult ühel riigil põhjust teatada, et 3% eesmärgi täitmiseks tehtud kulude üle tehakse järelevalvet.

Ehkki riiklikes õigusaktides on kehtestatud 3% nõue ja liginullenergiahoonete valmimise tähtaeg, on nende eesmärkide saavutamiseks vajalik nõuetekohane planeerimine ja tulemuslikkuse mõõtmine mõnes riigis puudulik. Lisaks sellele ei täida seire- ja kontrollisüsteemid alati oma eesmärki. Riiklike auditite käigus avastati, et energiamärgiste nõuetekohasust, näiteks märgiste paigutuse kontrolle on tehtud harva ning mõnel juhul ei ole kontrolle praktikas tegelikult toimunud.

Ehkki riigid on agaralt püüdnud kasutada Euroopa energiatõhususe direktiivis loetletud võimalusi, et kitsendada keskvalitsuse mõistet ning seada keskvalitsuse hoonetele väiksemad rekonstrueerimise ja energiasäästu eesmärgid, on enam kui pooled osalevatest riikidest 3% nõude täitmisega endiselt hädas. Kõrgeimate kontrolliasutuste hinnangul oli selle põhjuseks peamiselt oma tegevuse puudulik planeerimine või olemasolevate kavade kehv rakendamine. Ühisauditis osalenud kõrgeimad kontrolliasutused tõid puudustena välja ka ebapiisava rahastamise ja rekonstrueerimistööde või säästetud energia kohta käivate andmete kehva kvaliteedi.

Riiklikes auditiaruannetes soovitasid kõrgeimad kontrolliasutused muuta planeerimise süsteemsemaks ning luua üldised strateegiad avaliku sektori hoonete energiatõhususe suurendamiseks. Kõrgeimad kontrolliasutused märkisid ka, et energiatõhususe suurendamise meetmete rakendamine võiks olla tõhusam ja tulemuslikum. Peale selle leidsid kontrolliasutused, et järelevalve- ja kontrollitegevused peaksid olema süstemaatilisemad, nende tegevuste tulemusi tuleb analüüsida ning puuduste kõrvaldamiseks tuleb rakendada sobivaid meetmeid. Üheks oluliseks teemaks, mille kõrgeimad kontrolliasutused välja tõid, on ka vajadus energiatõhususvaldkonna rahastamismeetmed enam läbi mõelda. See hõlmab rahastamisvõimaluste kohta käiva täpsema teabe andmist, samuti ambitsioonikamate meetmete väljatöötamist.

Taustteave
Belgia Flandria piirkonna, Bulgaaria, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Portugali ja Slovakkia kõrgeimad kontrolliasutused tegid ühisauditi avaliku sektori hoonete energiatõhususe valdkonnas. Ühisaudit toimus Euroopa kõrgeimate kontrolliasutuste organisatsiooni (EUROSAI WGEA) keskkonnaauditi töörühma tegevuse raames. Auditi eesmärk oli kindlaks teha, kui hästi on auditis osalenud riigid rakendanud nii Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivi kui ka energiatõhususe direktiivi vastavaid nõudeid.

Hooned tarbivad Euroopa Liidus ligikaudu 40% energiast ja tekitavad 36% süsinikdioksiidi heitest. Ehkki ligikaudu kolmandik ELi hoonetest on üle 50 aasta vanad, renoveeritakse igal aastal neist vaid 0,4–1,2%. Avaliku sektori omanduses ja kasutuses hooned moodustavad umbes 10–12% kõigist ELi hoonetest. Seetõttu nähakse selles valdkonnas märkimisväärset energiasäästu potentsiaali, mis tuleks ära kasutada. Avalik sektor võib siinkohal näidata eeskuju ja teha jõupingutusi renoveerimistööde kiirendamiseks, seades prioriteediks oma hoonete energiatõhususe suurendamise, ning soodustada sellega vajaliku oskusteabe loomist tehnoloogia ja ehitusmeetodite vallas.

Kontaktandmed

Belgia Kontrollikoda (Flaami piirkond)
Marc Galle, kommunikatsiooniametnik
Telefon: +32 2551 8665
E-post: [email protected]

Terry Weytens, kommunikatsiooniametnik
Telefon: +32 2551 8466
E-post: [email protected]
URL: www.courtofaudit.be

Bulgaaria Riigikontroll
Detelina Hadjieva, peaaudiitor, tulemusauditi direktoraat
Telefon: +359 2811 6702
E-post: [email protected]

Viara Angelova, direktor, rahvusvaheliste suhete ja projektide direktoraat
Telefon: +359 2811 6779; +359 2981 1929
[email protected] 
URL:  http://www.bulnao.government.bg/en

Eesti Riigikontroll
Toomas Mattson, kommunikatsioonijuht
Telefon:  +372 640 0777; +372 513 4900
E-post: [email protected] ; [email protected]
URL: www.riigikontroll.ee

Ungari Riigikontroll
Gyula Pulay, järelevalvejuht
Telefon: +361 484 9223
E-post: [email protected]
URL: https://asz.hu/en
https://www.aszhirportal.hu/en

Läti Riigikontroll
Jānis Salenieks, vanemaudiitor
Telefon: +371 6701 7581
E-post: [email protected]

Līga Krapāne, avalike suhete ja sisekommunikatsiooni osakonna juhataja
Telefon: +371 6701 7671
E-post: [email protected]
URL: http://www.lrvk.gov.lv

Leedu Riigikontroll
Julius Lukošius, majandusauditi osakonna juhataja
Telefon: +370 526 66760
E-post: [email protected]
URL: https://www.vkontrole.lt/

Portugali Kontrollikoda
Helena Abreu Lopes, kontrollikoja liige
Telefon: +351 217 945 140
E-post: [email protected]
URL: www.tcontas.pt

Slovaki Vabariigi Kõrgeim Kontrolliasutus
Anna Dobrócsyová, audiitor
Telefon: +421 250 114 105
E-post: [email protected]
URL: www.nku.gov.sk

 

  • Postitatud: 05.10.2018 11:00
  • Viimane muudatus: 05.10.2018 11:48
  • Viimane ülevaatus: 05.10.2018 11:48

2020. aastaks on ELis tervikuna kavandatud 20% energiasäästu saavutamine ning 2030. aastaks planeeritakse selle eesmärgi seadmist 30%-le.

Scanpix/ PantherMedia / Francois Poirier

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel sidusmaterjale

Välislinke

Veel uudiseid