TALLINN, 5. detsember 2024 – Eestil on olemas masinad ja paiknemisalad nii pataljoni kui ka siia planeeritud kergebrigaadi vastuvõtmiseks, kui peaks tekkima vajadus neid rahuaegse heidutusmeetmena riiki siirata, näitab Riigikontrolli audit. Kergebrigaadi vastuvõtmist pole seni läbi harjutatud, kuid põhjalikumalt testitakse valmidust selleks 2025. aastal planeeritud õppuse käigus.

Vastusena Venemaa sissetungile Ukrainasse on NATO riigid astunud olulisi kollektiivseid samme oma idatiiva kindlustamiseks. Alliansi riigid on välja töötanud uued regionaalsed kaitseplaanid, mille rakendamiseks peab Eesti olema valmis vastu võtma liitlaste täiendavaid üksusi. Hetkel on Ühendkuningriik lubanud saata vajaduse korral Eestisse kõrges valmiduses kergebrigaadi, mis toetab regionaalsete kaitseplaanide rakendamist ja heidutuse tugevdamist. Eesti peab omalt poolt olema valmis liitlaste kergebrigaadi tõrgeteta vastu võtma ja toetama saabunud liitlasi lahinguvalmiduse saavutamisel. Riigikontrolli auditi fookuses oli liitlaste täiendavate üksuste vastuvõtmine rahuajal, mil riigis kehib üldine kaitsevalmidus.

Kergebrigaadi, kuhu võib kuuluda kuni 5000 inimest, vastuvõtmiseks on olemas masinad nii isikkoosseisu kui ka varustuse veoks. Kaitsevägi on kavandanud brigaadi paiknemise, harjutamise ja lahinguks valmistumise alad, kuid paiknemises, harjutamise korralduses ning logistiliste kokkulepete paikapidavuses saab kindel olla vaid siis, kui need läbi harjutada. Brigaadisuuruse üksuse rahuaegset paiknemist ei ole veel läbi harjutada jõutud. Kaitseministeeriumil on kavas korraldada vastav õppus 2025. aastal.

Kui aga peaks tekkima vajadus keerukamaks ülesandeks, rasketehnikaga brigaadi vastuvõtmiseks, siis on Riigikontrolli hinnangul vaja asjaosalistel saavutada kindlus, et meil on piisav hulk treilereid, et rasketehnikaga brigaadi saaks võtta vastu NATO standardiga ette nähtud ajaraami kohaselt. Täpsemalt oleks vaja läbi mõelda, kuidas tagada liiklusvoo sujuvus tehnika liigutamisel riigisiseselt. Rasketehnika raudteel vedamist Kaitsevägi ei plaani.

Oluliselt tuleb parandada eri ametkondade koostööd ja teha kokkuleppeid, et liitlasüksuste varustamisel vedelkütusega oleks selge vastutaja. ASi Eesti Varude Keskus hallatavat riigi vedelkütusevaru ei saa kehtiva vedelkütusevaruseaduse järgi riigi sõjaliste vajaduste katmiseks kasutada. Rahuaegses olukorras, kus liitlasüksuste siinviibimine nõuab täiendavat kogust vedelkütust, peab samal ajal olema kütus piiranguteta kättesaadav ka Eesti inimestele, elutähtsate teenuste osutajatele ning sisejulgeoleku ja avaliku korra tagajatele.

Kuni 2024. aastani ei olnud Kaitseministeerium teiste ministeeriumide suunamisel ja liitlaste täiendava sõjalise üksuse vastuvõtmise vajaduste kirjeldamisel ja planeerimisel järjepidev ning ministeeriumid ei võtnud oma vastutusvaldkonnas initsiatiivi. Põhjuseks oli see, et Kaitseministeerium oli rahvusvahelise julgeolekuolukorra pingestumise tõttu rõhu pannud ennekõike kaitseväe võimekuse parandamisele liitlaste vastuvõtmisel, kuigi liitlaste vastuvõtmise sujuv korraldus sõltub palju suuremast hulgast asutustest ja rohkematest teguritest, kui seni Kaitseministeeriumi fookuses on olnud.

Riigikontroll nendib, et laiem riigisisene ettevalmistustöö on selle tõttu olnud vahepeal vähese intensiivsusega – riigisiseseid laiapõhjalise riigikaitse õppusi liitlasüksuste suuremahuliseks ning kiireks vastuvõtuks 2022. ja 2023. aastal ei korraldatud ning juhtkomitee, mille ülesandeks on koordineerida valitsemisalade koostööd liitlaste vastuvõtmisel, ei käinud koos. Et ka muud ministeeriumid olid koormatud oma spetsiifiliste probleemide lahendamisega, ei jagunud vahepeal piisavalt tähelepanu liitlaste vastuvõtmise tingimuste parandamisele.

2024. aastal on Kaitseministeeriumi eestvedamisel astutud olulisi samme, et valmistuda suuremas mahus liitlaste vastuvõtmiseks. 2024. aasta esimeses pooles on aga taastunud õppuste planeerimine ning vastuvõtva riigi toetuse juhtkomitee töö, keskendudes Eestile kaitseks lubatud Ühendkuningriigi brigaadi vastuvõtmisele: vastuvõtmist on harjutatud teiste ministeeriumide ja allasutustega lauaõppusel, vastuvõtva riigi toetuse juhtkomitees planeeritakse 2025. aastal õppuse raames Ühendkuningriigi kergebrigaadi vastuvõtmist, samuti on uute kokkulepetega suurendatud kättesaadavate eriotstarbeliste treilerite arvu ja ehitatud on Kaitseväe paiknemisalasid. Auditi ajaks ei olnud need plaanid veel täies mahus realiseerunud ning nende tegevuste tulemused selguvad ajapikku.

Riigikontroll soovitab Kaitseministeeriumil senisest aktiivsemalt suunata ja nõustada teisi ministeeriumeid ja valitsemisalasid vastuvõtva riigi toetuse ettevalmistamisel. Lisaks soovitab Riigikontroll Kaitseministeeriumil koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Kliimaministeeriumiga töötada välja selge lahendus, kuidas toimub liitlaste vedelkütusega varustamine, samuti analüüsida, kuidas tagada liitlaste rasketehnika sujuv ja läbimõeldud liikumine.

Taustaks

Auditiaruandest „Eesti riigi valmisolek võtta rahuajal vastu liitlaste sõjalisi üksusi“ avalikustab Riigikontroll vaid kokkuvõtte, aruande terviktekst kui riigikaitselist teavet sisaldav materjal jääb asutusesiseseks kasutamiseks.

Riigikontroll auditeeris Kaitseministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Siseministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala nende ülesannete täitmist, millel on oluline mõju liitlaste vastuvõtule. Riigikontroll tõi välja asjaolud, mis aeglustavad liitlaste vastuvõtmist ja seavad liitlaste võõrustamisel piiranguid.

Audit keskendus liitlaste täiendavate üksuste vastuvõtmisele rahuajal, mil riigis kehib üldine kaitsevalmidus, võttes arvesse ka kõrgendatud kaitsevalmiduse võimalikku mõju.

Auditeerides Eesti riigi valmisolekut võtta rahuajal vastu liitlaste üksusi, võeti arvesse Eesti senist praktikat liitlaste vastuvõtmisel, samuti kinnitatud ja kehtivaid õigusakte ja kavasid ning NATO dokumente, mis käsitlevaid vastuvõtva riigi toetust.

Audititoimingud lõpetati 31.05.2024, kuid auditiaruande koostamisel on arvestatud ka hilisemate, 2024. aasta jooksul toimunud olulisemate muudatustega.

Priit Simson
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht
+372 640 0777
+372 5615 0280

[email protected]
[email protected]
http://www.riigikontroll.ee/

• Postitatud: 04.12.2024 15:39
• Viimane muudatus: 05.12.2024 09:50
• Viimane ülevaatus: 05.12.2024 09:50