Kaie Karniol: "Avalik-õiguslike juriidiliste isikute, riigi asutatud sihtasutuste ja riigi äriühingu

Kaie Karniol

Teksti suurus:[-A][+A]

EST | RUS | ENG

Prindi

2002. aasta märtsi alguseni kehtinud Riigikontrolli seadusega oli meie auditipädevus avalik-õiguslike ning eraõiguslike juriidiliste isikute osas reguleeritud lünklikult ja vastuoluliselt. Seadustes avalik-õiguslike juriidiliste isikute kohta oli auditipädevus ette nähtud erinevalt: osa puhul võis Riigikontroll auditeerida kogu majandustegevust, osa puhul aga ainult neile antud riigieelarvevahendite kasutamist. Sihtasutuste auditeerimist seadus ette ei näinud, küll oli mõne riigi asutatud sihtasutuse põhikirjas märgitud, et sihtasutusele eraldatud riigieelarvevahendite kasutamist auditeerib Riigikontroll.

4. märtsil 2002 jõustunud Riigikontrolli seaduses on Riigikontrolli auditipädevus järgmine: riigiasutuste kõrval auditeerib Riigikontroll ka avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid; sihtasutusi, kelle asutajaks on riik või avalik-õiguslik juriidiline isik; äriühinguid, kus riigil või avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel on üksi või ühiselt valitsev mõju enamusosaluse kaudu või muul viisil, samuti nende äriühingute tütarettevõtjaid.

Avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid on kokku 21. Eelmise aasta lõpul oli riigil ministeeriumide, maavalitsuste ja põhiseaduslike institutsioonide kaudu asutajaõigus 60-s kas tegutsevas, likvideerimisel või alles asutamisel olevas sihtasutuses. Ainuasutajaks oli riik 38-s tegutsevas sihtasutuses. Riik osales kokku 51-s tegutsevas äriühingus - täisosalus (100%) oli riigil 35-s, alla 50%-line osalus 11-s äriühingus. Seoses Riigikontrolli pädevuse täpsustamise ning mõnes sellises juriidilises isikus aset leidnud tõsiste õigusrikkumistega (eelkõige Liikluskindlustuse Fond ja Kultuurkapital) oleme viimastel aastatel suuremat tähelepanu pööranud nende isikute tegevuses esinevate riskide hindamisele ja vastavate auditite läbiviimisele.

Riigikontrolli tööplaani koostamiseks avaliku sektori riske hinnates selgus, et kuigi riigi osalusega äriühingute, riigi asutatud sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul on aastaaruande õigsuse kontrollimiseks tellitud audit eraaudiitorilt, ei ole see piisav, sest ei anna ülevaadet tehingute seaduslikkusest, juhtimise usaldusväärsusest ja juriidilise isiku jätkusuutlikkusest ega too kahjumi korral välja selle tekkimise põhjusi. See ei ole etteheide eraaudiitoritele, sest tavapärane järeldusotsus raamatupidamisaruande kohta ei käsitlegi juhtimist. Küll aga on auditi ulatuse laiendamine auditi tellijate - nõukogude - pädevuses. Kahjuks pole tellijad seda enamasti vajalikuks pidanud.

Kuni õigusaktides ei ole avaliku sektori puhul sätestatud nõuet auditi ulatuse laiendamise kohta ning auditi tellijad seda valdavalt vajalikuks ei pea, tuleb Riigikontrollil ka nende probleemidega tegeleda. Seetõttu oleme oma audititega hinnanud kas juriidilise isiku majandustegevust tervikuna või keskendunud mõnele olulisele töölõigule. Töö tulemused on näidanud, et raamatupidamisaruanne võib küll olla õige, kuid see ei taga mõistlikku finantsjuhtimist.

Mullu Eesti Põllumajandusülikooli 2002. aasta majandustegevust auditeerides jõudis Riigikontroll järeldusele, et ülikooli majandustegevuse juhtimises on olulisi puudujääke. Näiteks ületasid ülikooli võetud laenu kulud investeeringu tulu; võeti vastu lubatust rohkem üliõpilasi, riskides antava hariduse kvaliteediga; võimaldati kinnistuid müües tasuda järelmaksuga, võttes finantsriske, ei nõutud viivist sadadelt üliõpilastelt, kes olid õppemaksu tähtajaks tasumata jätnud.

Pärast Riigi Kinnisvara AS-i riigihangete korralduse auditit tegi Riigikontroll ettepaneku muuta seadust, et ehitusega vahetult mitteseotud hangete läbiviimist ei antaks üle ehitajale, kes ei pea riigihangete seaduse nõudeid järgima. Praeguseks on riigihangete seadust juba muudetud ning asju ja teenuseid, mis ei ole konkreetseteks ehitustöödeks vajalikud, tuleb osta eraldi.

Eelmise aastal tõime välja ka ebaseaduslikud otsused Hüvitusfondi lõpetamisel. Kuigi Hüvitusfondi seadus lubab lõpetamisel järele jäänud raha kanda vaid stabiliseerimisfondi, oli valitsuse korralduse alusel kantud 45 miljonit krooni deposiite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu sihtasutusele KredEx ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele. Samuti soetas Hüvitusfond valitsuse korralduse alusel 82 miljoni krooni eest Hansa Rahaturufondi osakuid ja andis need üle Rahandusministeeriumile. Riigikontrolli hinnangul rikkus valitsus neid otsuseid tehes seadust.

Ka selle aasta avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute majandustegevuse audititega tahab Riigikontroll aidata kaasa maksumaksja raha paremale kasutamisele, juhtides tähelepanu ministeeriumide vastutusele, sisekontrollisüsteemi ja finantsjuhtimise parandamise võimalustele ning vajadusel ka õigusaktide muutmise tarvilikkusele.

Üldandmed

  • Väljaanne:
  • Ilmumise aeg: 26.04.2004
  • Asukoht väljaandes: lk 18-19
  • Väljaande number: 4
  • Muu lisainfo:
  • Postitatud: 18.02.2009 11:44:05
  • Viimane muudatus: 18.02.2009 12:03:32
  • Viimane ülevaatus: 18.02.2009 12:03:32