Igal aastal eraldatakse riigimaanteede hooldamiseks ligi 50 miljonit eurot. Umbes 60% sellest kasutatakse teede igapäevaseks hooldamiseks: lume- ja libedusetõrjeks, teepervede ja kraavide niitmiseks ning väiksemate aukude lappimiseks. Ülejäänud 20 miljoni eest ostetakse teede pindamist, kruusateede remonti ning muid väiksemaid remonditöid.
Riigikontroll hindas äsja lõppenud auditis riigimaanteede hooldamist 2006–2010 ja leidis, et hoolduse korralduses ei ole näha olulist muutust paremuse poole. Hoolimata üha suurenevatest tuludest ei taha konkurentsi kuidagi tekkida. Alates 2003. aastast on teede hoolduse kulud kasvanud juba kolm korda. Teede hooldusnõuetest selleks põhjust ei leia, sest peamisi nõudeid ei ole sel ajal muudetud. Seega on tulnud lund lükata, teepeenraid niita ja auke lappida viimased kaheksa aastat samade reeglite kohaselt.
Parima hinna ja kvaliteedi suhte peaks tagama toimiv konkurents. Paraku riigimaanteede hooldamisel sisuline konkurents puudub. Hangetel mittekvalifitseerumise ja pakkujate väikese arvu tõttu on pooled teehooldelepingutest sõlmitud ainsa pakkujaga. Kui ongi laekunud kaks või enam pakkumist, on lõpptulemus alati olnud etteaimatav – võitjaks on osutunud senine teehoolet teinud ettevõte. Nii on hooldajad saanud hangetel küsida neile sobivat hinda. Kui lepingu kestel on teede hooldusindeks kasvatanud hoolduskulusid kuni 18% aastas, siis uut lepingut sõlmides on ettevõtted saanud juurde küsida keskmiselt 40% võrreldes varasema lepinguga.
Kulude põhjendatuse uurimiseks võrdles riigikontroll teede hoolduslepingute alusel makstud teede hoolduskulude kasvu vastavust statistikaameti hooldehinnaindeksi tõusule 2006–2010. Võrdlus näitas, et riik on avalike riigihangete alusel sõlmitud hoolduslepingute alusel hooldusettevõtetele maksnud alates 2006 üle kaheksa miljoni euro rohkem, kui teede hooldussektori kulude tõus oleks põhjust andnud.
Samas ei saa väita, et konkurentsi teede hoolduses üldse ei ole. Viimase viie aasta jooksul on Soome riigile kuuluv teede ehitus- ja hooldusettevõte üritanud siin kanda kinnitada. Pakkumiste mittekvalifitseerumiste dokumentidest ja vaidlustustest selgub, et Soome riigile kuuluval ettevõttel, mis ületab käibelt kõik Eestis tegutsevad ettevõtted, on mitu olulist puudust. Kord oli ettevõte jätnud esitamata ühe linnavalitsuse kohalike maksude maksmist kinnitava tõendi, kord ei sobinud Soome ehitusalast kõrgharidust tõendavad dokumendid, kord aga oli pakkuja märkinud ühe kahest löökaukude remondi seadmest ja peenratäitja dokumentides valesse lahtrisse. Uue konkurendi turult väljapuksimine on riigile läinud maksma miljoneid. Näiteks maksab riik Viljandi hanke puhul remondiseadmete andmete valel leheküljel esitamise tõttu seitsmeaastase lepinguperioodi jooksul teede hoolduse eest umbes 870 000 eurot (13,6 mln kr) rohkem.
Maanteeameti teehooldusega seotud järelevalvetoimingutele ei saa panna paremat hinnet kui kolm pika miinusega. Parema hinde saamiseks peaks maanteeamet teehoolde järelevalves täitma vähemalt enda kehtestatud nõudeid järelevalve sagedusele ja ulatusele. Ühest küljest on puudulik tase mõistetav: järelevalvetöötajatele on antud rohkesti lisaülesandeid. Teisalt on andestamatu, et vähestel väljasõitudel jäetakse fikseerimata paljud teehooldaja tegematajätmised. Sellisele olukorrale on kaasa aidanud rutiin, raskem probleem on aga seotud Eesti väiksusega. Enamik teehooldajaid on varem töötanud maanteeametis, tihti olnud koolivennad TPI, TTÜ või TEMT päevilt. Markantne juhtum on audiitoritel meenutada väljasõidult, kus teehoolde pealik ei teinud väljagi sellest, et autos viibib riigikontrolli esindaja. Kui maanteeameti järelevalveametnik hakkas puudusi kirja panema, katkes teehooldaja kannatus: “No jäta nüüd järele!” Kunagise ülemuse käest pragada saanul kadus isu teed hoolikamalt jälgida.
Muidugi oleks liialdus öelda, et teehooldus ei kõlba üldse kuhugi – hea näide teehooldaja innovaatilisest tegevusest on hiljuti ühes maakonnas kasutusele võetud uudne talvise jäätunud teepinna karestamise tehnoloogia. Samas on ilmne, et maanteeametis ei ole teehooldusega kaugeltki kõik korras. Ei ole ka imestada, kuna maanteeamet on lähiminevikus pidanud üle elama mitu olulist struktuurireformi. Kuid kõige olulisem reform mõtlemises – muutuda teehoolduse masinavärgist kõigiti respekteeritud valdkonna korraldajaks ja järelevalvajaks – on nähtavasti siiski veel ees.