Raivo Linnas: "Riskid elektrijaamade erastamisel"

Raivo Linnas

Teksti suurus:[-A][+A]

EST | RUS | ENG

Prindi

Narva Elektrijaamade strateegilise investori kaasamise lepingute pakett vajab hoolikat läbitöötamist, et elektritarbija olukord oluliselt ei halveneks ja võimalikud riskid maandataks.

Riik viib otsustavalt ellu infrastruktuuriettevõtete erastamise otsuseid. Eesti Raudtee erastamisleping on sõlmitud, Narva Elektrijaamade strateegilise investori kaasamise põhitingimuste kokkulepe on sõlmitud, kuid läbirääkimised siiski jätkuvad. On olnud juttu ka võimalusest, et protsess lõpetatakse lepingut sõlmimata.

Riigikontroll auditeeris Narva Elektrijaamade erastamisprotsessi kuni põhitingimuste kokkuleppe sõlmimiseni. Lõpetanud nimetatud auditi, tahaks riigikontroll siinkohal kasutada võimalust arutleda, millistele kohtadele peaksid avalikkus, otsustajad ja ametnikud läbirääkimiste jätkudes enam tähelepanu pöörama.

Riigikontrolli äsjalõppenud auditis nenditakse, et energeetikasektori restruktureerimiskava elluviimisega tervikuna ja selle raames toimunud elektrijaamade erastamisega kaasnevad majanduslikud ja sotsiaalsed riskid ei ole maandatud.

Maandamata riskid

Energiaturu inspektsioon ei ole valmis turu reguleerimiseks, keskkonnamaksude ja keskkonnakahju heastamise kulud tõstavad elektri hinda, võivad tekkida probleemid koondatutega, samuti ei pruugi Eesti Energia olla majanduslikult huvitatud elektrituru avamisest impordile.

Elektrijaamade plaanitav erastamine viib energiaturu inspektsiooni uudsesse olukorda. Kui varem sai Eesti riik mõjutada elektrienergia hinda ka omandisuhete kaudu, siis nüüd langeb kogu koormus energiaturu inspektsioonile.

Põhitingimuste kokkuleppes on öeldud, et seadusemuudatuse korral, mille tagajärjel Narva Elektrijaamade tegevusega seotud kulud oluliselt suurenevad ning seda ei ole võimalik (mõistlike äriliste võtetega) maandada, korrigeeritakse võimsustasu ja energiatasu selliselt, et Narva Elektrijaamad oleks samasuguses finantsolukorras nagu juhul, kui vastavat seadusemuudatust poleks tehtud.

Samuti on kokku lepitud investori tulumäär, mis on Narva Elektrijaamade müüdava energia hinna üks olulisi mõjutajaid.

See tähendab, et energiaturu inspektsioon peab elektri hinda kinnitades olema võimeline hindama, kas Narva Elektrijaamad kasutab «mõistlikke ärilisi võtteid» ja kas investori kasum on kokkulepitud piires.

Üks elektri hinna olulisi komponente on keskkonnaga seotud maksud. Kuna põhikokkuleppe sõlmimise ajal ei olnud teada keskkonnaga seotud maksude tase tulevikus, siis mõjutavad kõik maksumuutused otseselt energia hinda.

Milliseid kulutusi on vaja teha praeguste ja tuleviku keskkonnakahjude heastamiseks, ei ole samuti teada. Põhitingimustes on küll määratud summa, millises ulatuses katab NRG keskkonnakahju heastamise kulud, samas ei ole aga selge, kuidas jagunevad kulud siis, kui sellest summast ei piisa kahju heastamiseks.

Lisanduda võivad seni määratlemata finantsohud võimalikust aherainemägede süttimise, kasutatud vee puhastamise, maapinna sissevajumise ja tuhaväljade liigvee tagajärjel tekkida võivast kahjust. Kes katab need kulud, ei ole selge.

Töötajate saatus lahtine

Põlevkivi- ja energiatootmise restruktureerimisega kaasneb sotsiaalministeeriumi hinnangul kuni 3400 inimese töölt vabastamine aastatel 2000-2005.

Põhitingimuste kokkuleppes on plaanitud sotsiaalkulusid 5 miljonit dollarit viie aasta jooksul. Tingimuste kokkuleppimise ajal ei olnud selge, kui palju läheb maksma nende inimeste tööturule tagasitoomine. Seetõttu ei ole ka kindel, kas plaanitud 5 miljonist piisab. Samuti on selle raha jaotamine jäetud NRG otsustada.

Maakonna sotsiaalplaanis pakutakse küll lahendusi olemasolevatele ja tekkivatele probleemidele, kuid raha selleks ei ole piisavalt ette nähtud.

Tarbija huvides on, et elektriturul valitseks konkurents. Konkurentsi tingimustes peab tarbijal olema võimalik elektritootjate vahel valida, kuid olukord, kus Eesti Energia peab ära ostma enamiku NRG toodetavast elektrist ja NRG rahuldab kogu Eesti elektrienergia vajaduse, võib see viia selleni, et Eesti Energial ei ole NRG käest ostetud elektrienergiat kellelegi edasi müüa.

Sellises olukorras ei ole Eesti Energiale ärilistelt kasulik asuda looma elektri impordiks vajalikke ühendusi, mis tagaksid Eesti sõltumatuse Venemaa elektrienergiasüsteemist. Seega on jätkuvalt lahtine, kes selliste ühenduste loomist rahastab.

Narva Elektrijaamade strateegilise investori kaasamist tuleb võtta kõige laiemas kontekstis. See ei ole üksnes küsimus sellest, kuidas erastamine kiiremini lõpule viia, vaid samuti lahenduste leidmine eespool toodud probleemidele.

Riigikontrolli peakontrolörina loodan, et lõppenud audit aitab ennetavalt rakendada tegevusi ja meetmeid, et põhitingimuste kokkuleppe perioodiks kujuneks olukord, kus eesmärgid, mida otsustajad seadsid, on saavutatud ja need on kooskõlas energiapoliitika eesmärkidega.

Selle tehingu tulemusi ja tagajärgi kavatseb riigikontroll auditeerida paari-kolme aasta pärast, et anda Riigikogule ja maksumaksjale teavet selle kohta, kas ja mil määral valitsuse otsus on aidanud kaasa Riigikogu seatud eesmärkide saavutamisele.

Raivo Linnas on tulemusauditi osakonna peakontrolör

Üldandmed

  • Väljaanne:
  • Ilmumise aeg: 7.05.2001
  • Asukoht väljaandes:
  • Väljaande number:
  • Muu lisainfo:
  • Postitatud: 3.03.2009 10:09:25
  • Viimane muudatus: 3.03.2009 10:09:25
  • Viimane ülevaatus: 3.03.2009 10:09:25