Põlevkivijäätmete tekke ega ladestamise kasvu ei tohiks võtta paratamatusena

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 27. mai 2015 – Riigikontrolli audit näitas, et Keskkonnaministeeriumil tuleb senisest tõhusamalt suunata ettevõtteid vähendama põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega kaasnevate jäätmete teket ning suurendama tekkinud jäätmete taaskasutamist. Samuti juhib audit tähelepanu sellele, et Keskkonnaametil oleks mõistlik küsida ettevõtetelt nõuetekohast tagatist, mis välistaks riigi kulud juhul, kui prügila või jäätmehoidla omanik satub majanduslikesse raskustesse ja riik peab ettevõtte asemel jäätmehoidla sulgema.

Põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmeid tekib aastas ligikaudu 17 miljonit tonni, mis moodustab 80% kõigist Eestis tekkivaist jäätmeist. Põlevkivijäätmete teke on elektri- ja õlitoodangu suurenemise tõttu aastatel 2009–2013 kasvanud 56%. Põlevkivitööstuse algusest alates on prügilatesse ja jäätmehoidlatesse ladestatud üle 400 miljoni tonni jäätmeid ning jäätmekäitluskohad hõlmavad Ida-Virumaa territooriumist üle 27 km². Põlevkivitööstuse jäätmed põhjustavad jätkuvalt negatiivset keskkonnamõju Ida-Virumaa elu- ja looduskeskkonnale.

Hoolimata sellest, et põlevkivijäätmeid tekib suurtes kogustes, ei ole riik pidanud seda oluliseks probleemiks ega nõudnud ettevõtetelt jäätmetekke vähendamist ja taaskasutamise suurendamist. 2014. aastal vastu võetud riiklikus jäätmekavas on tunnistatud põlevkivijäätmete suurt osakaalu üldisest jäätmetekkest, kuid jäädud põlevkivijäätmeid käsitledes üldsõnaliseks ning üksnes konstateeritud olemasolevat olukorda, pakkumata selle parandamiseks lahendusi. Jäätmekavas on välja toodud, et vaja on toetada põlevkivisektoris tekkivate jäätmete taaskasutamislahenduste ja tehnoloogiate arendamist ning rakendamist, kuid kavas ja selle rakendusplaanis puuduvad meetmed ning tegevused, kuidas neid eesmärke saavutada. Ka põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas ei ole jäätmete vähendamisele ega taaskasutamisele seatud sihttasemeid ning põlevkivijäätmeid tekitavatele ettevõtetele väljastatud keskkonnakaitseload ei sisalda nõuet vähendada jäätmete teket ja ladestamist ning suurendada taaskasutamist. Keskkonnaministeerium selgitas auditi käigus, et põlevkivijäätmete tekkimine on paratamatus, mis kaasneb maavara kaevandamise ja töötlemisega.

Auditi käigus selgus, et põlevkivijäätmete taaskasutamiseks on mitmeid võimalusi, kuid sobivaid ja majanduslikult põhjendatud lahendusi suuremahuliseks jäätmete ringlussevõtuks seni leitud pole, sest põlevkivijäätmetest valmistatud toodete järele ei ole piisavalt nõudlust. Keskkonnaministeeriumi hinnangul on jäätmete taaskasutamisvõimaluste leidmine peamiselt ettevõtete ülesanne. Riigikontrolli arvates peaks riik siiski soodustama põlevkivijäätmete taaskasutamist, näiteks tekitades põlevkivijäätmetest valmistatud toodete järele nõudlust avalike hoonete ja rajatiste ehitamisel.

Kuni põlevkivijäätmetele ei leita taaskasutamisvõimalusi, ladestatakse enamik põlevkivitööstuse jäätmeist endiselt prügilatesse. Selle tulemusena kasvab jäätmekäitluskohtade maht ja nendega hõlmatud maa-ala, säilib keskkonna reostumise oht ega hoita kokku muid ressursse, mida oleks võimalik jäätmetega asendada.

Riigikontrolli auditist selgus, et andmeid, mida ettevõtted esitavad riigile jäätmete koguste ja keskkonnaseire kohta ja millele tuginevad riigi jäätmekäitlust puudutavad strateegilised otsused, saastetasu sissenõudmine, riikliku jäätmestatistika koostamine ning keskkonnamõju väljaselgitamine, ei kontrollita piisavalt. Jäätmearuandluse põhjalikku kontrollimist ei pea enda ülesandeks ei Keskkonnaamet ega Keskkonnainspektsioon. Samuti pole riik tõendanud ettevõtete tehtud keskkonnaseire tulemuste õigsust. Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti sõnul vastutavad esitatud andmete õigsuse eest ettevõtted.

Audit näitas, et riik on kulutanud põlevkivijäätmetest põhjustatud jääkreostuse kõrvaldamiseks üle 50 miljoni euro ja peab kulutama veel kümneid miljoneid eurosid. Muu hulgas on Keskkonnaministeerium pidanud korrastama Kohtla-Järve ja Kiviõli vanad poolkoksimäed. Korrastamist ootavad Purtse jõgi, fenoolisoo ning Kukruse aherainemägi.

Samas leidis Riigikontroll, et riik pole end piisavalt kaitsnud tulevikus tekkida võiva sarnase olukorra eest, kus jäätmekäitluskohad tuleb sulgeda maksumaksja raha eest. See võib juhtuda, kui ettevõtted, kelle tegevuse tagajärjel on tekkinud korrastamist vajavad jäätmekäitluskohad, satuvad majanduslikesse raskustesse. Eesti õigusaktide kohaselt peavad ettevõtted korrastama oma jäätmekäitluskohad ise ja tõendama oma suutlikkust seda kohustust täita rahalise tagatisega. Riigikontroll järeldas, et rahaliste tagatiste süsteem pole soovitud kujul rakendunud, sest Keskkonnaamet pole nõudnud ettevõtetelt prügilate ja jäätmehoidlate korrastamistöödeks vajalikku tagatist ega välja arvutanud, kui suurt tagatist nõuda. Seetõttu on ettevõtted ise jäätmekäitluskohtade korrastamiseks raha eraldanud, kuid Riigikontrolli hinnangul ei pruugi osa ettevõtete eraldatud summa olla korrastamiseks piisav.

Riigikontroll soovitas keskkonnaministril seada valdkondlikes arengukavades konkreetsed eesmärgid põlevkivijäätmete ladestamise vähendamiseks ja taaskasutuse suurendamiseks, pöörata senisest enam tähelepanu ettevõtete esitatud andmete õigsuse tõendamisele ning vaadata kiiremas korras üle põlevkivijäätmete käitluskohtade rahalise tagatise süsteem.

Taustaks

Põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel tekib peamiselt kolme liiki jäätmeid: kaevandamisel ja rikastamisel aheraine, elektritootmisel põlevkivikoldetuhk ja -lendtuhk, põlevkiviõli tootmisel poolkoks ning tahke soojuskandja seadme must tuhk ja fenoolvesi, lisaks tekib veel pigijäätmeid. Kõik nimetatud jäätmed, välja arvatud aheraine, on Eesti õigusaktide kohaselt ohtlikud jäätmed ning vajavad käitlemiseks eritingimusi. Eestis tekib inimese kohta 8 tonni ohtlikke jäätmeid aastas. Selle näitajaga hoiab Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide seas konkurentsitult esimest kohta, ületades Euroopa Liidu keskmist näitajat – 200 kg inimese kohta aastas – 40 korda. Kokku tekkis 2013. aastal 18,1 miljonit tonni põlevkivijäätmeid.

Riigikontroll analüüsis, kas riik on olnud piisavalt nõudlik põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel tekkivate jäätmete käitlemise korraldamisel. Selleks hinnati, kas riik on suunanud ettevõtteid jäätmete ladestamist vähendama ja taaskasutust suurendama ning teinud õigusaktide nõuete ja lubade tingimuste täitmise üle tõhusat järelevalvet. Analüüsiti, kas ja kuidas riik on põlevkivijäätmeist põhjustatud jääkreostuse likvideerinud ning taganud, et jäätmekäitluskohti kasutavad ettevõtted korrastavad need kohad ise, nagu on õigusaktidega nõutud.

Pildid allalaadimiseks:

Riiklike seirepunktide ja ettevõtete tehtava seire punktide paiknemine Ida–Virumaal (2014).
Allikas: Riigikontroll, Keskkonnaagentuur, KLIS2, Maa-ameti aluskaart

Bentoniit-, drenaažimattide ja poolkoksiga kaetud Kohtla–Järve poolkoksiprügila.
Allikas: Riigikontroll

Eesti elektrijaama tuhaprügila settebassein.
Allikas: Riigikontroll

Hüdroärastus Eesti Elektrijaama tuhaprügilas. Foto 1
Allikas: Riigikontroll

Hüdroärastus Eesti Elektrijaama tuhaprügilas. Foto 2.
Allikas: Riigikontroll

Katmata jäänud varem metsastatud alad Kohtla–Järve poolkoksiprügilas.
Allikas: Riigikontroll

Kohtla–Järve poolkoksiprügilaga piirnev fenoolidega reostunud ala ehk nn fenoolisoo (2013)
Allikas: Maa–amet.
 

 

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja
+372 640 0777
+372 513 4900
toomas.mattson@riigikontroll.ee
press@riigikontroll.ee
www.riigikontroll.ee
www.facebook.com/riigikontroll
www.twitter.com/riigikontroll

  • Postitatud: 27.05.2015 11:00
  • Viimane muudatus: 15.08.2015 23:05
  • Viimane ülevaatus: 15.08.2015 23:05

Riiklike seirepunktide ja ettevõtete tehtava seire punktide paiknemine Ida–Virumaal (2014).

Riigikontroll, Keskkonnaagentuur, KLIS2, Maa-ameti aluskaart

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid