Juhan Parts: "Ettevaatust, raudtee!"

Juhan Parts

Teksti suurus:[-A][+A]

EST | RUS | ENG

Prindi

Riigikontrolli hinnangul oleks võinud raudtee erastamisel juhinduda seadusest ja tervest mõistusest. Vaadeldes avalikus sektoris esinevaid probleeme, meenuvad mulle millegipärast sageli Murphy seadused.

Mulle näib, et raudtee erastamise puhul võib tsiteerida reeglit: kui midagi saab untsu minna, siis ta ka läheb. Mis siis õigupoolest juhtus ja mis siis untsu läks?

Pean enda kohuseks öelda, et praeguse seisuga on untsuminekut võimalik veel vältida.

Olen vahel arvanud, et ajakirjandus ei anna oma töö eripära tõttu alati riigi esindajatele piisavalt võimalust oma tegevust ammendavalt põhjendada. Kuid pärast Riigikontrolli kogutud vastuseid küsimustele erastamisega seotud isikutele, pole ma selles enam kindel.

On saanud tavaks, et kasutatakse formaaljuriidilisi põhjendusi, mis võimaldab sisu vormi varju jäljetult ära peita. Rõhutan, et vastutus algab oma tegevuse selgitamisest ja õigustamisest arusaadavalt ja selgelt.

Vastates juunis Riigikogu liikme Edgar Savisaare arupärimisele AS Eesti Raudtee (ER) erastamise kohta, ei olnud mul võimalik vastata kõigile esitatud küsimustele, sest audit oli pooleli. Nüüd on mul olemas üksikasjalikumad vastused.

ERi erastamise ümber on valitsenud suur segadus ja kardinaalselt erinevad tõlgendused. Tänasest on Riigikontrolli veebilehel (riigikontroll.ee) lisaks auditimaterjalidele avaldatud ka vastutavate isikute seisukohad.

Keskendusime erastamislepingutes kõige olulisemale - sätetele, millega võetakse riigile rahalisi kohustusi. See ei ole ühe aspekti põhjendamatu eelistamine tervikule, vaid tuleneb asjaolust, et selliste kohustuste tõttu võib väheneda loodetav miljardikroonine tulu.

Esiteks, Riigikontroll on seisukohal, et erastamisagentuuril ei olnud 30. aprillil mõistlik lepingut sõlmida. Õigusriigis on võimatu jätta kõrvale kohtuvõimu autoriteet ja unustada nõue teostada avalikku võimu läbipaistvalt ja arusaadavalt. Lisaks on võimalikud nõuded riigi vastu süüdistusel, et tehing oli ebaseaduslik.

Mõistetamatu on eraettevõtjate valmisolek ning pankade riskijulgus finantseerida ebakindlal õiguslikul alusel seisvat miljardilist äriprojekti.


Võib väita, et siis oleks jäänud raudtee erastamata ja riigil raha saamata. Kuid ainukeste põhjendustena on jäänud veepinnale - erastada, erastada, erastada. Keegi ei ole suutnud analüütiliselt esitada sõlmitud lepingute seoseid esialgu püstitatud eesmärkide saavutamisega või mittesaavutamisega.

Teiseks, erastamine ise ei ole olnud piisavalt läbipaistev. Rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet. Riigikontroll on maailma kontrolliasutuste ühingu privatiseerimistöörühma liige. Sealt saadav rahvusvaheline kogemus ja oskusteave annab kindluse tõdeda: erastamisviiside üle võib jäädagi diskuteerima, kuid eduka erastamise põhieeldus on kohelda pakkujaid võrdselt. Euroopalik valulävi on siin kindel.

Olgu siinkohal tõestuseks hiljutine skandaal euroraha eest kavandatud teedeehituse riigihanke läbikukkumise kohta.

Jahmatama paneb ühe erastamisnõustaja seisukoht, et ükski pakkumises osaleja pole võrdse kohtlemise osas kaevelnud. Selle printsiibi esmane mõte on välistada riigivõimu pettuse ja kuritarvitamise riskid. Eriti taunimisväärne on see, et pakkujad ei olnud pakkumiste esitamise ajal teadlikud kõigist riigi kinnitustest ja tagatistest, mis sisalduvad nüüdseks sõlmitud erastamislepingus.

Kolmandaks, erastamislepingutega on võetud rahalisi kohustusi, mida seaduse järgi ei oleks tohtinud võtta. Veduriklausel, tulumaksuklausel, Valga Külmvagunidepoo võimalikud nõuded (ja veel mitmed säärased) on õigustühised ja riik ei tohi neid täita. Käsitlen nende kohustuste täitmist tahtliku kahju tekitamisega riigile.

Neljandaks, erastamislepingute täitmise tagatised on küll erastamistingimustega kooskõlas, kuid avalike huvide tagamiseks ebapiisavad. Erinevalt NRG tehingust puuduvad riigil tegelikud võimalused nõuete pööramiseks kodumaise BRSi välisinvestorite vastu.


Kuidas edasi? Tekkinud olukorra lahendamisel tuleb kõigil ühemõtteliselt arvestada: EEA poolt võetud ebaseaduslikke kohustusi ei tohi täita. Samas aga ei saa peadirektor langetada otsuseid ilma nõukogu selge mandaadita, aga nõukogu vastutus ja pädevus on segane. Valitsus peab suurendama EEA nõukogu sisulist teovõimet ja otsustusjulgust.

Ma ei tahaks uskuda, et valitsus ei ole võimeline riigikontrolli aruande abil seda tegema.

Juhan Parts on riigikontrolör

Üldandmed

  • Väljaanne:
  • Ilmumise aeg: 16.07.2001
  • Asukoht väljaandes:
  • Väljaande number:
  • Muu lisainfo:
  • Postitatud: 3.03.2009 10:13:02
  • Viimane muudatus: 3.03.2009 10:13:02
  • Viimane ülevaatus: 3.03.2009 10:13:02