Tunnustatud teadlase, Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli eksrektori ja tänase riigikontrolöri Alar Karise intervjueerimise ajendiks sai laste tervishoiukorralduse teemaline audit. Usutluses annab Alar Karis ülevaate auditi läbiviimisest, tulemustest ja järeldustest, mida kasulik-vajalik teada igal ühiskonna liikmel. Veel veenab ta lugejaid selles, et Riigikontroll on ise igati tervisesõbralik asutus.

Kuivõrd võib nimetada laste tervishoiukorraldust käsitlevat auditit üheks Riigikontrolli suuremaks tööks 2016. aastal ?

Riigikontrollile on tähtis iga audit. Arvestades aga seda, et laste tervis on väga oluline ühiskonna jätkusuutlikkuse seisukohast, on loomulikult äsja valminud laste tervist käsitlev audit 2016. aastal üks tähtsamaid. Hüüdlause „Lapsed on meie tulevik!“ võib mõjuda loosungina, aga ei maksa unustada, et erinevalt suuremast osast loosungitest on sel ka sisu. Eelkõige peitub selles lauses vastutus – nii vanemate kui ka riigi vastutus hoida laste tervist ja seista nende heaolu eest. Laste haigused ja terviseprobleemid kajastuvad tulevikus tööealiste inimeste kaotatud elu– ja tööaastates, mõjutades otseselt riigi üldist toimimist ja toimetulekut. Seetõttu peaks nende praegune ja tulevane tervisekäitumine soodustama võimalikult pikalt tervena elamist. Meie audit selleks saigi ette võetud, et tuua välja selle valdkonna kitsaskohad.

Mille järgi Riigikontroll otsustab, millises valdkonnas on parajasti tarvis audit teha ja mis tekitas vajaduse auditeerida laste tervishoiukorraldust?

Riigikontroll kavandab oma auditeid kolmeaastase tsüklina, täpsustades vajaduse korral igal aastal oma tööplaani. Teemat valides on oluline probleemi ulatus ja mõju ühiskonnale. Planeerimise aluseks on seire: audiitorid jälgivad pidevalt eri teemasid ja probleeme. Kui nende arvates tuleks üht või teiste teemat auditeerida, siis peetakse nõu, ja kui leitakse, et audit on vajalik, lisatakse see tööplaani. Näiteks võib riik olla kulutanud mingi suurema projekti elluviimiseks hulga maksumaksja raha ja Riigikontroll soovib selgitada, kas selle projekti eesmärgid on saavutatud ehk kas raha läks asja ette.

Tervise valdkonnas võetakse aastas ette üldjuhul üks teema. Laste tervise valiku kasuks rääkis teadmine, et riigil puudub ülevaade laste tervisest. Jälgitakse vaid kaheksat näitajat: imikusuremus, noorte ja laste suremuskordaja, sh suremine õnnetusjuhtumite tagajärjel, laste vaesusrisk, koolinoorte ülekaalulisus, psüühika- ja käitumishäirete esmashaigestumuskordaja. Seiratakse ka oma tervist väga heaks hindavate 11-, 13- ja 15aastaste laste osakaalu ning narkootikume proovinud noorte osakaalu, kuid ainult need näitajad ei anna üldpilti laste tervisest.

Kui kaua auditi tegemine kestis ja missuguseid meetodeid selleks kasutati ?

Auditi esimesed toimingud tehti 2015. aasta juunis, auditi menetlustoimingud lõppesid mais 2016, edasi toimus juba töö eri osapooltega, et kõik kirja saanu oleks võimalikult selge ja põhineks värskeimatel andmetel.

Et Riigikontrollis ei ole ega saagi olla spetsialiste kitsastes meditsiinivaldkondades, kasutasime ekspertide tööd. Lastepsühhiaatrid uurisid, kas aktiivsus- ja käitumishäirete ning söömishäirete diagnoosi saanud laste ravi on olnud õigeaegne. Samuti analüüsiti erinevaid uuringuid, arengukavasid, statistikat, sh esmashaigestumust. Riigikontrolli audiitorid analüüsisid eelarveid, koolitervishoiu tegevusaruandeid jm dokumente. Auditi käis tehti palju andmeanalüüse, näiteks analüüsiti tervisekontrollides käimise puhul muu hulgas, kas kontrollis käimine ja perede sotsiaal-majanduslik taust on seotud. Lisaks intervjueeriti valdkonna spetsialiste ning koostati ülevaade tervisedenduslikest tegevustest-projektidest. Me oleme oma partneritele väga tänulikud abi ja nõu eest selle auditi tegemisel.

Kuivõrd olid laste tervishoiukorralduse auditi tulemused prognoositavad, kuivõrd tuli üllatusi?

Eks juba auditit alustades teeme eelselgituse, kust paljud probleemid ilmnevad, aga selle auditi puhul üllatas eriti, et vaid kolmandik vaimse tervise probleemiga lapsi sai ravi õigel ajal; et tervisekontrolli jõuab vaid väga väike hulk lapsi; et kooliõdede tuvastatud probleemiga lastest jõudsid aasta jooksul arsti juurde vaid pooled ja et vanemate sotsiaal-majanduslik taust mõjutab lapse raviskeemi järgimist. Nendele aspektidele on kindlasti vaja pöörata erilist tähelepanu.

Auditist selgub, et mida vanemaks laps saab, mida kaugemale koolieas jõuab, seda vähem ta tervisekontrollis käib. Mis võiks olla selle põhjus?

Kindlasti on üheks oluliseks põhjuseks vanemate teadmatus. Teadmatus nii selles, kui sageli oodatakse last tervisekontrolli, kui ka selles, et terviseprobleemid ei pruugi olla alati silmanähtavad ja eeldavad siiski arsti vaadet. Lisaks ei ole ka perearstid alati varmad lapsi tervisekontrolli kutsuma.

Teiseks põhjuseks on see, et lapsevanemate vastutustundlikkus ja tõekspidamised on erinevad. Jätkuvalt on osa lapsevanemaid selliseid, kes arvavad, et ah, mis sellest lapsest ikka enne arsti juurde viia kui haigus kallal. Aga nii mõnigi kord võib siis olla juba hilja. Oluline roll haiguste ennetamisel on ka vaktsineerimisel. Arvestasime, mis aastal laps mingit vaktsiini peab saama, ning võtsime samal aastal sündinud laste arvust vaktsineerimisest keeldujate osakaalu. Kuigi olenevalt vaktsiinist võib see 2014. aastal keeldujate hulk protsentuaalselt näida väike – 1,9% kuni 3,5% –, tähendab see absoluutarvudes, et keeldumise tõttu jäi oli kuni 14aastastest vaksineerimata ca 5100 last. See on aga murettekitavalt suur arv. Samuti tuleb arvestada, et igal aastal on vaktsineerimisest keeldujaid üha rohkem. Lisaks näitavad Terviseameti andmed, et 2014. aastal oli näiteks difteeria ja teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, leetrite, mumpsi, punetiste ja b-viirushepatiidi vastu vaktsineeritud kuni 2aastastest lastest 94,5% või vähem.

Eelnevast tulenevalt ei täida Eesti mitut Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kriteeriumit, mis puudutavad vaktsineerimist. Kuni 2aastaste immuniseerimise osakaalu kriteerium on püstitatud nelja vaktsiini kohta. Need eesmärgid on kahe vaktsiini puhul (difteeria, teetanus ja poliomüeliit) täitmata 0,5 protsendipunkti võrra ning ühe vaktsiini (leetrid, mumps ja punetised) puhul täitmata 1,5 protsendipunkti võrra. Läkaköhavaktsiini puhul on kriteerium täidetud.

Lapsevanemad peaks käituma vastutustundlikult ja mitte laskma end petta kõikvõimalikust ebateaduslikust umbluust. Vaktsineerimine on ette nähtud tõsiste ja raskete tüsistustega haiguste vastu ning ühe lapse haigestumise korral on ohus kõik need, kes on vaktsineerimata.

Mida saaks teha sotsiaalministeerium, perearstid, muud institutsioonid, selleks et laste tervisekontroll oleks sagedasem ja tõhusam. Mida arvate, kuidas on praegu eri osapoolte vastutusala kindlaks määratud?

Tõsi ta on, et vastutus selles valdkonnas mõnevõrra hajub, sest tervisekontrolle teevad eri eas lastele erinevad spetsialistid, ehkki juhendis on täpne aeg kirjas. Ka info selle kohta, kas ja millal laps tervisekontrollis käis, ei liigu ühelt spetsialistilt teiseni.

Nii ministeerium kui ka valdkonna spetsialistid saaksid lapsevanemaid teavitada, kui oluline tervisekontroll lapse tervise seisukohast on. Selleks saab kasutada ka e-lahendusi. Kui aga lapsevanem keeldub järjekindlalt lapse tervise kontrollist või eirab vastavat kutset, siis peaks andma perearstidele võimaluse teavitada lastekaitset. Lastekaitse esindajal peaks olema võimalik seejärel minna lapse koju ja veenduda, et lapse elu ja tervis on kaitstud. See kõik on lapse huvides ja lapse huvid tuleb alati seada esikohale.

Kuivõrd saab laste ülekaalulisust seletada vähese tervisekontrollis käimisega või on põhjused ennekõike väheses liikumises ja ebatervislikuks toitumises, mille kõrvaldamisele saavad kaasa aidata lapsevanemad, kool ja mõistagi lapsed ise?

Tervisekontrollis käimine võib aidata pidurdada ülekaalulisuse kasvu. Kui perearst või kooliõde näeb lapse andmete põhjal riski ülekaalulisuseks, siis on neil võimalik varakult sekkuda. Ülekaalu vähendamine ja pidurdamine ei ole loomulikult lihtne, kuid kui kõigi osapoolte koostöö toimib, on see võimalik. Lisaks arstiabile vajavad need lapsed ja nende vanemad just professionaalse (mitte isehakanud) toitumisnõustaja, füsioterapeudi ja vahel ka psühholoogi abi. Nagu näitas ka analüüs, sai aga füsioterapeudi ja psühholoogi abi vaid väike osa sihtrühmast. Väga oluline on laste ülekaaluga võitlemisel liikumise propageerimine. Mul on hea meel, et Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni arutelul kinnitas haridus- ja teadusministeeriumi kantsler, et kavas on olulist tähelepanu pöörata koolides sportimisele ja liikumisharrastustele.

Riigikontroll on toonud esile ka fakti, et võrreldes mitmete riikidega hakatakse Eestis lapseeas varem suitsetama ja alkoholi pruukima?

See on probleem, millega peab riik kindlasti tegelema. Tervise Arengu Instituut on alustanud 10–12aastaste laste vanematele kampaaniat „Aitäh, ema! Aitäh, isa!“. Kampaania käigus soovitakse vanemate tähelepanu juhtida sellele, et kui laps enne täisealiseks saamist alkoholi ei tarvita, aitab see noore alkoholitarvitamise alguse edasi lükata või tulevast alkoholitarvitamist vähendada. Ka vanemate tauniv hoiak aitab seda saavutada.

Riigikontroll eeldab, et arvestades riigi alkoholipoliitika rohelises raamatus seatud sihte, asub ministeerium aktiivselt tegutsema, et vähendada joomist ja suitsetamist just noorte seas.

Mida saaks teha kooliõdede töötasu võrdsustamiseks meditsiiniasutuste õdede omaga?

Auditis on välja toodud tõsiasi, et kooliõdedele makstakse teenuse eest aastas 11 kuud. Kõige lihtsam oleks maksta 12 kuu eest, sest kuigi lapsed ei ole suvel koolis, peab tänapäeva kooliõde ennast ka täiendama, tal tuleb koolitada ja selleks vajalik materjal ka ette valmistada jne. Praegune palk paneb kooliõe pigem mõtlema koolist lahkumisele, sest haiglas või perearstipraksises võib ta teenida aastas kuni mitu tuhat eurot rohkem.

Auditis on välja toodud selline „tegelane“ kui juhtumikorraldaja , kellel võiksid vatstavad kohustused ja ülesanded olla.

Kõige lihtsamalt öeldes on see inimene, kelle ülesanne on hoida silm peal, et ükski laps oma tervisega kahe silma vahele ei jääks. See inimene peaks pidavalt seirama, kas laps ikka käib terviskontrollis, saab spetsialistidelt vajalikku abi, kui ta on nende juurde suunatud jne. Riigikontroll on näinud ühe võimalusena, et selleks silma peal hoidjaks võiks olla perearst või -õde. Soovituse tegemisel arvestasime, et perearst on praegu süsteemis see, kes peaks olema kursis iga oma praksises oleva lapse tervisega. Soovitus läheb kokku ka ministeeriumi eesmärgiga tugevdada just perearsti tasandit, mis on inimesele kõige lähemal.

Missuguseid muudatusi laste tervishoiukorralduse auditiga võiks oodata ja kui kiiresti ?

Keeruline on ennustada, kui kiiresti võiksid auditi soovitused realiseeruda. Selleks tuleb hakata tegema senisest ulatuslikumalt koostööd, mis paraku ei hakka toimima üleöö. Kindlasti on oluline ka spetsialistide enda mõtteviisi muutus, et ei nähtaks kitsalt vaid enda tööd, vaid koostööd teistega. Oluline on kõigi osapoolte orienteeritus tulemusele. Mõned soovitused aga saab ka kiiresti ellu viia, näiteks luua lapsevanematele e-teavitussüsteem, mis annaks info selle kohta, millal laps peaks tervisekontrolli minema. Sotsiaalministeerium on kinnitanud, et värskendab tervisekontrollide juhendit, ning haigekassa on lubanud korrastada koolitervishoiuteenuse aruandlust ja korraldust. Riigikontroll jälgib kindlasti oma muude tegevuste seas, kas ja kuidas asutakse valdkonnas muudatusi tegema.

Kas auditis välja toodud probleemide lahendamist võib mõjutada uue valitsuskoalitsiooni moodustamine ?

Olen veendunud, et arvestades seda, kui oluline on laste tervis, on see olnud ja on ka edaspidi teema, millest ei saa mööda vaadata ükski valitsuse koosseis, sõltumata sellest, millistest erakondadest  valitsus koosneb. Ja kui vaadata uue valitsuse koalitsioonilepingut, siis on seal mitmeid punkte, mis käsitlevad tervise edendamist. Näiteks lubab valitsus, et võimaldab töötajate tervise edendamiseks ettevõtetel kuni 100 euro ulatuses kvartalis katta töötajate tervise parandamisega seotud kulusid. Samuti toetab valitsus esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavuse edasist parandamist, seda vajadust on ka Riigikontroll oma auditites rõhutanud. Leppes on kirjas ka valitsuse kavatsus investeerida e-tervise lahendustesse ning viia läbi personaalmeditsiini pilootprojekt.

Missuguseid tervishoiu ja meditsiini auditeid on Riigikontroll teie ametisoleku ajal veel läbi viinud?

Mina olen olnud riigikontrolör alates 2013. aasta aprillist ja selle ajaga on Riigikontroll avaldatud lisaks äsjasele laste tervise hoidmist ja haiguste ravimist käsitlevale auditile veel kaks tervishoiuaruannet: „Riigi tegevus e-tervise rakendamisel“ ja „Riigi tegevus iseseisva õendusabi korraldamisel“. Samuti olen saatnud asjaomastele ministritele märgukirja, mis käsitleb tervishoiu järelvalve korraldamist ja kvaliteedi tagamist. Tervisevaldkonna auditid on kindlasti ka edaspidi meie strateegilises fookuses – see tuleneb juba meie rahvastiku olukorrast, vananemisest.

Mida on Riigikontrollis endas tehtud asutuse töötajate tervise edendamiseks ja tugevdamiseks?

Ma leian, et on väga oluline, et kõik asutused ja ettevõtted püüaksid suunata oma töötajaid oma tervisest hoolima. Riigikontrollil on sõlmitud pikaajaline töötervishoiuteenuse leping, mille järgi kontrollitakse regulaarselt töötajate tervist. Töötajad saavad lasta end ka gripi vastu vaktsineerida.

Riigikontroll on liitunud tervist edendavate töökohtade võrgustikuga (2009), soodustame kõigiti töötajate võimalusi sportida, jalgpallihuvilised Riigikontrolli töötajad osalevad riigiametnike turniiridel, aga meil on saanud ka omamoodi traditsiooniks pidada jalgpallimatše oma Soome kolleegidega.