Riigikontroll: hoolekandeteabe kogumisel koormab omavalitsus põhjendamatult inimest ja riik omavalitsust

Priit Simson | 18.12.2019 | 15:47

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

TALLINN, 19. detsember 2019 – Riigikontrolli audit näitas, et teabe kogumine omavalitsuste sotsiaaltöö käigus, selle teabe haldamine ja kasutamine ei ole hästi korraldatud. Tulemuseks on nii ülemäärane koormus kui ka fakt, et kogutud teavet ei kasutata parimal moel ära. Probleem lähtub suuresti riigi arendatud infosüsteemist STAR, mida ei ole selle asutamisest saati suudetud 10 aasta jooksul loodetud viisil tööle saada.

Sotsiaalteenuste ja -toetuste taotlemisel nõutakse inimeselt sageli teavet, mida omavalitsus saaks ise hankida riigi või enda andmekogudest, või teavet, millel ei ole menetluse seisukohast määravat tähendust. Auditeeritud omavalitsuste (Tallinn, Pärnu, Jõhvi) taotlusvormidel oli sedalaadi andmevälju ca 20% ulatuses.

Selle põhjuseks tõid omavalitsused peamiselt puudused ja tõrked riiklikus sotsiaalteenuste ja ­toetuste andmeregistris (STAR), mida riik on omavalitsuste sotsiaaltöö abivahendina üritanud aastaid juurutada. STAR tuleb mõistagi korda teha, kuid teabe hankimiseks riigi andmekogudest on omavalitsusel teisigi võimalusi, mida seniks kasutada. Inimese poole on põhjendatud pöörduda, kui muud mõistlikud viisid andmete kogumiseks on ära kasutatud. Omavalitsuste praktika oli samas erinev ja oli näiteid, kuidas tulemuseni jõuab ka inimest vähem koormates. Näiteks kui Pärnus ootas toimetulekutoetuse taotlejat 50 lahtriga vorm, piirduti Tallinnas Lasnamäe linnaosas vormiga, millel oli 17 lahtrit.

Koormav on ka erinevate taotlusvormide suur hulk, mille seast õige leidmine ei pruugi olla lihtne. Vähe on n-ö universaalseid taotlusvorme, millega abivajaja saaks väljendada oma vajadusi mitme teenuse-toetuse kohta korraga. Kesised on ka võimalused ajada omavalitsusega hoolekande asju e-kanalite kaudu, kui selleks peaks soov tekkima. Näiteks ei olnud sageli võimalik veebilehelt võtta teenuse-toetuse taotlusvormi, rääkimata võimalusest seda elektrooniliselt täita ja edastada. E-riigile kohased teenused, mis osalt või täielikult automatiseeritud, on omavalitsuste korraldatud hoolekandes pigem erandlikud.

Samuti selgus, et inimeselt kogutud teavet dubleeritakse sageli ning üks ja sama teave on sageli korraga mitmes hoiukohas (paberkaustades, infosüsteemides). Lisaks on erineva sisuga teave eri hoiukohtades hajali (nt taotlus paberkaustas, andmepäringute vastused STARis, osa arvestusi Excelis). On alust väita, et kuigi kogutakse palju teavet, jääb selle väärtus paljuski realiseerimata. Põhjalikumaid analüüse, et tuvastada riske, hinnata meetmete mõju, korrigeerida neid jne, ei tehta. Osalt on see tingitud teabehalduse paberikesksusest, kuid ka infosüsteemidesse kantud teabe kehvast kvaliteedist.

Riigi arendatud infosüsteemist STAR ei ole kujunenud omavalitsusi loodetud viisil toetavat tööriista. Süsteem on küll põhimõtteliselt vajalik, kuid STARi sagedased tehnilised tõrked, toimeloogika probleemid jms on toonud ebamõistlikku tööd juurde. Sotsiaalministeerium ei ole suutnud neid probleeme kümne aasta jooksul otsustavalt lahendada.

STARist lähtuvad probleemid võimendavad omakorda mitmeid teisi eelkirjeldatud probleeme (nt inimeste koormust andmete esitamisel, teabe dubleerimist). Pärast STARi üleandmist Sotsiaalkindlustusametile on asjad hakanud liikuma õiges suunas, kuid jätkuvalt ei ole selge, kas ja millal saavad omavalitsuste tõstatatud probleemid lahenduse.

Teabe esitamine riigile on omavalitsuste jaoks arvestatav koormus. Andmeid tuleb kanda korrapäraselt nii mainitud STARi kui ka esitada kord aastas statistilisi aruandeid. Iseäranis koormav on statistiline aruandlus (11 erinevat aruannet), mille jaoks vajalike andmete kokkusaamine võib võtta päevi. Omavalitsused ise neid andmeid sellisel kujul sageli ei kasuta. Riigikontroll leidis veel, et statistilise aruandluse koormus ei ole andmete tegeliku vajadusega mõistlikus tasakaalus. Sotsiaalministeeriumi toodud näited andmete kasutamise kohta ei veena, et kogu andmestikku selle praeguses detailsuses on järjepidevalt vaja. Kasutamine on sageli ühekordse iseloomuga või kogumise eesmärgiga nõrgalt seotud (artiklid ajakirjanduses, ministeeriumi visiitide ettevalmistamine jms).

Auditis tõstatatud probleemide lahendamiseks tegi Riigikontroll soovitusi nii omavalitsustele, Sotsiaalministeeriumile kui ka Sotsiaalkindlustusametile.

 

Priit Simson
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht
+372 640 0777
+372 5615 0280
priit.simson@riigikontroll.ee
press@riigikontroll.ee
http://www.riigikontroll.ee/

  • Postitatud: 18.12.2019 15:47
  • Viimane muudatus: 19.12.2019 12:30
  • Viimane ülevaatus: 19.12.2019 12:30

*

Riigikontroll

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid