Kohalike infolehtede kasutamine võimulolijate poliitilistes erahuvides on jätkuvalt probleem

Toomas Mattson | 29.11.2018 | 11:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 29. november 2018 – Riigikontrolli audit näitas, et kuigi enamiku valdade ja linnade infolehti ei kasutatud 2017. aasta kohalike valimiste eel parteilistes erahuvides, oli omavalitsuse raha toel tehtud valimiskampaaniale või muule poliitilisele mainekujundusele osutavaid märke siiski kokkuvõttes üsna palju, erinevas avaldumisvormis ja mitmetes omavalitsustes.

Vaadeldud perioodil 2017. aasta jaanuarist oktoobrini ilmus omavalitsuste rahastamisel kokku 202 infolehte. Vaatluse all oli neist 191 (kättesaadavad elektrooniliselt töödeldaval kujul). Probleemseid sõnumeid täheldas Riigikontroll kokku 53 omavalitsuses (haldusreformieelsetes piirides). Osa neist sõnumeist on selgelt vastuolus seadusest tuleneva põhimõttega, et omavalitsuse raha saab kulutada üksnes omavalitsuse ülesannete täitmiseks ja avalikes huvides. Need sõnumid olid järgmised:

1) Ametlikult positsioonilt tehtud üleskutsed valida kedagi konkreetset. Kokku 6 KOV-is, 6-s valla või linna infolehes ja 6 juhul. Vallavanema või volikogu esimehe kirjutistes üsna varjamatud üleskutsed hääletada konkreetse valimisliidu või erakonna poolt, mõnel juhul ka oma kandidaadinumbri lisamine kirjutistele.

2) Põhiosas vaid kandidaadi lauskiitmisele orienteeritud artiklid. Kokku 2 KOVis, 3-s valla või linna infolehes ja 9 juhul. Artiklis domineeris ühemõtteliselt kandidaadi positiivne iseloomustus (kui hea inimesega on tegu) või muud sisu selles ei olnudki. Eranditult positiivne iseloomustus oli tihti mitmetahuline ja põhines eri isikute ütlustel.

3) Poliitiliste konkurentide tasakaalustamata kritiseerimine. See oli enim levinud probleem. Juhtumeid oli kokku 9 KOV-is, 14-s valla või linna infolehes ja 118 artiklis-karikatuuril. Võimuolijate poliitilistele konkurentidele suunatud ühekülgne kriitika, mis neid otsesõnu halvustab, näitab neid nõrgemana või loob neist muul moel negatiivse kuvandi, tekitades kõlvatut konkurentsi.

Omavalitsuse ülesannetest tulenevate vajadustega sedalaadi sõnumeid põhjendada ei saa ega avalikku huvi nende tagant ei leia. Ilmingute sageduselt olid kõige probleemsemad selles kategoorias Tallinna ja Loksa infolehed.

Lisaks tuvastati auditi käigus piiripealseid või n-ö halli tsooni kuuluvaid juhtumeid, milles oli poliitilise motiveerituse märke, ent ei saa välistada seost omavalitsuse vajadustega. Näiteks omavalitsusjuhi kajastamise aktiivsuse tavatu kasv valimiste eel (näiteks vahetult valimiseelsel perioodil ilmuvad ühtäkki KOV-i juhtide arvamusartiklid, mida varem ei olnud, või portreefotode esmakordne ilmumine arvamuslugude juurde või omavalitsusjuhtide kajastamine ühes lehenumbris korraga mitmel fotol), võimuolijate valitsemisperioodi töövõitude kokkuvõtted enne valimisi, omavalitsusjuhi korduv kiitmine tavapärases infovoos, omavalitsuses võimu teostava poliitilise ühenduse riigipoliitiliste seisukohtade kiitmine.

Riigikontroll soovitas kõigil infolehti rahastavatel KOV-idel luua sisemine reeglistik riskide maandamiseks. Muu hulgas soovitas Riigikontroll korraldada järelevalve, näiteks luua lehe juures tegutsev sõltumatu kolleegium, kes lehe sisu jälgiks. Mõnes omavalitsuses on selline juba praegu. Kolleegiumis peaks olema esindatud ka opositsiooni liikmed ning sõltumatud eksperdid.

Riigikontrolli aruandele vastanud 65 KOV-ist oli soovituse rakendamisega põhimõtteliselt nõus 42 KOVi (65%).

Tallinn ja Loksa kui Riigikontrolli määratluse järgi suurima probleemsete artiklite hulgaga omavalitsused ei jaganud enamasti Riigikontrolli seisukohti, mis neid puudutasid. Tallinna linnapea leidis oma kirjalikus vastuses, et Riigikontroll on võtnud endale riikliku tsensori rolli. „Tegemist oleks ohtliku tendentsiga, kui riigivõimu asutused hakkavad hindama ajakirjanike arvamuste ja ajakirjanduse sõnumite poliitilise korrektsuse ning mõtteviisi sobivuse üle,“ leidis linnapea.

Riigikontrolli vaade ühtib Eesti Ajalehtede Liidu nõukogu seisukohaga, mille järgi ei saa KOV-i väljaandeid pidada ajalehtedeks. Ajakirjanduseetika koodeks välistab sõltumatust tagava põhimõttena ka neis töötavate inimeste pidamise ajakirjanikeks, sest ajakirjanik ei saa olla kajastatava asutuse või institutsiooni teenistuses.

KOV-i teavitustegevust on Riigikontroll varem käsitlenud 2015. aasta auditis „Reklaami- ja kommunikatsiooniraha kasutamine valdades ja linnades“, mis keskendus KOV-ide valimiseelsetele teavitustele televisioonis, raadios ja välimeedias. Tookord tuvastati mitmeid reklaamklippe ja plakateid, milles eksponeeriti KOV-i raha eest põhjendamatult konkreetseid poliitikuid või erakondi. Riigikontroll leidis toona, et Tallinna linn oli oma eelarvest rahastanud teavitusi, mis olid 2013. aasta kohalike valimiste taustal mõistetavad poliitikute või erakondade valimisreklaamina. Tallinna linnaeelarvest kulus Riigikontrolli hinnangul valimisreklaamina mõistetavatele teavitustele 2013. aastal ligikaudu 337 000 eurot.

Riigikontrolör Janar Holm ütles auditi tulemusi kommenteerides: „Hästi korraldatud teavitustegevus on oluline eeldus, et täita omavalitsuse ühte aluspõhimõtet, milleks on tegevuse avalikkus. See on ka kõige üldisemalt teavitustegevuse kui KOV-i ülesande õiguslik lähtekoht – KOV peab avalikkusega jagama infot oma tegevusest, tegutsema võimalikult läbipaistvalt, selgitama oma otsuseid ja valikuid jms. Teatud info jagamise nõue on kindlaks määratud seadustega (näiteks kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, jäätmeseadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, planeerimisseadus), ent selle kõrval avaldatakse ka teavet, mille vajadus seadustest otseselt ei tulene (näiteks selgitav info oma teenuste kohta, ürituste reklaamimine, enda tutvustamine atraktiivse elupaigana). See on kõigiti korrektne.

Pea igal omavalitsusel oli ja on oma infoleht, mis jõuab KOV-i raha toel meie postkasti enamasti tasuta. See on tõhus vahend mis iganes teabe viimiseks soovitud adressaadini. Kas või lihtsast uudishimust, seda ikka sirvitakse. Paraku näeb mõni selles ka ahvatlust kasutada lehte ära oma poliitilises mainekujunduses, ja nagu audit näitas, siis selle mõttega ainult ei mängita, vaid lehe lubamatust rakendamisest parteipoliitikas leiab selgeid märke, leiab erinevas vormis ja mitmetes omavalitsustes.

Iseenesest ei ole uudis, et avalike vahendite väärkasutamist poliitilistes erahuvides Eestis esineb. Sellele on osutatud varemgi, teiste seas Riigikontroll. Käesolev audit annab teadmise, kuidas sellest on puudutatud kohalikud infolehed, ning näitab ühtlasi, et probleem on reaalne, põhimõtteline ja visa kaduma.

Kuigi probleemiilminguid oli auditi põhjal mitmeid, näitab suurema osa Eesti omavalitsuste praktika, et poliitilistest erahuvidest vaba teavitustegevus omavalitsuse infolehes on igati võimalik. See sõltub eelkõige poliitilisest tahtest ja kultuurist. Riigikontroll ei arva, et probleemi lahendamiseks tuleks ilmtingimata täiendada seadusi. Luua uusi norme, mis oleksid ühtmoodi toimivad kõigis omavalitsustes, on siinkohal ka keeruline. Probleemi tuleb püüda lahendada eelkõige tõhusama kontrolli, nii välise järelevalve kui ka sisemise enesekontrolli kaudu.“

Taustaks

  • Valla või linna infoleht on enam-vähem kõikidel omavalitsustel. 2017. aastal oli kokku 202 lehte, mille rahastamisel osales 195 KOV-i (92%). Haldusreformi järel on jäänud ilmuma 96 infolehte, mille rahastamisel osaleb 74 KOV-i (94%).
  • Enamasti osales KOV ühe-kahe infolehe rahastamisel. Erandiks Tallinn, kellel oli 10 lehte (praegu 8).
  • Infolehe ilmumissagedus oli enamasti 1 kord kuus või harvem. Nädalalehti oli 6.
  • Tiraažid varieerusid suurtes piirides: kuni 500-lise tiraažiga infolehti oli 57, üle 50 000-lise tiraažiga lehti 4.

Auditeeritud lehtedes analüüsiti valimistel osalenud kandidaatide ja nende poliitiliste ühenduste kajastamist jaanuarist oktoobrini 2017. Analüüsi aluseks oli Balti Meediamonitooringu Grupilt tellitud meediamonitooring. Tuvastati mainimised, artiklite pealkirjad, lehekülgede numbrid, maht tähemärkides, lisatud fotod, fotol kujutatud kandidaadid jms. Vaadati läbi need kajastused, kus oli mainitud infolehte rahastanud KOV-i poliitilise võimu tippe (vallavanem, linnapea, abivallavanem abilinnapea, volikogu esimees) ja lehe ilmumise piirkonnas valimistel osalenud nimekirjade esimest kolme kandidaati. Analüüsiti kokku ca 6000 artiklit.

Auditeerimisel lähtuti kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja tsiviilseadustiku üldosa seadusest tulenevast põhimõttest, et omavalitsuse rahakulu ajend saab olla vaid avalik huvi.

Avalike vahendite (sh munitsipaalmeedia) kasutamine poliitilistes erahuvides on taunitav mitmel põhjusel. Maksumaksja vaatest tähendab see tõenäoliselt raisatud ressurssi, mille eest oleks saanud midagi kasulikku. Poliitiliste oponentide vaatest on tegu põhjendamatu eelisega, mis moonutab ausat konkurentsi. Ühiskonna kui terviku vaatest õõnestab see avaliku võimu autoriteeti, soodustab võimus pettumist, osavõtmatust demokraatlikest protsessidest jms. Sedalaadi väärkäitumist on nimetatud ka poliitilise korruptsiooni üheks vormiks.

 

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht
+372 640 0777
+372 513 4900
toomas.mattson@riigikontroll.ee
press@riigikontroll.ee
http://www.riigikontroll.ee/

  • Postitatud: 29.11.2018 11:00
  • Viimane muudatus: 29.11.2018 14:38
  • Viimane ülevaatus: 29.11.2018 14:38

Tallinna linnavalitsuse arvates kuuluvad linna infolehed Pealinn ja Stolitsa vaba ajakirjanduse hulka.

Heiki Rebane / Ekspress Meedia / Scanpix

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel sidusmaterjale

Veel uudiseid