Avaliku halduse tõhusust mõjutab oluliselt riigiasutuste personalitöö ja koolituse kvaliteet. Kuigi arusaam sellest on levinud, ei ole personalijuhtimine ja koolitustegevus avalikus sektoris jõudnud veel vajalikule tasemele. Riigikontrolli töö käigus on selgunud, et personalitöö tase on riigiasutustes ebaühtlane ja üldiselt ei seostata seda organisatsiooni tegevusega laiemalt.

Koolitus kui vajadus raha kulutada

Ministeeriumide, maavalitsuste, ametite ja inspektsioonide koolitustegevuse uurimisel eelmisel aastal selgus, et valitsussektoris suhtutakse koolitusse pigem kui vajadusse kulutada ära ettenähtud 3% palgafondist, mitte kui vahendisse, mis aitab saavutada asutuse eesmärke. Samas pole 3% täna enam küllaldane, sest rahvusvahelistele kvaliteedinõuetele vastav ametnike koolitus on kallis.

Analüüsitud rohkem kui 60 organisatsioonist vaid nelja puhul selgus, et koolitus on käsitletav koolitusena juhtimise mõttes. Täpsed tegevuskavad eesmärkide saavutamiseks koos koolitustegevuse analüüsiga olid vaid 5% kohas ning koolituste kohta peetakse arvet vaid 17% asutustes.

Töötaja arvamust läbitud koolituse kohta küsiti vähem kui viiendikul juhtudest.

Koolitusi küll korraldatakse, kuid tihti pole paika pandud soovitavaid tulemusi ning seetõttu ei teata üldjuhul, kas koolitusest oli üldse asutuse eesmärkide saavutamiseks kasu, laiendas see ainult ametniku silmaringi või oli täiesti kasutu.

Soovitan senisest enam kasutada ka koolituslepinguid, mis tagaks, et riik saab koolitusele kulutatud raha tagasi, kui ametnik otsustab pärast koolituse läbimist ikkagi lahkuda. Koolituslepinguid kasutatakse vaid 3% uuritud asutustes.

Eesmärgid üldised

Üks oluline põhjus, miks Eesti haldussuutlikkust ja kodanike teenindamist riigiasutus-tes viletsaks peetakse, on personali- ja koolituspoliitika vähene tähtsustamine. Koolituse seotusest personalipoliitikaga saab rääkida vaid nelja ministeeriumi ja riigikantselei puhul. Enamik asutusi on eesmärgid küll sõnastanud, kuid need on väga üldised ja pole omavahel seotud.

Üks põhjusi, miks avaliku sektori personaliarendus on nõrgavõitu, on metoodiliste juhiste ja ühtsete põhimõtete puudus. See andis riigikontrollile ja riigikantseleile idee koostada koolituse ühtsed põhimõtted avalikule sektorile. Nende eesmärk on ühtlustada koolitustegevuse korraldust avalikus teenistuses ning anda terviklik ülevaade ja vajalikud juhtnöörid koolitussüsteemi arendamiseks riigiasutustes. Põhimõtteid lasti hinnata erasektori juhtivatel praktikutel ja Tartu Ülikooli teadlastel.

Milline teenus, selline koolitus

Põhimõtete testimiseks korraldatud välisministeeriumi koolitussüsteemi audit kinnitas, et koolitussüsteemi hindamise põhimõtted ja kriteeriumid on kasutatavad. Veel enam, välisministeeriumi koolitussüsteem peamiselt ka vastab nendele. Seega on alusetud väited, et erasektori või rahvusvaheliselt üldtunnustatavad põhimõtted ei ole avalikus sektoris rakendatavad. Riigikontroll on teinud ettepaneku teha koolituse juhtimise põhimõtted riigiasutustele kohustuslikuks 2002. a.

Kui otsustajad ei määratle kindlaid organisatsiooni eesmärke, siis, olgu koolitustegevus asutuses kui hea tahes, ei anna see ühiskonnale soovitud tulemust. Selleks on vaja selgelt teada, milliseid teenuseid avalik teenistus peab osutama ning millised on sellest tulenevalt nõuded ametnikule. Alles seejärel saame teada, keda ja kuidas koolitada. Avalik teenistus on keeruline süsteem, mis vajab veidi erinevat lähenemist, kus üldtunnustatud juhtimispõhimõtete rakendamine on keerukam ja inertsem, kuid kindlasti saab seda siingi teha.

Raivo Linnas on tulemusauditi osakonna peakontrolör