Riigil on mitmeid keskkonnakaitselisi eesmärke, mille saavutamiseks kehtestavad võimulolijad kogu ühiskonna tarvis reegleid. Riik kontrollib ettevõtjaid, et need keskkonnanõudeid järgiksid ja oma tegevustest aru annaksid. Kes aga kontrollib riiki, et need nõuded oleksid õigustatud, keskkonnaeesmärgid täidetud ja seejuures nii Eesti kui ka ELi maksumaksjate raha mõistlikult kasutatud?
Mida ja kuidas Riigikontroll saab teha?
Üheks riigi tegevust kontrollivaks orgniks on Riigikontroll. Eesti Vabariigi Riigikontroll on põhiseaduslik institutsioon, mille ülesanne on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud. Oluline on kontrollida loomulikult rahakasutuse õigsust, aga ka selle kasutamise tõhusust ja mõjusust, s.t tulemuslikkust.
Riigikontrolli mandaat on kontrollida riigiasutusi ja kohalikke omavalitsusi ning anda tulemustest teada rahvaesindajatele, s.t parlamendile. Samas pannakse suurt rõhku ka auditite tulemuste avalikustamisele ja kõigile huvirühmadele tutvustamisele. Seetõttu võtab Riigikontroll väga tõsiselt tingimust, et auditid peaksid olema arusaadavad ka „tädi Maalile“, s.t lihtsasti loetavad ja mõistetavad.
Üks audit võtab üldjuhul planeerimisest kuni avalikustamiseni aega ligikaudu aasta. Auditit võib võrrelda projekti või teadustööga, mis koosneb väga põhjalikust eelselgituse tegemisest ja tegevuste planeerimisest ning tegevuste ja analüüside läbiviimiseks meetodite valimisest ja nende kasutamisest. Lõpptulemuseks on auditiaruanne, kus tuuakse välja peamised probleemid ja tehakse ettepanekud olukorra parandamiseks. Auditi olulisemad leiud ja järeldused peavad tuginema faktidele, mitte kuulujuttudele ja kahtlustele.
Keskkonnaauditid
Riigikontrollis töötab ligikaudu 100 inimest. Kolm peamist osakonda on kohalike omavalitsuste, finantsauditi ja tulemusauditi osakonnad. Tulemusauditi osakond jaguneb meeskondadeks, millest üks tegeleb keskkonnateemadega. Keskkonnameeskonda kuulub lisaks auditijuhile neli audiitorit, kes üldjuhul töötavad ühe auditi kallal paari kaupa. Lisaks neile tegeleb üks inimene põllumajandusteemaga, mis sageli seostub keskkonnaga. Hetkel ulatub keskkonnameeskonda kuuluvate inimeste haridustaust õigus- ja majandusteadusest kuni loodus- ja keskkonnateadusteni. Kõigil on ligi või üle 10 aasta kogemust keskkonnavaldkonnas töötamises ja varasemaid kogemusi on hangitud nii era- ja riigisektoris kui ka valitsusvälistes organisatsioonides töötades.
Auditi teemade valikul on olulisteks kriteeriumiteks eelkõige oluline mõju või risk keskkonnale ja suur loodusressursikasutus, aga ka valdkonna prioriteetsus ja rahastamine riigi ja EL-i poolt ning avalik huvi. Üldjuhul ei auditeerita üksikjuhtumeid, vaid pigem laiemaid ja süsteemsemaid probleeme, mis on viinud üksikjuhtumini. Saamaks ülevaadet, millised keskkonnateemad on kõige teravamad, teostatakse pidevat seiret ja kohtutakse huvirühmadega (nt regulaarsed kohtumised Eesti Keskkonnaühenduste Kojaga). Hetkel on keskkonnameeskonnal käsil auditid elektri tootmise alternatiivsetest valikutest Eestis ja Peipsi järve seisundi parandamise meetmete tulemuslikkuse hindamisest. Viimane audit toimub koostöös Vene Föderatsiooni Kontrollikojaga.
Riigikontroll – ettevõtja sõber või vaenlane?
Nagu juba eelnevalt vihjatud, eraettevõtteid ja mittetulundusühinguid Riigikontroll otseselt ei auditeeri. Küll aga saab auditeerida riigi poolt jagatud raha kasutust ja seda, kas riik eraettevõtjaid piisavalt kontrollib, et need oma kohustusi täidaksid.
Auditite tulemused võivad ettevõtjatele „ebamugavad“ olla. Näiteks on riigikontroll leidnud, et järelevalve puuduste tõttu kaevandati maavarasid rohkem, kui lubades oli lubatud või et saastetasud ei ole piisavalt suured, et motiveerida ettevõtjaid oma tegevust keskkonnahoidlikumaks muutma. Kuna aga ka ettevõtjad on maksumaksjad, siis võib öelda, et Riigikontroll pigem kaitseb nende huve, sest eesmärk on tuua välja probleeme ja samas ka võimalusi, mis muudaksid riigi tegevuse keskkonnavaldkonnas tõhusamaks ja mõjusamaks.
Keegi ei keela pöörduda ettevõtjatel ja nende ühendustel, nagu seda on Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Riigikontrolli poole, kui mingis valdkonnas nähakse riigi tegevuses puuduseid ja need vajaksid analüüsi.
Riigikontrolli keskkonnaauditid (2009-2011):
- Arvestus riigimetsast raiutud puidukoguste üle
- Järelevalve taimekaitsevahendite ja mineraalväetiste kasutamise üle
- Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise tulemuslikkus
- Riigimetsa majandamise jätkusuutlikkus
- Riigi tegevus kasvuhoonegaaside koguste vähendamisel
- Saastuse kompleksne vähendamine suurfarmides
- Ehitusmaavarade kaevandamise riiklik korraldamine
- Kalanduse järelevalve Läänemerel
Kõik auditiaruanded on kättesaadavad Riigikontrolli kodulehel www.riigikontroll. ee > Publikatsioonid > Auditiaruanded
Riigikontrolli rahvusvaheline tegevus keskkonnaauditeerimisel
Juba neljandat aastat on Eesti Riigikontroll kõrgeimate kontrollkodade maailmaorganisatsiooni (INTOSAI) keskkonnaauditi töörühma (WGEA) juht. Sellesse töörühma kuuluvad rohkem kui 70 riigi kõrgeimaid kontrolliasutused ja see on ligi 200 liikmega maailmaorganisatsiooni suurim töörühm. Seega on Eestil vastutusrikas ülesanne juhtida tegevusi, mis peaksid kogu maailmas avaliku sektori keskkonnaaudititeemat edasi arendama. Töörühma korraldada on ülevaadete ja juhendite koostamine, keskkonnaauditite andmebaasi ja WGEA kodulehe haldamine jms. Vaata lähemalt: www.riigikontroll.ee > Rahvusvaheline koostöö ja www.environmental-auditing.org