Riigikontroll: riigi kinnisvara haldamine on kasutajate hinnangul jäik ja kulukas

Priit Simson | 25.08.2021 | 00:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

TALLINN, 25. august 2021 – Ehkki riigi kinnisvara arendamine on selle kasutajate hinnangul jäik ja kulukas, ei motiveeri praegune riiklik kinnisvarapoliitika otsima odavamaid ega paindlikumaid lahendusi. Sisuliselt monopoolses seisus Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) teenuste kasutamine ei tohiks olla automaatne valik.

„Ülevaate koostamise käigus tõdesime üha enam, et need lootused, mis kaasnesid riigi kinnisvarapoliitika elluviimise RKASile delegeerimisega, pole paraku täitunud,“ nentis riigikontrolör Janar Holm. „Pigem kimbutavad riigi kinnisvara haldamist hädad, mis tulenevad ettevõtte sisulisest monopoliseisundist. Seda ei ole põhjust ette heita RKASile, kes toimib valitsuse ja kitsamalt Rahandusministeeriumi kehtestatud reeglite järgi ja peab äriühinguna täitma omaniku ootusi.“ Ülevaate koostamiseks küsitletud kaheksa RKASi teenuseid kasutava ministeeriumi hinnangul on ettevõte küll ehitustehniliselt pädev, kuid partnerina jäik ja tunnetuslikult liiga kulukas.

Ministeeriumid tajuvad, et riigile kuuluva ettevõtte eesmärk on pigem teenida kasumit kui pakkuda paindlikumaid ja soodsamaid lahendusi. Seega on eesmärgid, et RKAS teeniks kasumit ja oleks samas riigisektorile vajalikuks nõustajaks ja kompetentsuskeskuseks omavahel vastuolus.

Lisaks ei soosi praegune kinnisvarapoliitika ka seda, et riigiasutused otsiks erasektori toel soodsamat üüripinda või korrashoiuteenust. RKASiga seotud kulud ja hindade kallinemised on riigieelarvest vaikimisi kinni makstud. Seevastu erasektori partneri hindade tõusu korral tuleks raha leida asutuse sisemiste ressursside arvelt. Erasektorist leitud soodsama lahenduse nn võiduraha võetakse üldjuhul asutuse eelarvest ära. RKAS on osutanud, et erasektorist pindade hankimine ei tarvitse olla kuigi lihtne, sest riigisektori vajadused on sageli spetsiifilised ja ehitised eriotstarbelised.

Riiklik kinnisvaraettevõte ei toeta hoonete paindlikku kasutust, kui asutuste vajadused ja ülesanded muutuvad. Samuti on RKASi ühishangetest saadav kokkuhoid turu väiksuse tõttu küsitav ja Rahandusministeeriumi sõnul väärib analüüsimist, millise hinnaga hangib RKAS turult ehitusteenuseid.

Kuigi algselt oli RKASi loomise mõte koondada sinna riigi kinnisvara haldamise vajalik kompetentsus, tekitab nüüd probleeme see, et ministeeriumid ei suuda enda hinnangul olla n-ö targad tellijad, kellel oleks küllalt erialaspetsiifilisi teadmisi, et tingimuste üle RKASiga tugevamal tasemel läbi rääkida ja hinnata kriitiliselt ettevõtte hinnakujundust. Ministeeriumid tõid ülevaate koostamise käigus esile, et eriotstarbelisemat vara haldavad asutused (näiteks sisejulgeoleku, transpordi, haridustaristu jms seonduvat) on enda võimekuse siiski osaliselt säilitanud, seega on kinnisvaraalane kompetentsus säilinud riigis ebaühtlaselt.

„Me oleme olukorras, kus värskelt heaks kiidetud „Riigi kinnisvarapoliitika põhimõtted“ on nii selle väljatöötajate hinnangul kui ka selle peamise rakendaja arvates arengukavana ebapiisav,“ ütles riigikontrolör Janar Holm. Seda, et tänavu aprillis Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud arenguplaan ei lahenda peamisi probleeme, on tunnistanud nii RKAS kui ka ministeeriumid, mis selle ettevõtte teenuseid kasutavad.

Vastuses Riigikontrollile osutas RKAS, et valitsus/Rahandusministeerium peab andma täpsed suunised, millest RKAS saaks igapäevastes kinnisvara arendusi ja remonte puudutavates otsustes lähtuda, milline on vastuvõetav hoonete seisukord ja remondi n-ö tase. RKAS nentis, et äriühinguna on nad kohustatud rahalisi riske minimeerima, kuid rõhutas, et kokkuhoidlikumad lahendused saavad alguse läbimõeldud alginvesteeringust hoonesse, nn elueakuludega arvestamisest, ning riigiasutuste soovide realistlikust ja täpsest kirjeldamisest.

Rahandusministeerium, kelle ülesanne on esitada valitsusele ettepanekud kinnisvara­korralduse parandamiseks, ootab hoopis valitsuse selget seisukohta, milliseid muudatusi riigi kinnisvarakorralduses teha. Riigi kinnisvarareform on aga kestnud juba 20 aastat, valdkonna peamised kitsaskohad on olnud teada, kuid lahendused on edenenud väga aeglaselt.

Riigikontrolliga arutades leidsid ministeeriumid valdavalt, et valitsustasandi otsuste kitsaskohaks on nende läbipaistmatus ning RKASi rahastamismeetme puhul aeganõudev protsess. Olukord, kus pole sageli selge, millistel kaalutlustel valitsus toetatavad objektid valis, ning RKASi finantseeritav investeering võtab aastaid, mille jooksul kaovad töötunnid, tõusevad hinnad ja muutub tegelik ruumivajadus, vähendab ministeeriumide arvates ka kinnisvaravajaduste (pikaajalise) kavandamise tõsiseltvõetavust.

Riigikontroll soovitab rahastada edaspidi kinnisvarakulusid riigieelarvest nii, et see soodustaks riigiasutuste pindade üürimist ja kinnisvara korrashoiuteenuste ostmist parimalt pakkujalt, mitte tingimustest sõltumata RKASilt.

Samuti soovitab Riigikontroll nõuda riigiasutustelt kinnisvaravajaduste kriitilist ja tulevikku vaatavat hindamist ning soosida seda läbipaistvate rahastamisotsuste jm asjakohaste abinõude rakendamise kaudu.

Riigikontrolli hinnangul tuleks riigihalduse ministril koostada ja esitada Vabariigi Valitsusele riigi kinnisvarapoliitika uuendatud arenguplaan, milles on kirjeldatud kinnisvara valitsemise tõhustamisele ja raha otstarbekamale kasutusele suunatud eesmärgid ning konkreetsed tegevused koos ajakava, maksumuse prognoosi ja vastutajatega.

Taustaks
Riigi kinnisvarapoliitika 2021, mille valitsus on heaks kiitnud, hõlmab peamiselt riigiasutusi (2,2 miljonit m2 hoonepinda), mille kinnisvara majandamise kulud olid 2019. aastal ca 150 miljonit ja investeeringud hoonetesse moodustasid ligikaudu 100 miljonit eurot. Rahandus­ministeeriumi sõnul on kulud viie aastaga kasvanud poole võrra. Riigikontroll rõhutab, et analüüsis riigi kinnisvarakorraldust 2021. aastal valminud riigi kinnisvarapoliitika põhimõtete ulatuses. See tähendab, et ülevaates on keskendutud peamiselt keskvalitsuse ja osa sihtasutuste kinnisvaraga seonduvale ja olukordadele, kus üheks osapooleks on Riigi Kinnisvara Aktsiaselts. Kohalike omavalitsuste ja avaliku ning valitsussektori muude osade kinnisvara, samuti riigi hoonestamata kinnisvara, sh metsamaad, ülevaates käsitletud ei ole.

Riigikontroll on riigi kinnisvara teemal varem avaldanud järgmised aruanded:
25.05.2018 – Avaliku sektori hoonete energiatõhusus
18.10.2016 – Riigi tegevus riigi kinnisvara haldamise tsentraliseerimisel

 

Priit Simson
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht
+372 640 0102
+372 5615 0280
priit.simson@riigikontroll.ee
press@riigikontroll.ee
http://www.riigikontroll.ee/

  • Postitatud: 25.08.2021 00:00
  • Viimane muudatus: 24.08.2021 23:35
  • Viimane ülevaatus: 24.08.2021 23:35

Eesmärgid, et RKAS teeniks kasumit ja oleks samas riigisektorile vajalikuks nõustajaks ja kompetentsuskeskuseks on teenuse kasutajate hinnangul omavahel vastuolus.

Riigikontroll

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid