Riigikontrolör Janar Holm aastaraportis: e-riik ei tähenda üksnes uusi arendusi, vaid ka vana vajab käigus hoidmist

Priit Simson | 11.11.2019 | 10:42

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 11. november 2019 – Riigikontrolör Janar Holm andis täna Riigikogu esimehele Henn Põlluaasale üle Riigikontrolli aastaaruande, mis sel aastal keskendub Eesti e-riigi arenguvõimalustele ja riskidele.

Riigikontroll järeldas oma aruandes, et ehkki Eesti kui e-riigi rahvusvaheline maine on hea, oleme mitmete edasist arengut mõjutavate näitajate poolest vajumas keskmike sekka.

„Peame aru saama, et kuigi e-riik aitab meid paljuski efektiivsema ja odavama halduse poole, on tarvis seda ka ülal pidada, mis tähendab järjest suuremaid kulusid, mida aga ei märgata või ei taheta teha,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm.

Riigiasutuste IT-juhid, kellega aruande tegemise käigus suheldi, tõid välja, et lihtsam on raha saada uuteks arendusteks kui olemasoleva süsteemi toimimas hoidmiseks või ajakohastamiseks. „Riigikontroll lähtub põhimõttest, et Eesti peab olema isemajandav. Kui IT-süsteemide loomiseks saab kasutada Euroopa Liidu tõukefondide raha ja ülalpidamiseks mitte, siis sealt algavadki raskused,“ sõnas riigikontrolör, kes tuletas meelde, et välisrahastuse osa lähiaastatel langeb. Asutuste IT-ekspertide hinnangul peaks iga-aastane hoolduskulu ulatuma viiendikuni arenduse maksumusest.

Riigikontrolör hoiatas, et ajale jalgu jäänud ja alarahastatud IT-süsteemid võivad hakata takistama poliitiliste otsuste elluviimist, sest süsteem lihtsalt ei tule kavandatud muudatustega toime. Samuti võib halvasti läbi mõeldud ja tellija poolt ebapiisava tähelepanuga läbi viidud IT-arendus teha asjaajamise hoopiski aeglasemaks.

„E-riik kõigi oma teenustega on juba pikalt olnud Eesti rahvusliku uhkuse allikas, kuid aruande tegemise käigus tuvastasime, et on üsna raske saada ettekujutust, mis see uhkus meile maksma läheb,“ jätkas Holm. „Korralised IT-ülalpidamiskulud on raamatupidamises arvestatud üldiste majanduskulude hulka.“ Holm avaldas lootust, et järgnevatel aastatel on võimalik saada sama täpne ülevaade riigiasutuste IT-kuludest, nagu see kehtib kaitsekulude puhul.   

Riigikontrolli arvestuste kohaselt on keskvalitsuse IT-valdkonna haldus- ja personalikulud kasvanud aastatel 2016–2018 ligikaudu 30 protsendi võrra, mis on arvestatav kasv, kuid tuleb arvesse võtta, et muu maailm areneb äärmiselt kiiresti ja seniste süsteemide töös hoidmise kulud hakkavad alles selguma.

Aastaaruandes on Riigikontroll keskendunud ka Eesti seni eesrindlikuks peetud e-tervise süsteemile, mis aga tegelikkuses ei tööta veel kaugeltki nii, nagu algselt eesmärgiks seati. Kaks kolmandikku haiglatest peavad tervise infosüsteemi ebamugavaks, ligi pooled osutavad, et see ei sisalda vajalikke terviseandmeid. „Arstid veedavad patsiendiga kohtumisel liiga suure osa ajast e-tervisest andmeid otsides,“ osutas Holm.

Aruandes on välja toodud seegi, et sotsiaalhoolekande valdkonnas kogutakse abivajajatelt andmeid, mida tegelikult pole toimingute seisukohalt vaja või mida saaks mujalt. „E-riik peab tegema elu lihtsamaks. Kord riigile esitatud andmeid ei peaks inimene avalike teenuste saamiseks uuesti ja uuesti esitama,“ ütles Holm, kes osutas, et praegu kogutakse andmeid vähemalt viiendiku jagu liiga palju. „Sotsiaalvaldkonna infosüsteem STAR pidi andmete kättesaadavust hõlbustama, kuid kümne aasta jooksul pole probleemid leevenenud.“

Aruande kohaselt on Eesti e-riigi peamine risk oskustega inimressursi ja ajakohase taristu puudus.

Priit Simson
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht
+372 640 0777
+372 5615 0280
priit.simson@riigikontroll.ee
press@riigikontroll.ee
http://www.riigikontroll.ee/

***

Allalaadimiseks: Riigikontrolli aastaraporti täistekst (pdf)

Aastaraporti jooniste algandmed (Excel)

Riigikontrolli aastaraporti „#e-riik“ peatükkide tekstiosad vabaks allalaadimiseks ja kasutamiseks (Wordi-versioon, kust on eemaldatud kujunduselemendid ja illustratsioonid. Aruandes olevad joonised on jpg-formaadis allalaaditavad eraldi vastava peatüki juures olevate linkide kaudu.)

Riigikontrolör Janar Holm saatesõna:

Eesti e-riik elab, kuid … (Word, docx-versioon)

Peatükk: Eesti peab toime tulema tugevnevas rahvusvahelises konkurentsis  (Word, docx-versioon)

Selle peatüki juurde kuuluvad tabelid ja joonised (jpg):

Joonis 1. Eesti koht e-riigiga seotud edetabelites

Peatükk: Aina rohkem on e-riigiga seotud võimalusi ja soove, arvestada tuleb ka e-riigi ülalpidamisega (Word, docx-versioon)

Selle peatüki juurde kuuluvad tabelid ja joonised (jpg):

Joonis 2. Vaadeldud asutuste IT-valdkonna kogukulude jagunemine aastatel 2016–2018 (miljonites eurodes)

Joonis 3. IT-töötajate keskmine kuu brutopalk aastatel 2016–2019 (eurodes)

Joonis 4. IT-tugiteenuste korraldus Eestis

Peatükk: E-tervis ei ole ikka veel hästi toimiv tööriist ega anna arstile andmetest loodetud ülevaadet (Word, docx-versioon)

Selle peatüki juurde kuuluvad tabelid ja joonised (jpg):

Joonis 5. HVA-haiglates kasutusel olevad haiglainfosüsteemid

Joonis 6. Patsiendiportaali kasutatavus 2016.–2018. aastal sisselogimiste arvu järgi

Peatükk: Põhjendamatu bürokraatia hoolekandega seotud andmete kogumisel: omavalitsused koormavad liigselt abivajajaid ja Sotsiaalministeerium omavalitsusi  (Word, docx-versioon)

Peatükk: Andmekogude registreerimata jätmine võib põhjustada andmete kogumise dubleerimist. Valdkonna rahastamisvajadus kasvab (Word, docx-versioon)

Selle peatüki juurde kuuluvad tabelid ja joonised (jpg):

Tabel 1. Keskkonnaministeeriumi haldusala andmekogud

Lisa 1. Eesti positsioon e-riigiga seotud rahvusvahelistes edetabelites (Word, docx-versioon)

Selle peatüki juurde kuuluvad tabelid ja joonised (jpg):

Lisa 1. Eesti positsioon e-riigiga seotud rahvusvahelistes edetabelites

Lisa 2. Riigikontrolli varasemaid soovitusi e-riigi teemal (Word, docx-versioon)

 

  • Postitatud: 11.11.2019 10:42
  • Viimane muudatus: 19.11.2019 11:39
  • Viimane ülevaatus: 19.11.2019 11:39

Halvasti läbi mõeldud ja tellija poolt ebapiisava tähelepanuga läbi viidud IT-arendus võib teha asjaajamise hoopiski aeglasemaks.

Scanpix Baltics

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid