Keskkonnaeesmärkidega võrreldes vastassuunalise mõjuga majandusmeetmed vajavad paremat kaardistamist

07.04.2022 | 11:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

TALLINN, 7. aprill 2022 – Erinevad majandusmeetmed, mille puhul leidub keskkonnaeesmärkidega võrreldes vastassuunalise mõjuga aspekte, vajavad senisest paremat kaardistamist ja hindamist, leiab Riigikontroll oma täna avaldatud ülevaates. Selliste majandusmeetmete väljaselgitamine ja nende eri mõjude hindamine ei tähenda nendest kohe loobumist, vaid vajadust luua selge arusaam muudatuste sotsiaalmajanduslikust hinnast, sobivamate alternatiivide olemasolust ja võimalikest kompenseerimismehhanismidest.

Teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide analüüside põhjal on maailmas enim keskkonnaeesmärkidega vastassuunas töötavaid toetusi rakendatud energeetika-, transpordi- ja põllumajandussektoris. Nendest sektoritest tuleneb ka suurim keskkonnamõju. Riigikontroll osutab, et keskkonna parandamise eesmärkidele vastassuunalise mõjuga toetuste välja­selgitamise ja nendest vabanemise vajadusele, sh fossiilkütuse kasutamise vähendamise vajadusele, on juba aastakümneid tähelepanu juhtinud mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, mh ÜRO, OECD, Rahvusvaheline Energiaagentuur, Euroopa Liit. Välja on töötatud metoodikad selliste toetuste äratundmiseks ja nende mõjude hindamiseks. Näiteks Itaalias, Saksamaal ja Soomes on ka riigi tasemel hinnatud keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevate toetuste mõju ja rahalist suurust. Seesuguste toetuste väljaselgitamiseks ja hindamise eelduseks on, et on kokku lepitud vastutajas ja vajalikes tegevustes.

Ülevaade toob välja, et Eestis, nagu ka mujal maailmas kehtib mitmeid toetusskeeme, maksuerisusi või soodustusi, millega kaasneb negatiivne keskkonnamõju või mille puhul ei maksa saastaja kõiki saastamisega seotud kulusid ning mis pidurdavad keskkonnaeesmärkide saavutamist. Kuna samal ajal toetab riik rahaliselt ka keskkonnaeesmärkide poole liikumist, töötavad sellised majandusmeetmed vastu saastamise ja elupaikade kao vähendamisele ja suurendavad taastumatute loodusressursside kasutamist. Näiteks Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse ladestusala sulgemiseks kasutatakse osaliselt riigi raha, sest ohtlikke jäätmeid ladestavatelt ettevõtetelt ei võeta piisavalt suurt tasu, et katta kõiki vajalikke kulusid. See on aga vastuolus põhimõttega, et saastaja peab ise maksma enda tegevusega seotud kulude ja ka keskkonnakahju eest.

Riigikontrollile saadetud vastustes tõid ministeeriumid oma valdkonnaga seotud toetuste põhjenduseks sotsiaalmajanduslikud või konkurentsiga seotud eesmärgid, kuid samas nõustusid nad vajadusega tuvastada sõltumatult ja keskselt keskkonnakahjulikke toetusi. Seetõttu näeb Riigikontroll, et keskkonnaeesmärkidega vastassuunaliselt toimivate majandus­meetmete väljaselgitamine ja hindamine saaks olla üks tegevustest Riigikantselei koostatavas tegevuskavas.

Taustaks

Keskkonnaeesmärkidega võrreldes vastassuunalist mõju avaldavate toetuste suurusjärk on riigiti erinev ja sõltub nii riigi suurusest kui ka arvestuse aluseks võetud metoodikast (kui kitsalt või laialt toetusi vaadatakse). Näiteks Saksamaa hindas 2014. aastal selliste toetuste suuruseks 57 miljardit eurot. Itaalias kulus 2019. aastal sellisteks toetusteks 19 miljardit eurot, Hollandis hinnati seesuguste toetuste suuruseks 5–10 miljardit, Soomes 3,5 miljardit ja Iirimaal 4 miljardit eurot. Prantsusmaa hindas keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevaid toetusi üksnes riigieelarves ja nende summa oli 10 miljardit eurot.

Priit Simson
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht
+372 640 0102
+372 5615 0280
priit.simson@riigikontroll.ee
press@riigikontroll.ee
http://www.riigikontroll.ee/

  • Postitatud: 07.04.2022 11:00
  • Viimane muudatus: 07.04.2022 11:14
  • Viimane ülevaatus: 07.04.2022 11:14

Tuule- ja päikeseenergiaga energiasõltumatuse tagamisest on Eesti veel kaugel.

Riigikontroll

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid