Riigikontroll: Rail Balticu tähtaegne valmimine pole ilmselt realistlik

Toomas Mattson | 04.12.2019 | 21:18

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

TALLINN, 5. detsember 2019 – Riigikontrolli audit näitas, et Rail Balticu raudteeprojekti puhul on tekkinud tegevuste elluviimisel, sealhulgas Eesti vastutada olevas osas hilinemisi ja osa tegevuste maksumuse prognoosid on suurenenud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) sõnul teevad projekti osapooled kõik endast oleneva, et projekt valmiks kokku lepitud tähtajaks ehk 2026. aastaks. Auditis tuvastatud asjaolud näitavad siiski, et projekti tähtaegne valmimine pole ilmselt realistlik ja tegevuste maksumus ületab esialgseid prognoose, kuid see on selliste suurprojektide puhul olnud pigem tavaline.

Riigikontrolli analüüs näitas, et Eesti riigi vastutusel olevad tegevused on keskmiselt rohkem kui kaks aastat rahastuslepetes kokku lepitud lõpptähtaegasid ületanud või ületamas.

Näiteks hilineb Eesti tegevustest Pärnu ja Ülemiste reisiterminali ehitus prognoosi kohaselt 5 aastat. MKMi väitel valmivad need siiski hiljemalt 2026. aastaks. Euroopa Komisjonile saadetud aruannetes on toodud hilinemiste põhjustena välja põhjalikumate uuringute tegemise vajadus, hanke või konkursi luhtumine ning kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse oodatust hilisem kehtestamine. RB projekti Eesti osa peamise elluviija, RB Estonia OÜ sõnul on hilinemist põhjustanud ka projekti koordinaatori ehk Lätis asuva ettevõtte RB Rail ASi tegevuste, näiteks projekteerimisjuhiste koostamise hilinemine.

Kogu Rail Balticu projekti tegevused kolme riigi peale kokku on keskmiselt poolteist aastat rahastuslepetes kokku lepitud ajakavast maas. Eesti on soovinud Rail Balticu projektiga võimalikult kiiresti edasi liikuda ja on seetõttu teiste Balti riikidega võrreldes võtnud rahastuslepete kohaselt korraga ette rohkem tegevusi – rahastuslepetes kokku lepitud 71st tegevusest on Eesti vastutuses 27.

Kui liikmesriik ei suuda aga kaasrahastust õigel ajal ära kasutada, on Euroopa Komisjonil õigus raha tagasi küsida. Samas on poolte kokkuleppel võimalik rahastusleppeid muuta, sealhulgas pikendada tegevuste elluviimise tähtaegasid ning jaotada tegevusi osadeks. Rahastuslepete elluviimise pikendamist on ministeeriumid ja RBR ka juba taotlenud.

Rail Balticu projekti Eesti riigi vastutusel olevate tegevuste maksumuse prognoos on kasvanud 31,7 miljonit eurot ehk 13,9% võrreldes Euroopa Liiduga (EL) sõlmitud kolmes rahastusleppes kokku lepitud eelarvega. Näiteks läheb prognoosi kohaselt raudtee teiste taristutega ristumiste esimene ehitusetapp 20,5 miljonit eurot rahastusleppes kokku lepitust kallimaks, samuti prognoositakse Pärnu ja Ülemiste terminali ehitamise kallinemist. Euroopa Komisjon rahastab projekti tegevusi aga rahastuslepetes kokku lepitud eelarve ulatuses ning kõik ülekulud tuleb katta liikmesriikidel ise. Kallinemine on olnud põhjustatud muu hulgas maksumuse prognooside täpsustumisest. Samas on suurte projektide puhul olnud maksumuse suurenemine ning ajakava pikenemine pigem tavapärane.

Rail Balticu raudtee rajamise rahastamine kuni selle valmimiseni on läbi mõtlemata. Rail Balticu projekti elluviimise rahastamine ELi Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF-rahastu) kaudu toimub tegevuste kaupa taotluste alusel erinevatel ELi eelarveperioodidel, mistõttu ei ole kindlust, millises mahus ja millise toetusmääraga on võimalik saada ELi kaasfinantseering raudtee lõpuni ehitamiseks. Euroopa Komisjon on siiski avaldanud korduvalt poliitilist toetust Rail Balticu valmimisele ja peab seda prioriteetseks taristuprojektiks ELis. Projekti rahastamist planeeritakse riigieelarve strateegias ja riigieelarves ehk kokku viieks aastaks ette.

Perioodil 2010–2023 on projekti Eesti osa arendamiseks kulutatud ja kavas kulutada kokku 433,9 miljonit eurot, mis moodustab RB projekti Eesti osa eeldatavast maksumusest 32,1%. See omakorda tähendab, et vähemalt 67,9% projekti täpsem rahastamisprognoos, sh omafinantseeringu võimalikud rahastusallikad, praegu puuduvad. Riigikontroll soovitas ka oma 2017. aastal koostatud ülevaates, et riik peaks välja töötama plaani Rail Balticu projekti rahastamiseks ning stsenaariumid juhuks, kui Euroopa Liidu kaasrahastuse määr osutub planeeritust väiksemaks või projekt kallineb. Seda pole seni tehtud.

Riigikontrolli audit näitas ka, et Rail Balticu projekti hangete korraldamiseks ja lepingute haldamiseks on Eestis jagatud ülesanded ja vastutus ning toimitud üldjoontes seaduste ja kokkulepitud reeglite kohaselt. Enamiku hangete korraldamise ja lepingute haldamise eest vastutab RBE, kes on oma ülesannetega seni valdavalt hästi hakkama saanud. Kehtestatud on asutusesisesed korrad ja juhendid, mida on hangete korraldamisel ja lepingute haldamisel üldiselt ka järgitud.

Projekti Eesti osa järelevalve korralduses ning riskide ja muudatuste juhtimisel esineb siiski probleeme. Kuigi enamikku Eesti vastutuses olevaid Rail Balticu projektiga seonduvaid tegevusi viib ellu Rail Baltic Estonia OÜ, vastutab siiski nende tegevuste õigeaegse ja eelarvekohase elluviimise eest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM).

Samas pole MKM paika pannud, kuidas tehakse järelevalvet RBE tegevuse üle ning kuidas juhitakse projektis ettetulevaid olulisi muudatusi, näiteks märkimisväärset ajakava pikenemist või kulude suurenemist. Auditi ajal taastati küll projekti juhtrühm, mille peamine eesmärk on tagada regulaarne infovahetus projektiga seotud poolte vahel ning kokkulepete saavutamine juhtkondade tasemel, kuid selle töö tulemusi polnud Riigikontrollil veel võimalik hinnata.

Riigikontroll soovitas Rail Balticu projekti tõhusamaks arendamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil töötada välja projekti muudatuste juhtimise ning järelevalve korraldus, sealhulgas määrata kindlaks MKMi roll ning vajalikud protseduurid. Lisaks soovitas Riigikontroll MKMil analüüsida koostöös Rahandusministeeriumiga projekti rahastamise riskide vähendamiseks võimalikke rahastamise stsenaariumeid ja koostada rahastamise prognoosid.

Majandus- ja taristuministri hinnangul on Rail Balticu raudtee rajamiseks varem kokku lepitud tähtajad jätkuvalt realistlikud ning MKM koos teiste RB projekti pooltega teeb pidevat tööd, et RB raudtee valmiks 2026. aastaks. Ministri hinnangul on projekti Eesti osapoolte rollid ja vastutus lepingutega reguleeritud ning ministeerium on planeerinud RB raudtee rajamise rahastamise vajalikul määral ette, järgides kõiki seadustes toodud kohustusi ja võimalusi. Samas märkis minister, et Riigikontrolli soovitused projekti rahastamise stsenaariumite analüüsimiseks on küsitavad seaduste ja määrustega paika pandud riigieelarve planeerimise ja koostamise põhimõtete, sealhulgas riigieelarve universaalsuse põhimõtte seisukohast, ning nende täitmine võib rikkuda põhiseaduses sätestatud parlamendireservatsiooni ning Riigikogu finantspädevuse põhimõtteid. Riigikontrolli hinnangul ei piira projekti eelarve detailsem analüüsimine ja stsenaariumite koostamine Riigikogu õigusi ega otsustuspädevust.

Rahandusminister vastas Riigikontrollile, et auditiaruandes kirjeldatud olukord, kus projekti suurema kuluga perioodi rahastamisprognoos puudub, on põhjendatud riigisisese poliitilise tahte ja riikidevahelise kokkuleppe puudumisega selle kohta, kas suurema omafinantseeringu korral jätkatakse projekti. Minister pidas sarnaselt Riigikontrolliga oluliseks probleemiks, et pole loodud stsenaariume juhuks, kui Eesti eelarvest oleks vaja oluliselt suuremaid summasid, kui praegu on kavandatud. Rahandusministri sõnul pole põhjust kahelda, et ka järgnevatel aastatel leitakse riigieelarvest omafinantseeringu raha kuni 19% ulatuses ehitusmaksumusest. Samas leidis rahandusminister, et juhul kui ELi toetus RB projekti elluviimiseks peaks osutuma eeldatust väiksemaks, tuleb põhjalikult kontrollida kogu projekti sotsiaal-majanduslikku tasuvust, sisulist põhjendatust ja trassi valikuid. Rahandusministeeriumi seisukoht on, et projekti osapoolte vahel tuleb rääkida läbi ja leppida kokku elluviimise uus, muudetud ajakava või projekti peatamine, sest Balti riigid ei saa oma eelarvest suure tõenäosusega rahastada projekti elluviimist selle tasuvusanalüüsis välja toodust oluliselt erineva osaluse määra ja mahu korral. Rahandusministri hinnangul tuleb pidada alusetuks majandusministeeriumi hinnangut, et raudtee ehitatakse valmis ka ilma Euroopa Liidu toetuseta.

