Avaliku sektori hoonete energiatõhususe parandamisega on olukord kehv

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 4. juuni 2018 - Riigikontrolli hinnangul on vähetõenäoline, et Eesti suudab senisel kursil jätkates edaspidi täita Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi nõuet rekonstrueerida igal aastal 3% keskvalitsuse hoonete pinnast energiatõhusaks. Samuti ei pruugi Eesti ehitussektor, hoonete tellijad ega kohalikud omavalitsused olla valmis ettenähtud tähtajaks liginullenergiahoonete ehitamisele üle minema.

Kuigi senimaani on Eesti energiatõhususe direktiivi nõuet edukalt täitnud, suudetakse rahandusministeeriumi hinnangul perioodiks 2017–2021 otsustatud investeeringute pinnalt rekonstrueerida vaid 10 000 m2 hoonepinda vajalikust 25 000st aastas. 3% nõude täitmiseks ei ole koostatud kava ega eelarvet ning Rahandusministeeriumi sõnul on riigi kinnisvarainvesteeringute otsuste tegemisel praktikas esmatähtsad poliitilised ja valdkonnapoliitilised prioriteedid, mitte aga ehitustehnilised kriteeriumid.

Rahandusministeerium on teinud valitsusele ettepaneku planeerida igal aastal riigieelarvest ja Riigi Kinnisvara ASi eelarvest 70 miljonit eurot keskvalitsuse hoonete remondivõla vähendamiseks. Samas tehakse sellest 70 miljonist eurost investeeringuid ka uute hoonete või rajatiste ehitamiseks (nt kommunismiohvrite memoriaal) ning investeeritakse ka energiamajanduse korralduse seaduse mõistes keskvalitsuse definitsiooni alla mittekuuluvate keskvalitsuse ja muu avaliku sektori hoonetesse. Selle tulemusel tekib riigile kinnisvara juurde, kuid olemasoleva kinnisvara parendamiseks raha ei jätku.

Riigil puudub ka terviklik ülevaade avaliku sektori hoonete energiakasutusest ja seisukorrast, mistõttu on keeruline teha informeeritult rekonstrueerimise ja rahastamise otsuseid. Avaliku sektori hoonetega seotud andmestikku talletatakse esiteks riiklikus ehitisregistris, mille vastutav töötleja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Teiseks on andmed riigi kinnisvararegistris, mida haldab Rahandusministeerium. Kuigi riigi kinnisvararegister hõlmab andmeid enamiku keskvalitsuse omandis olevate hoonete kohta, puuduvad sealt täielikult kohalike omavalitsuste hoonete andmed. Kolmandaks on info kinnistusraamatus, mis kuulub Justiitsministeeriumi vastutusvaldkonda. Avaliku sektori hoonete tehnilised andmed on leitavad riiklikust ehitisregistrist, energiamajanduse korralduse seaduse mõistes keskvalitsuse omandis ja kasutuses olevad hooned on leitavad riigi kinnisvararegistrist ning kinnistusraamatus on andmed hoonete omanike kohta. Neile lisaks talletatakse andmeid maamõõtmise tulemuste, maa loodusliku seisundi, väärtuse ja tegeliku kasutamise kohta Maa-ameti maakatastris.

Riigikontrolli hinnangul võiks ehitisregister olla see riigi register, kust on võimalik saada kogu infot kõikide hoonete kohta, sealjuures teisi registreid dubleerimata.

Praegu aga esinevad ehitisregistris lüngad nii energiamärgiseid kui ka hoonete rekonstrueerimist puudutava teabe osas. Tervikliku ülevaate saamist raskendab ka asjaolu, et paljudel avaliku sektori hoonetel puudub energiamärgis, mille olemasolu on üle 250 m2 pinnaga avaliku sektori hoonetel kohustuslik ning mis on vajalik hoone energiakasutusest ülevaate saamiseks. Hoone energiatarbimise hindamiseks vajalik energiamärgis puudus 2017. aasta seisuga 38%-l keskvalitsuse ja 49%-l kohalike omavalitsuste omandis ja kasutuses olnud hoonetest, millel on märgis kohustuslik.

Kohalikud omavalitsused on aastateks 2017–2021 koostatud eelarvestrateegiates kavandanud hoonete korrastamiseks 680 miljonit eurot. Riigikontrolli hinnangul on aga omavalitsuste tegelik investeerimisvõimekus väiksem: umbes kaks kolmandikku planeeritud summast. Kohalikud omavalitsused loodavad hoonete kordategemiseks saada riigilt toetusi ning seda pea 100 miljoni euro jagu rohkem, kui rahandusministeerium on selleks perioodiks toetusmeetmeid kavandanud. Hoonete korrastamiseks investeeringute planeerimisel tuleks omavalitsustel esmalt välja selgitada, milliseid hooneid nad kavatsevad pikas perspektiivis kasutada, ja enne investeeringute tegemist hoonete kasutamine optimeerida.

Euroopa Komisjoni seisukohast lähtudes tõi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium erasektori liginullenergiahoonete ehitusloa väljastamise tähtaja aasta võrra varasemaks ehk nüüd on liginullenergiahoonetele üleminemise tähtaeg 2021. aasta asemel 2020. aasta. Kuigi direktiivi järgi tuleb liginullenergiahoonetele üleminekuks koostada kava, ei ole majandus- ja kommunikatsiooniministeerium seda teinud. Küll aga on ministeerium toetanud liginullenergiahoonete tüüpprojektide väljatöötamist ja näidishoonete ehitamist. Riigikontrolli hinnangul ei pruugi Eesti ehitussektor, hoonete tellijad ega KOVid olla valmis ettenähtud tähtajaks liginullenergiahoonete ehitamisele üle minema. Intervjuudes Riigikontrollile on välja toodud, et liginullenergiahoonete ehitamise nõude tähtaja aasta võrra varasemaks toomisel on oluline mõju ettevõtjate äriplaanidele ning seda otsust ei oleks tohtinud kergekäeliselt vastu võtta. Vajalik võib olla juba kinnitatud planeeringute ja projektide ümbertegemine.

Riigikontroll soovitas igakülgsele infole tuginedes töötada välja meetmed avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks muutmiseks, sealjuures võimalused erasektori rahastuse kaasamiseks. Riigihalduse ministril soovitas Riigikontroll riigi kinnisvara investeeringuid planeerides veenduda, et oleks täidetud 3% keskvalitsuse hoonete pinna rekonstrueerimise nõue, ja kavandada edaspidi keskvalitsuse hoonete energiatõhususe investeeringud regulaarselt, olulise osana riigi kinnisvara juhtimissüsteemist.

  • Perioodiks 2017–2021 otsustatud investeeringute pinnalt saab rekonstrueerida vaid 10 000 m2 hoonepinda vajalikust 25 000st aastas, millega oleks täidetud nõue muuta igal aastal 3% keskvalitsuse hoonete pinnast energiatõhusaks.
  • Puudub terviklik ülevaade avaliku sektori hoonete energiakasutusest ja seisukorrast, mistõttu on keeruline teha informeeritult rekonstrueerimise ja rahastamise otsuseid. Registrite andmed on puudulikud ning erinevate andmekogude vaheline andmevahetus lonkab.
  • Liginullenergiahoonete ehitamisele üleminek seab uute hoonete ehitamisele senisest rangemad nõuded. Eesti ehitussektor, hoonete tellijad ega KOVid ei pruugi olla valmis ettenähtud tähtajaks liginullenergiahoonete ehitamisele üle minema.

Taustaks:

Energia kokkuhoid on kujunenud üheks tähtsamaks Euroopa Liidu (EL) kliima- ja energiapoliitika alustalaks, mille eesmärk on vähendada fossiilkütuste kasutamisega kaasnevaid keskkonnaheitmeid ja sõltuvust imporditavatest kütustest ning suurendada liikmesriikides majanduse konkurentsivõimet. 2020. aastaks on ELis tervikuna kavandatud 20% energiasäästu saavutamine ning 2030. aastaks planeeritakse selle eesmärgi seadmist 30%-le.

Eesti avaliku sektori asutuste kasutuses on rohkem kui 9 miljonit ruutmeetrit hoonete pinda ehk rohkem kui 6,7% kõigi Eesti riigi territooriumil asuvate hoonete pinnast.

Hoone eluringi tervikuna arvestades on energiasäästlike lahenduste kasutamine majanduslikult otstarbekas, kuid kuluka alginvesteeringu tõttu ei ole hooneomanike valmisolek rekonstrueerimiseks kuigi suur. Samas soodustab hoonete energiatõhususe suurendamine ehitusturul tehnoloogilist arengut ja innovatsiooni. Seetõttu on hoonete seisukorra parandamise edendamiseks Euroopa Liidu direktiividega ette nähtud riikidele eeskuju näitav roll ning seatud nõuded hoonete energiatõhususele. Alates 2020. aastast tohib ehitada ainult väga väikese energiavajadusega uusi hooneid ehk liginullenergiahooneid ning riikidel on kohustus igal aastal rekonstrueerida vähemalt 3% keskvalitsuse hoonete pinnast energiatõhusaks.

Riigikontrolli audit oli osa Euroopa kõrgeimate auditiasustuste katusorganisatsiooni EUROSAI keskkonnatöögrupi korraldatud ühisauditist, milles osales 8 Euroopa Liidu riiki. Eesti Riigikontroll EUROSAI keskkonnatöörühma juhina on selle rahvusvahelise auditi koordinaator. Ühisauditi aruanne avalikustatakse 2018. aasta sügisel.

 

 

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht
+372 640 0777
+372 513 4900
toomas.mattson@riigikontroll.ee
press@riigikontroll.ee

  • Postitatud: 4.06.2018 10:10
  • Viimane muudatus: 4.06.2018 11:01
  • Viimane ülevaatus: 4.06.2018 11:01

2020. aastaks on ELis tervikuna kavandatud 20% energiasäästu saavutamine ning 2030. aastaks planeeritakse selle eesmärgi seadmist 30%-le.

Scanpix/ PantherMedia / Francois Poirier

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid