Riigikontroll: KredEx on kriisilaene jaganud ähmaste eesmärkide ja kriteeriumidega

Priit Simson | 03.12.2020 | 12:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

TALLINN, 3. detsember 2020 – KredExile 2020. aasta riigi lisaeelarvega eraldatud pea miljardi euro erakorraliste kriisilaenude ja käenduste laialijagamise kriteeriumid ning eesmärgid on olnud ähmased, leiab Riigikontroll KredExi koroonakriisi mõju leevendamise meetmeid puudutavas ülevaates. Edasiste laenude-käenduste jagamine vajab oluliselt selgemaid reegleid, et tagada sihtrühma kuuluvate ettevõtete võrdne kohtlemine ning riigi raha parimal viisil kasutamine.

Tarvis on konkreetsemalt kindlaks määrata, millist kasu ootab riik kevadel loodud käendus- ja laenumeetmetest.  Riiklikult oluliste projektide laenumeetme puhul on vaja edaspidi paremini selgitada, milliste tunnuste alusel saab pidada projekti riiklikult oluliseks ja kellele on põhjendatud riikliku suurlaenu andmine.

Laenu- ja käendusmeetmete deklareeritud eesmärk on üldsõnaline: leevendada koroonakriisi mõju, aidates ületada likviidsusprobleeme ja kasutades ära koroonaviiruse levikust tulenevaid uusi ärivõimalusi. Võib mõista, et kevadel eriolukorra alguses kujundati lisaeelarve ja kriisimeetmed ajasurve ning piiratud info tingimustes, kuid KredExi abinõude toimivust on vaja ka hinnata, eriti nüüd, kui paljud kevadel ettevõtjate ja pankade sõlmitud kokkulepped on lõppenud või lõppemas.

„Ebaselged eesmärgid ja suur raha ei tohiks kunagi kokku saada,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm ülevaate tulemusi. „Kui Riigikontroll soovis KredExilt teada saada, kuidas toimub riiklikult olulise laenumeetme eesmärgistamine ja eesmärkide saavutamise jälgimine, soovitas KredEx seda küsida pigem Vabariigi Valitsuselt. Selle põhjuseks võib olla see, et nad ise rahastamisotsuste ettevalmistajana ei tea seda täpselt.“ 

Ettevõtete huvi või vajadus KredExi toe järele on seni osutunud arvatust kordades väiksemaks. Poole aastaga on kasu saanud 5% kevadel prognoositud ettevõtetest ehk laenu- või käenduslepinguni on jõudnud ca 300 ettevõtet prognoositud enam kui 6000 asemel. Pelgalt raha ärakasutamine ei tohigi olla eesmärk, kuid KredExi meetmete vähene kasutus osutab vajadusele tunda paremini ettevõtjate vähese huvi põhjusi ja jälgida turgu.

KredExi erakorraliste meetmete kasutamise prognoos märtsis 2020 ja tegelik kasutamine 23.11.2020. a seisuga (miljonites eurodes)

 

Prognoositud taotlejate / tehingute arv

Allkirjastatud lepingute arv

Meetme eelarve

Allkirjastatud lepingute maht

Erakorraline laen,

475

129

550

218,9

sh erakorraline käibekapitalilaen

375

104

500

209,9

sh erakorraline laen riiklikult olulistele projektidele

 –

4

186,4

sh erakorraline investeerimislaen

100

25

50

9,0

Erakorraline käendus,

5859

217

300

55,6

sh erakorraline käendus olemasolevatele pangalaenudele

5859

132

300

35,0

sh erakorraline käendus uutele pangalaenudele

 –

63

 –

18,6

sh erakorraline väikelaenu käendus

 –

14

 –

0,6

sh erakorraline käendus majutus- ja toitlustus­sektorile, reisibüroodele ja reisikorraldajatele

 –

8

 –

1,4

sh erakorraline käendus riiklikult olulistele projektidele

 –

0

 –

0

KOKKU

6334

346

850

274,5

Allikas: Riigikontroll KredExi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmete põhjal. https://www.kredex.ee/covid19/

Ülevaate koostamise käigus analüüsis Riigikontroll KredExi riiklikult oluliste projektide laenumeedet, millest saab taotleda laenu summas 10 miljonit eurot ja enam. Selgus, et laenumeetme tingimused ja riikliku olulisuse hindamise kriteeriumid on üldised ning seetõttu on ka taotluste menetlemine olnud paljuski läbipaistmatu.  

Jääb selgusetuks, kuidas pidanuks ettevõtja saama ministri heakskiidu oma laenutaotlusele juba enne, kui esitas taotluse KredExile, nagu nõuti meetme tingimuste järgi, mis kehtisid kuni juuni keskpaigani.

Vabariigi Valitsus andis Tallinki laenule heakskiidu üks päev pärast tingimuste kehtima hakkamist ehk enne meetme sisulist avanemist.

Ehkki KredExi erakorraline laenumeede eeldab riiklikult oluliste laenutaotluste sotsiaal-majandusliku mõju hindamist, ei suutnud KredEx ülevaate tegemise käigus sisuliselt selgitada, kuidas seda mõju hinnatakse ja mismoodi kujundatakse valitsusele ettepanek, milline taotlus on riiklikult oluline ja milline mitte.

Vabariigi Valitsusele laenuotsuste tegemiseks esitatud materjalidest selgub, et näiteks 100 miljoni eurose Tallinki laenu puhul oleks KredEx vajanud nende endi sõnul kaalutletud ettepaneku tegemiseks rohkem aega. 39,4 miljoni eurose Porto Franco otsuse puhul hoiatas KredEx valitsust, et laenu andmisega võib kaasneda nii KredExi kui ka valitsuse maine kahjustamise risk, sest avalikkuse silmis on projekti riiklik olulisus küsitav.

Porto Franco projekt sai positiivse laenuotsuse veel enne, kui määrati kindlaks, millist kinnisvaraarendust saab pidada riiklikult oluliseks objektiks. Laenu andmise järel kirjutati toetustingimustesse täiendav mahupiirang, mis kitsendas võimalike kinnisvara­arendajatest taotlejate ringi.

Riigikontroll järeldas ülevaate koostamise käigus, et ettevõtjaid on meetme tingimuste muutmisest teavitatud puudulikult. Seetõttu pole kindel, kas praegune protsess tagab sihtrühma kuuluvate ettevõtete võrdse kohtlemise ning riigi raha parimal viisil kasutamise.

Lisaks on ebaselge, millisest allikast antakse laenu riiklikult olulistele projektidele. Kui neid rahastatakse meetmest, millele on viidanud KredEx, siis selleks Riigikogu 2020. aasta lisaeelarvega luba pole andnud.

Kui riiklikult oluliste projektide laenumeetmega otsustatakse jätkata, tuleks panna paika konkreetsed kriteeriumid, mille alusel liigitavad KredEx ja Vabariigi Valitsus projekti riiklikult oluliseks või mitteoluliseks. Riigikontrolli hinnangul tuleb analüüsida, kas ja millistel tingimustel on põhjendatud riiklikult oluliste projektide laenumeetmega jätkamine.

Samuti tasuks otsustada, kas riigi eesmärkide (kulu)tõhusamaks saavutamiseks tuleks edaspidi erakorraliste ettevõtete toetusmeetmete puhul keskenduda otselaenude asemel käendustele.

Riigikontroll jälgib meetme „Erakorraline laen riiklikult olulistele projektidele“ elluviimist ka edaspidi ning on alustanud täiendavat KredExi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse meetmete analüüsi, et selgitada välja konkreetsete projektide toetamise asjaolud.

Taustaks

Riigikontroll analüüsis riigi 2020. aasta lisaeelarvest ja 28. aprillil 2020 vastu võetud Vabariigi Valitsuse üldmäärusest lähtudes eelkõige järgmist:

  • kuidas KredExi erakorralised meetmed ettevõtete toetamiseks kujundati, mida riik nende elluviimisega soovib saavutada ja kuidas tulemusi jälgib;
  • kas KredExi toetusmeetme „Erakorraline laen riiklikult olulistele projektidele“ menetlus- ja otsustusprotsess on nii KredExi kui ka Vabariigi Valitsuse tasandil selge, läbipaistev ning loob eeldused ettevõtete võrdseks kohtlemiseks;
  • kui palju ettevõtteid on KredExi erakorralistest meetmetest tuge taotlenud, saanud ja kas see vastab meetmete väljatöötamisel riigi seatud ootustele.

Riigikontroll analüüsis KredExi kaudu ettevõtetele abi andmise aluseid (meetmete tingimusi) ja protsessi, kuidas riiklikult oluliste projektide tarvis laenutaotlusi menetleti ning otsus tehti, mitte Vabariigi Valitsuse iga üksikotsust ja selle (poliitilist) põhjendatust.

 

Priit Simson
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht
+372 640 0102
+372 5615 0280
priit.simson@riigikontroll.ee
press@riigikontroll.ee
http://www.riigikontroll.ee/

 

 

 

  • Postitatud: 03.12.2020 12:00
  • Viimane muudatus: 03.12.2020 13:24
  • Viimane ülevaatus: 03.12.2020 13:24

„Ebaselged eesmärgid ja suur raha ei tohiks kunagi kokku saada,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm ülevaate tulemusi.

Postimees/ Scanpix

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid