Riigikontroll on toonitanud, et avalikus sektoris ei tohiks olla nn kontrollivaba ruumi. Omavalitsused ei ole olnud seni täielikult väljaspool Riigikontrolli vaatevälja, kuid viimastel aastatel on Riigikontrolli tegevus omavalitsuste auditeis piirdunud peamiselt neile eraldatud riiklike toetuste kontrolliga. Omavalitsuste endi vahendite tegevuse auditeerimist seadus ei luba. Audititega leitu ja riskihinnangud osutavad siiski, et omavalitsuste poolt kasutatav raha vajaks ka Riigikontrolli praeguse pädevuse piires põhjalikumat kontrolli.

2004. aastast kavandabki Riigikontroll omavalitsuste tegevust uurida senisest mitmekülgsemalt. Selleks jätkame toetuste auditeerimist ning viime ühes omavalitsuses -Kohtla-Järvel - läbi nn süvaauditi. See tähendab, et Riigikontroll ei auditeeri mõne toetuse auditi raames, kuidas omavalitsus on kasutanud selle toetuse maksmiseks riigieelarvest eraldatud raha, vaid vaatame omavalitsuse tegevust kõigi riigieelarveliste eraldiste kasutamisel. Niisuguse toimimisviisi eesmärk on peale konkreetsete leidude väljatoomise kaardistada võimalikud riskid tulevaste samalaadiliste auditite tarbeks.

Ent kontrolli tõhustamine omavalitsuste rahakasutuse üle eeldab ka seniste põhimõtete täiendamist, omavalitsustega seotud auditite arvu pelgast suurendamisest toimiva kontrollikeskkonna loomiseks ei piisa. Seetõttu oleme omavalitsuste kontrollisüsteemi parandamiseks töötanud välja seisukohad, mille rakendamine peaks suurendama omavalitsuste usaldusväärsust, läbipaistvust ja tulemuslikkust ning tagama nende majandustegevuse seaduslikkuse. Tähtsamad neist on järgmised:

Kohustusliku audiitorkontrolli ulatuse laiendamine.
Seadusandja peaks laiendama omavalitsuste audiitorkontrolli ulatust nii, et see hõlmaks majandusaasta aruande kõrval ka sisekontrolli korraldust ja tehingute seaduslikkust. Teine probleem on Riigikontrolli hinnangul see, et raamatupidamise seaduse järgi pole isegi majandusaasta aruande audit kohustuslik mitte kõigile omavalitsustele. Rahandusministeeriumi andmeil jäi sellise kontrollita 12% omavalitsuste 2002.a aruannetest.

Sisekontrolli ja siseauditi juurutamine.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei määratle linna- või vallavalitsuse kohustusi sisekontrolli ja siseauditi korraldamise osas. Riigikontrolli arvates tuleks seaduses sätestada omavalitsuse kohustus luua toimiv sisekontrollisüsteem ning suuremate omavalitsuste puhul ka siseauditiüksus.

Volikogu revisjonikomisjoni rolli täpsem määratlemine.
Riigikontrolli hinnangul pärsib revisjonikomisjonide efektiivsust sage praktika, et komisjonis on enamus koalitsiooni esindajail. See võib kaasa tuua konflikti komisjoni ülesannete ja tegeliku töö vahel. Seetõttu on Riigikontroll seisukohal, et revisjonikomisjoni juhiks peaks olema opositsiooni esindaja.

Peale senise kontrolliruumi parema hõlvamise on praegusel hetkel juba kooskõlastusringil Riigikontrolli seaduse muutmise seadus, mis näeb ette meie kontrollipädevuse laiendamise kohalike omavalitsusüksuste osas. Sel juhul võiks Riigikontroll omavalitsuste majandustegevust auditeerida ka laiemalt. Riigikontrollilt on selle kohta arvamust küsitud ning oleme oma nõusoleku andnud, nägemata vastuolu omavalitsuse sõltumatuse põhimõttega. Otsuste tegijaks jääb igal juhul omavalitsus ise, Riigikontroll saab oma auditite põhjal teha ainult ettepanekuid. Kindlasti võidavad omavalitsused ka põhjalikumast auditeerimisest. Nagu igasugune audit, peaks ka omavalitsuste auditeerimine andma hea aluse kvaliteetseteks tulevikuotsusteks. Samuti suurendab positiivne asjad-korras-hinnang omavalitsuse usaldusväärsust.