Riigikontrolli äsja lõppenud audit näitas, et maaomanik ei saa kindel olla, et riik küsib temalt maamaksuks õige summa. Maksusumma suurusega eksimist tuli riigikontrolli auditi järgi kõige rohkem ette looduskaitseliste piirangutega maade puhul.
Maamaks on riigi kehtestatud maks, mille peaks maksu- ja tolliamet välja arvutama kohalike omavalitsuste esitatud andmete alusel. Tegelikult see nii lihtne ei ole. Riik on omavalitsuste õlgadele jätnud oluliselt enam tööd ja vastutust, siinjuures ka arvutuste tegemise. Maksu- ja tolliameti ülesanne on kohalike omavalitsuste arvutusi kontrollida, kuid amet ei tee seda. Seetõttu sõltubki valesti arvutatud maksu avastamine suuresti maksumaksjast endast.
Ühe valdkonnana pöörati auditis tähelepanu sellele osale maast, mille eest täieliku või osalise maksuvabastuse tõttu maamaksu maksta ei tule. Need maksuvabastused puudutavad kõige enam maaomanikke, kellele kuulub looduskaitseliste piirangutega maa, millele on ette nähtud 100 või 50 protsendine maksuvabastus. Järgmisest aastast lisandub neile kehtima hakkav kodualuse maa maksuvabastus.
Iga maksuvabastus või -soodustus toob endaga kaasa kohalike omavalitsuste tulude vähenemise ja lisatöö nende väljaarvutamiseks. Nimetatud maksuvabastusi ühendab see, et andmete esitamise süsteem ei võimalda olemasolevate andmete põhjal kokku arvutada, kui palju jääb maamaksu pärast nende vabastuste rakendamist saamata. Nagu ei tea keegi täpselt ka seda, kui palju kulub valdadel ja linnadel raha ja aega soodustuse väljaarvutamiseks ning milline võiks olla administratiivkulude kokkuhoid, kui omavalitsused sellest keerukast ja tihti käsitsi tehtavast registriandmete võrdlemisest vabastada.
Süsteemi hammasrataste vahele jääb kogu keerukas protsessis ka maksusoodustust saav maaomanik, kes üldjuhul ei ole võimeline kontrollima, kas talle maamaksuteatel esitatud arvutuskäik põhineb õigetel andmetel või mitte.
Eestis on aasta alguse seisuga 3705 pindalalist kaitstavat loodusobjekti, nendest viis rahvusparki, 131 looduskaitseala, 150 maastikukaitseala ning hulk maastikukaitseala eritüüpe. Maaomanikud, kelle maid need loodusobjektid hõlmavad, on õigustatud saama kas osalist või täielikku maamaksuvabastust.
Kõik riigikontrolli auditeeritud 13 omavalitsust olid looduskaitseliste maksusoodustuste väljaarvestamisel teinud vigu, mille tagajärjel esitati maaomanikule maamaksu maksmiseks vale summa. Kuna omavalitsusele ei ole antud juhiseid, kuidas looduskaitselisi piiranguid tuvastada, siis on vallad ja linnad maksuvabastusi välja arvutanud erineval viisil.
Osal juhtudel on ametnik oma võimalusi ja fantaasiat kasutades saanud maksuvabastusega ala suuruse oluliselt väiksema või suurema, kui võiks järeldada keskkonnaregistri alusel tehtud kaardirakenduse andmetest.
Looduskaitseliste maade maamaksusoodustuste süsteem on kreenis ka seetõttu, et mida enam kahaneb soodustuste tõttu omavalitsusele laekuv maamaksutulu, seda rohkem kaasneb omavalitsusele lisatööd erisuguste piirangute väljaselgitamisel ja vastavate soodustuste arvutamisel.
Näiteks on suurt osa Vihula ja Kuusalu vallast katvas Lahemaa rahvuspargis maa-ameti andmetel ligi 7000 katastriüksust, mis on maamaksust vabastatud või mille maamaks on 50% maamaksumäärast.
Samalaadsed probleemid nagu looduskaitseliste maamaksusoodustuste puhul ilmnevad maamaksu arvutamisel eeldatavasti ka järgmisest aastast kehtima hakkava maamaksuseaduse muudatusega, mille eesmärk on vabastada maamaksust koduomanikud.
Kodualust maad maamaksust vabastades jäeti analüüsimata, kas riiklikud registrid võimaldavad üldse seadust soovitud kujul rakendada. Nimelt tuleks vabastuse kohaldamiseks võrrelda omavalitsusel enne maksu- ja tolliametile andmete esitamist maakasutuste andmeid rahvastikuregistriga ning kui maaomaniku elukoht asub maksustataval maal, siis selgitada ehitisregistrist, kas sellel maal asub ka hoone.
Kui eelneva põhjal saab maksuvabastust kohaldada, tuleb välja selgitada, kas maaüksus paikneb tihe- või hajaasustuses, ning arvestada selle alusel maksuvaba osa välja.
Tiheasustuse korral vabastatakse maamaksust 0,15 hektarit kodualust maad ja hajaasutuse korral 2 hektarit. Uuritud omavalitsustes ei võimaldanud neist ühegi kasutuses olevad infotehnoloogilised võimalused selliseid automaatseid võrdlusi registrite põhjal teha.
Vihula kaotab maamaksuvabastusega 26 000 eurot
Lääne-Virumaalt uuriti auditis Vihula valda. Kui Eestis keskmiselt moodustab maamaks omavalitsuse tuludest 4%, siis Vihula vallas koguni 15%. Vihula vallavalitsus leidis, et pärast maareformi mitteläbinud maade mõõdistamist nende maamaks väheneb, sest praegu metsamaa hinnaga maksustatavad maad saavad endale maatulundusmaa sihtotstarbe ja tekkivat loodusliku rohumaa kõlvikut maksustatakse edaspidi loodusliku rohumaa hinnaga (mis on oluliselt odavam kui metsamaa).
Kuigi maamaksu määramisel tuleb lähtuda maa sihtotstarbest ja ainult maatulundusmaa puhul saab arvestada ka maaüksuse kõlvikulist koosseisu (s.t rakendada haritava maa ja loodusliku rohumaa maksumäära, mis on üldjuhul üldisest määrast madalam), olid mitmed auditeeritud arvestanud seda ka muude sihtotstarvete puhul ning rakendanud lubatust madalamat maksumäära.
Näiteks oli Vihula vald haritava maa ja loodusliku rohumaa määra rakendanud ka tootmismaa ja elamumaa puhul.
Vihula vallavalitsus leidis, et audit oli hädavajalik ja jõudis õigete järeldusteni.
Vallavalitsuse kommentaaris auditile seisab muu hulgas, et Vihula vald kaotab 2013. aastal kodualuse maa maksust vabastamise tõttu 40 000 eurot ja saab kompenseeritud üksikisiku tulumaksu vallale laekuva osa 0,17%-lisest kasvust umbes 14 000 eurot.
Seega vajaku suurus on hinnanguliselt 26 000 eurot. “Vihula valla poolt avalike teenuste kvaliteetseks pakkumiseks on see summa oluline ja seetõttu oleme püüdnud saada regionaalministrilt vastust küsimusele, kuidas kompenseeritakse kogu vajak,” seisab Vihula vallavalitsuse kommentaaris. (VT)