15 kõrgeima auditiasutuse ja Euroopa Kontrollikoja ühisaudit: paljud Euroopa riigid ei suuda täita õhukvaliteedi kohta õigusaktidega seatud nõudeid, Eesti on erandiks

Toomas Mattson | 30.01.2019 | 12:15

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

30. jaanuar 2019 – Paljud Euroopa riigid ei ole suutnud täita välisõhu kvaliteedi nõudeid, mis on seatud rahvusvaheliste (mh Euroopa Liidu) õigusaktidega. Peale selle ei ole paljud riigid suutnud rakendada tõhusaid meetmeid õhukvaliteedi parandamiseks ja seega kodanike tervise kaitseks. Kõigile asjassepuutuvatele Euroopa Liidu nõuetele vastab üksnes Eesti.

Nii ilmnes koostööauditist, mille aruande panid kokku Hollandi ja Poola kõrgeim auditiasutus ja mille tegid 14 Euroopa kõrgeimat auditiasutust, sealhulgas Eesti Riigikontroll. Lisaks osalesid auditis Iisraeli kõrgeim auditiasutus ja Euroopa Kontrollikoda, kelle eesmärk oli teha kindlaks, kas kõnealuste riikide valitsused rakendavad meetmeid õhukvaliteedi parandamiseks. Audit korraldati kõrgeimate auditiasutuste Euroopa organisatsiooni keskkonnaauditi töörühma (EUROSAI WGEA) eestvõttel. Töörühma juhib Eesti riigikontroll.

Suured erinevused

Koostööauditist selgus, et 15 auditis osalenud riigi näitajad oma maa välisõhu kvaliteedi kohta erinevad suuresti. Skaala ühes otsas oli Eesti, kelle välisõhu kvaliteet on vastavuses kõigi asjakohaste nõuetega. Teises otsas olid riigid, kelle Euroopa Komisjon on hiljuti kaevanud Euroopa Kohtusse seoses sellega, et nad ei suuda jätkuvalt järgida välisõhu saasteainete piir- ja sihtväärtusi.

Auditis osalesid Bulgaaria, Albaania, Gruusia, Eesti, Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Kosovo, Ungari, Moldova, Hollandi, Šveits, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Hispaania kõrgeim auditiasutus. Lisaks osalesid Iisraeli kõrgeim auditiasutus ning Euroopa Kontrollikoda.

Koostööaudit põhineb kõigis osalenud riikides korraldatud riiklikel audititel ja Euroopa Kontrollikoja auditil. Eesti välisõhu kvaliteediga ei ole suuri probleeme ja Euroopa riikide võrdluses on Eesti õhk üks puhtamaid. Aastatel 2014–2016 on esinenud üksikute saasteainete piirväärtuste ületamist (nt benso(a)püreen ja vesiniksulfiid), kuid need probleemid on lokaalse loomuga (nt ahiküttest tingitud probleemid Tartus ja põlevkivitööstusest põhjustatud probleemid Kohtla-Järvel). Sellegipoolest tuleb Eestil välisõhu seisundi parandamisega edasi tegeleda, sest Euroopa Liidu nõuded on muutumas rangemaks ja heitkoguste vähendamisele seatakse uusi ambitsioonikamaid eesmärke.

Euroopa Liidu direktiiv

2008. aastal seadis Euroopa Liit suurele hulgale õhusaasteainetele piir- ja sihtväärtused. Peamised saasteained on tahked osakesed (mis tekivad energia tarbimisel ja liikluses), lämmastikoksiidid (tekivad liikluses ja energia tootmisel) ja vääveldioksiid (tekib tahkete fossiilkütuste (nt kivi- ja pruunsöe, põlevkivi) põletamisel). Kõnealune direktiiv kohustas liikmesriike analüüsima õhukvaliteeti oma liikmesriigis, esitama tulemused Euroopa Keskkonnaametile ja koostama kavad, kuidas saasteainete piir- ja sihtväärtuste ületamise korral õhukvaliteeti parandada. Juhul kui liikmesriigid direktiivi ei täida, on Euroopa Komisjon volitatud rakendama meetmeid. Viimase abinõuna on komisjonil õigus algatada menetlus Euroopa Kohtus.

Enneaegsed surmad

Kõigist keskkonnasaaste liikidest on õhusaaste selgelt suurim tervist ohustav tegur maailmas. 2018. aasta septembris avaldatud aruandes kirjutas Euroopa Kontrollikoda, et õhusaaste põhjustab Euroopa Liidus igal aastal 400 000 enneaegset surma ja Euroopa Liidu rakendatud meetmed selle probleemiga võitlemiseks ei ole andnud soovitud tulemusi. Samuti on analüüsitud õhusaaste mõju kogu maailmas. 2018. aasta sügisel peetud esimesel rahvusvahelisel õhusaaste ja tervise konverentsil teatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), et iga üheksas surm maailmas on põhjustatud õhusaastest.

Taustaks

Põhjalikum Riigikontrolli ülevaade Eesti välisõhu seisundist ja kaitse korraldusest on leitav Riigikontrolli kodulehel.

Rahvusvahelise auditi pressiteate Eestile kohandatud versiooni edastas

 

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht
+372 640 0777
+372 513 4900
toomas.mattson@riigikontroll.ee
press@riigikontroll.ee
http://www.riigikontroll.ee/

  • Postitatud: 30.01.2019 12:15
  • Viimane muudatus: 30.01.2019 12:08
  • Viimane ülevaatus: 30.01.2019 12:08

Lisamaterjalid

Dokumendid

Välislinke

Veel uudiseid