Eelmisel aastal suurt vastukaja põhjustanud riigikontrolli ülevaade riigi vara kasutamise ja säilimise kohta valmib ka tänavu. Sellele eelneb riigikontrolli poolt kõigi ministeeriumide ja olulisemate asutuste raamatupidamise aastaaruannete auditeerimine.

Põhjus, miks riigikontroll on sellise ulatusliku auditeerimise ette võtnud, on lihtne – korralik arvestus tagab varade säilimise ja ülevaate sellest, kui rikas või vaene riik mingil hetkel on.

Finantsaruannete õigsus on seetõttu äärmiselt oluline, et teha õigeid järeldusi riigi kulude või tulude trendidest ning planeerimaks eelarvet õigetele andmetele tuginedes.

Riigikontroll tugineb finantsaruannetele hinnangut andes sellele, kas majandustehingud on kajastatud sisuliselt ja aritmeetiliselt õigesti; kas varad on tegelikult asutuse omad ja võlad asutuse kohustused.

Samuti vaadatakse, kas kõik varad ja kohustused on nõuetekohaselt hinnatud ning tulud ja kulud on kajastatud tekkepõhiselt õiges perioodis ja täies mahus. Ka peab raamatupidamise korraldus vastama raamatupidamise seaduse ja rahandusministri määrustega kehtestatud nõuetele ning heale raamatupidamistavale.

Nelja tüüpi hinnangud

Riigikontrolli hinnang ministeeriumi finantsaruandele või olla positiivsest negatiivseni vastavalt sellele, kui õigesti ja õiglaselt kajastab aastaaruanne asutuse majandustegevust.

Mõnikord tuleb meil hinnang aga üldse jätmata anda – näiteks piisavate tõendusmaterjalide puudumise korral pole võimalik öelda, kas finantsaruandes olev on info on õige või mitte. Lisaks vaatame auditi käigus ka seda, kas aruanded ikka aitavad oma tänasel kujul ja esitusviisil mõista, mida riik teeb ja millele raha tegelikult kulub. Kuid oluline on, et negatiivsed hinnangud ja eriti hinnangu andmata jätmine viitab olulistele puudujääkidele raamatupidamises.

Olen arvamusel, et kui vastutav minister ei suuda oma haldusalas arvestuse ja aruannete korrektsust tagada, on riigi vara ohus ja ülevaade ministeeriumi või asutuse tegevusest seaduste täitmisel ebakorrektne. On selge, et seal kus puuduvad usaldusväärsed meetodid riigi raha arvestuseks ning ei olda võimelised esitama arusaadavaid, täielikke ja sisult õigeid aruandeid, on alati oht, et maksumaksja ressursse võidakse kas ebaotstarbekalt palju kulutada või suisa raisata. Seetõttu olen veendunud, et esimeseks riigimehelikkuse hindamise aluseks peaks olema just tahtmine ja oskus anda õigesti ja tegelikkusele täiesti vastavat teavet riigis toimuvatest majanduslikest protsessidest.

Eelmisel aastal andis riigikontroll ajakirjanduses hävitavaks tituleeritud hinnangu ministeeriumide finantsaruannete alusel valminud riigieelarve täitmise aruandele.

Selleaastaste auditite kokkuvõtetest on veel vara rääkida. Üldistused ja riigikontrolli kokkuvõtted olukorrast avaliku sektori aruandluses leiab lugeja septembris riigikogule esitatavas “Ülevaates riigi vara kasutamise ja säilimise kohta.”

Kuid juba alates tänasest hakkab riigikontroll avalikustama ministeeriumide ja olulisemate asutuste eelmise aasta raamatupidamisaruannete auditeerimise tulemusi.

Kaie Karniol on finantsauditi osakonna peakontrolör