Projekti Eesti osa peamisel elluviijal, Rail Baltic Estonia OÜl soovitas Riigikontroll arendada riskide õigeaegseks avastamiseks ja maandamiseks edasi riskijuhtimissüsteemi selliselt, et see aitaks leevendada projekti tegevuste kallinemist ja tegevuste venimist. Samuti soovitas Riigikontroll dokumenteerida tegevuste läbipaistvuse ja kontrollitavuse tagamiseks hangete korraldamise ning lepingute haldamise arutlused ja otsused, riskitöögrupi kohtumised, hankekomisjoni liikmete valik ning hankeplaani muutmise põhjused. Rail Baltic Estonia OÜ juhatuse esimees nõustus valdavalt Riigikontrolli soovitustega ning märkis, et projekti arenedes on plaanis sisemisi eeskirju ja juhendeid regulaarselt täiendada ning seejuures võtta arvesse Riigikontrolli soovitused.

Riigikontrolör Janar Holm ütles auditi tulemusi kommenteerides:

„Kuidagi ei tohi tekkida olukord, kus meil on mõne aasta pärast valmis küll Ülemiste reisiterminal, Pärnu reisiterminal ning mõned raudteesillad, kuid puudub raudtee nende vahel ning piisav raha selle ehitamiseks. Samuti ei tahaks mõelda stsenaariumile, kus Rail Baltic lõpeb süda-Euroopa poolt vaadates Das Baltikumi pealinnas Riias. Riia ja Helsingi vahel oleks aga üks isoleeritud ääremaa, provints.

Et Eestiga seda ei juhtuks on vajalik loomulikult ka väga tugev poliitiline tahe ja toetus. Riigikontroll rõhutas juba 2017. aastal tehtud ülevaates, et Rail Balticu puhul on algusest peale otsuste tegemisel olnud määraval positsioonil geopoliitilised kaalutlused.

Lootus, et rong sõidab edasi ka siis, kui piilupart tukub, ei täitunud ei tuntud lastelaulus ega lähe nii ka päriselus. Juht peab olema, juht peab aru saama, et ta juhib, juht peab vastutama ja juht peab ette nägema kogu teekonda ja riske sellel teekonnal.

Lähiajal on valmimas Eesti, Läti ja Leedu riigikontrolli-asutuste ühisaudit kogu Rail Balticu projekti juhtimise kohta. Sealt saab aimu, mis saab siis, kui veduri juhtkangide juures on mitu piiluparti, kes igaüks tõmbab kangi ise suunas.“

Taustaks:

2018. aastal alustasid Eesti, Läti ja Leedu kõrgeimad auditiasutused Rail Balticu projekti ühisauditiga, mille eesmärk oli analüüsida, kuidas projekti rahastamine, hangete läbiviimine ja lepingute haldamine on korraldatud. Paralleelselt analüüsis Riigikontroll projekti elluviimist Eestis ja koostas selle kohta eraldi aruande.

Kogu projekti elluviimist kirjeldab kolme Balti riigi kõrgeima auditiasutuse ühise auditi aruanne, mis avaldatakse 2020. aasta jaanuaris Eestis, Lätis ja Leedus üheaegselt.

Rail Baltic on iseseisva Eesti Vabariigi ajaloo suurim taristuprojekt, seda nii maksumuselt kui ka mastaabilt. Tallinnast Leedu-Poola piirini kulgeva raudtee kogupikkuseks on planeeritud 870 kilomeetrit, millest Eesti riigi territooriumile jääb 213. Rail Balticu projekti elluviimine maksab 2017. aastal koostatud tasuvusanalüüsi kohaselt 5,79 miljardit eurot. Sellest 1,35 miljardit kulub raudtee väljaehitamiseks Eestis, 1,97 miljardit Lätis ja 2,47 miljardit Leedus. Kolm Balti riiki sõlmisid 2017. aastal kokkuleppe, millega võtsid kohustuse ehitada Rail Balticu raudtee 2025. aastaks valmis ning tagada selle kasutusvalmidus aastaks 2026. Kuni 85% ulatuses rahastab projekti Euroopa Liit, ülejäänu tuleb Eestil, Lätil ja Leedul endal maksta.

 

Toomas Mattson
riigikontrolöri nõunik
+372 640 0765
+372 513 4900
[email protected]
[email protected]
www.riigikontroll.ee

 

  • Postitatud: 04.12.2019 21:18
  • Viimane muudatus: 06.12.2019 13:17
  • Viimane ülevaatus: 06.12.2019 13:17

Rail Baltic on iseseisva Eesti Vabariigi ajaloo suurim taristuprojekt, seda nii maksumuselt kui ka mastaabilt.

Rail Baltic

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid